Ennustamine on üks ääretult tänamatu tegevus. Kuid arvestades praegust olukorda ja trende tasuks siiski ettevaatavalt analüüsida järgneva 12-24 kuu olukorda arvutiturvalisuses.
Arvestades, et majanduslangus jätkub veel terve 2009. aasta, võib arvata, et kuritegevus sellevõrra kasvab, seda nii tava- kui kübermaailmas. Tõenäoliselt hakkab majandus 2010 vaikselt jalgu alla saama, samas, tulenevalt väikesest ajalisest nihkest, jätkub ka kuritegevuse kasv.
Põhihuvi on raha
Arvutimaailmas saab põhiliseks trendiks erinevat liiki küberkuritegevus. See tähendab, et jätkub ja kasvab eelkõige kiiret tulu lubavad asjad, nagu krediitkaardipettused ja spämmimine. Spämmi hulgas kasvab tõenäoliselt eelkõige kõikvõimalike „Nigeeria kirjade” ja püramiidskeemide reklaami hulk. Samuti muutub nende arsenal järjest kavalamaks.
Kodukasutajad löögi all
Infovargused ja spämmimine vajavad neutraalseid tugipunkte. Parmad sellised kohad on pahalaste poolt kontrollitavad kodukasutajate arvutid ehk botid. Seda arvestades võib oletada, et internetis kasvab pahavara hulk. Ülima tõenäosusega on esmasteks ründajateks teised botid, kuid ilmselt kasvab pahavara hulk ka Web2.0 rakendustes. Eelkõige kasutatakse siin ära kasutajate ja blogijate teadmatust.
Viiruste renessanss nutitelefonides
Arvestades, et järgneva mõne aasta jooksul kasvab internetivõimeliste mobiilseadmete hulk, on tõenäoline, et kasvab spetsiaalselt nende jaoks kirjutatud pahavara hulk. Umbes 10-15 aastat tagasi, kui internetiühendus toimis veel modemi abil, üritati arvutisse sokutada viiruseid, mis käskisid modemil helistada tasulistele numbritele. Arvestades, et nn nutifonid on oma olemuselt arvuti ja telefoni hübriidid, võib oletada, et need vanad viirused otsitakse uuesti välja ja kirjutatakse nutifonide jaoks ringi. Selliste helistamisseadmete risk on eelkõige selles, et ta hakkab ilma kasutaja teadmata helistama mingitele tasulistele numbritele (eestis näiteks 900- algavatele).
Pannes kokku kodukasutajate mobiilseadmed ja botid, saame mobiilse botneti. Tõenäoliselt ilmub esimene selline botnet aastal 2010. Ilmselt kasutatakse sellist mobiilset botneti eelkõige kasutajate andmete õngitsemiseks aga samuti ka arvutiviiruste levitamiseks.
Viirused muteeruvad
Tõenäoliselt muutuvad kavalamaks ka arvutiviirused. Juba mitu aastat on ennustatud multiplatvormsete arvutiviiruste laiemat levikut (esimesed on juba olemas). Tõenäoliselt saavad esimesteks sellisteks multiplatvormseteks viirusteks mobiilseadmete ja „päris” arvutite vahel liikuvad viirused. Tõenäoline on, et viirused kirjutatakse muteerumisvõimelisemaks, mis omakorda tähendab seda, et nende avastamine muutub raskemaks.
Viiruste kirjutamise ja levitamise põhiliseks eesmärgiks saab kasutajate andmete õngitsemine. See tähendab, et kasvab andmete varguste hulk. Saadud andmeid hakatakse kasutama eelkõige identiteedivarguseks, sealhulgas krediitkaardipettusteks.
Midagi head?
Sellise pessimistliku prognoosi peale võib küsida, et kas midagi paremaks ka läheb. Arvatavasti läheb aastatel 2009-2010 paremuse poole P2P võrgustiku olukord. See tähendab, et nende võrgustike kaudu edastatava pahavara hulk tõenäoliselt väheneb. Eelkõige on põhjuseks toimiva viirustõrje kasutamise kasv.
Kuidas ennast kaista?
Kuidas kasvava küberkuritegevusega hakkama saada ning järjest metsikumas Internetis ellu jääda? Esiteks peavad arvutikasutajad teadvustama, et riskid järjest kasvavad. Teiseks peavad arvutikasutajad mõistma, et turvalisus sõltub eelkõige neist endist – et iga arvuti kõrvale ei ole võimalik panna eriteadmistega küberpolitseinikku. See tähendab omakorda, et kasvama peab arvutikasutajate teadlikkus ja hoolsus. Selle arvutikasutajate teadlikkuse tõstmise eest üritab Arvutikaitse hoolitseda ka järgneval aastal.
