AVAST! Antivirus 5 Free

1.avast 5 logoAvast on üks hinnatumaid tasuta erakasutuseks pakutavaid viirusetõrjeid. Just nimelt need kaks – Avira AntiVir Personal Free (või tasuline Premium) ja AVAST! Antivirus (nii tasuta Home kui tasuline Professional) on on kiidusõnu saanud üle maailma nii kasutajate kui spetsialistide poolt. Ka pahavara avastamisprotsendilt on mõlemad tippklassi kuuluvad tõrjeprogrammid. Arvutiressursse kasutavad vähe ning omavad suurepärast reaalajakaitset.

Avast Antivirus vanemast versioonist olen juba varem Arvutikaitses juttu teinud, nüüd oli aeg proovida arendajate viimast versiooni Avast Antivirus 5 Free Beta. Loe edasi: AVAST! Antivirus 5 Free

Järjekordne Messengeri uss

RIA hoiatab, et elle nädala alguses sai CERT vihje Eesti netiavarustes aktiivselt ringiroomavast Messengeri “ussist”. Pahavara teeb raskesti leitavaks asjaolu, et viiruse levitamiseks kasutatav veebilink torgatakse Messengeri tavavestluse sekka.

“Inimesed on juba piisavalt teadlikud, et mitte klikkida linke, mis tulevad ingliskeelse sõnumiga “Hey, look at my pictures …”. Emakeelse välksõnumivahetuse sekka pakutav link tundub klikkimiseks oluliselt ohutum,” selgitab CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel.

Linki klikkinud said suure tõenäosesega enda arvutisse pahalase, mis korjab paroole, krediitkaardiandmeid ja muud personaalset infot, mida “mustal turul” saaks rahaks teha. Samuti saab kurikael nakatatunud arvutit kasutada “hüppelauana”, mille kaudu kuritegusid sooritada.

Kuna turvaprogrammid jäävad selle pahavara tuvastamisega veel jänni, siis peaks lingile klikkinud inimene pöörduma tuttava “patsiga poisi” või IT professionaali poole ning paluma arvuti üle kontrollida. Oskuste ja tahtmise korral võib ta seda loomulikult teha ka ise. Juhised, mis on kõlbulikud järgimiseks nii proffidele kui ka asjaarmastajatele, leiab aadressilt: http://www.ria.ee/turvamelu.

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Microsoftilt 2009. aasta võrguohtude ülevaade

Microsoft on uurinud oma pahavaravastaste tööriistade logisid ning koostanud nende põhjal ülevaate 2009. aasta esimeses pooles kinnipüütud pahavarast.

Täiesti ootuspäraselt jõuavad uurijad järeldusele, et mida uuem ja lapitum tarkvara, seda väiksem on tõenäosus, et mõni pahalane end sellest läbi murrab.

Levinuim pahavaraliik on jätkuvalt troojalased, kuid võimsa tagasituleku teinud ussid on tõusnud auhinnalisele teisele kohale. Jätkuvalt tõusuteel on nuhkvara, eriti selline, mis varastab elektronpanganduse ja onlain-mängude ligipääsuandmeid.

Eesti kohta kirjutatakse, et võrreldes 2008. aastaga on nakatunud arvutite arv veidi vähenenud – kui 2008. aasta II poolaastal eemaldati pahavara 0,53%-st Eestis asunud arvutitest, siis 2009. aasta I poolel 0,43%-st (Soomes vastavalt 0,26% ja 0,19%, Lätis 0,62% ja 0,58%, Venemaal 2,11% ja 1,5%).

Pahavara või õngitsemisskeeme sisaldavaid veebilehekülgi leiti Eestis olevat 0,034 ühikut 1000 internetti ühendatud arvuti kohta (Soomes 0,007, Lätis 0,086, Venemaal 0,934, Bangladeshis 23,861).

Ülevaate koostamisel kasutati Microsofti viirus- ja spämmitõrjetööriistade, otsimootori Bing ja Exchange’i tõrjesüsteemide andmeid.

Kriminaliseeriti identiteedi kuritarvitamine

Muude seadusparanduste hulgas kuulutas meie president THI 27-ndal oktoobril välja nn laseriga lennukipimestamise ja identiteedivarguse seadusmuudatuse (530 SE). Et see allakirjutus toimus Pronksiöö seadusest tingitud kisa-kära õhkkonnas, siis siinkohal kordame üle, mida identiteedi vargus või kuritarvitus üldse tähendab.

Lühidalt kokku võttes – karistusseadustikku tekkis uus paragrahv §157², mille sisu on järgmine:

”§ 157². Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine
Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete
tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või
nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel
temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju
teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata
kuritegu –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”

Hästi lühidalt kokku võttes tähendab uus paragrahv seda, et Jaan Kundla libablogi või  Anu Saagimi libablogi loomise ja pidamise eest saab nüüdsest  kellegi vangi panna küll.

Pisut pikemalt seletades takerdus selliste libasaitide uurimine varemalt sinna taha, et politseil polnud nende lugude suhtes jälitustegevuste õigust. Tüüpiline asjade käik oli, et kui inimene nägi netis oma nimel avaldatud asju mida ta tegelikult ega ikka ei kirjutanud küll, siis viis kodaniku tee kõigepealt politseisse, sealt Andmekaitse Inspektsiooni ning kui mingit juhuslikku pidepunkti ei avastatud, siis jäi tegelik tegija avastamata. Nüüd aga on meil uus seadusesäte.

Seoses sellega mainigem, et §157² asjades on nüüd politseil ka jälitustegevuse õigus.

Kokkuvõttes – libablogide pidajad, värisege!

Kuid muudatus ei puuduta üksnes blogisid. Kui keegi näeb, et tema rate.ee konto on üle võetud ja sealtkaudu tehakse mingeid põhjapanevaid avaldusi, siis on shanss, et pätt ongi juba “teise isikuna esinemise teel loonud temast ebaõige ettekujutuse” ja siis on pätil soolas rahatrahv või kuni kolm aastat kinnimajas.

Seoses sellega: ettevaatust lapsed, kes te olete harjunud oma klassikaaslaste kontosid “pulli pärast” üle võtma, selle äriga on nüüd lõpp – asi on riiklikult kriminaaliseeritud. On pisut raske hinnata, kui populaarne alaealiste hulgas säherdune tegevus täpselt on, aga ilmselt me räägime sadadest juhtumitest aastas.

Ettevaatust, lapsevanemad – teie laste süütu nali kriminaliseeriti ära. Pidage siis oma võsukestele loeng sellest mis juhtub kui võõra isiku kontoga “natuke nalja” teha.

Paraku, nagu Eestis ikka ja tavaliselt, ega siis ükski seadus kohe esimese korraga õigesti välja ei tule, alati jäävad mingid agad. Uue §157² puhul seisneb paratamatu kaasnähtus selles, et kriminaliseeriti mitte üksnes isiku ees- ja perekonnanime väärkasutamine, vaid – kindluse mõttes – identiteedi  kui hoomamatult laia mõiste kuritarvitamine. Mis minu kui mittejuristi hinnangul tähendab, et interneti nickid nagu kiisuke37, MikiHiir ja blabla omavad nüüd kraadi võrra kangemat kaitset kui on kaubamärkidel.

Nimelt, kui kodaniku põhiline identiteet netis on sigalind69 ja ta tunneb, et keegi teine on sama nime kasutamise pluss mõne väljaütlemisega tema mainet rikkunud (näiteks öelnud, p-sse *erakond! – mida tema kunagi ei ütleks), siis muretsejal on alus politseisse minna, avaldus kirjutada ning lasta oma identiteedi väärkasutaja vastutusele võtta. Juristid küll nii mures pole, nad eeldavad, et politseis ja kohtus on mõistlikud inimesed, kes suudavad igal konkreetsel juhul otsustada. Samas, nagu ütles THI ise (küll ühes teises asjas) – “Oluline on ka põhimõte, et karistusseadustik ei saa tegeleda tõenäosusprobleemidega, vaid peab sisaldama õigusselgust eriti selliste tegude suhtes, millega kaasnevad kriminaalõiguslikud tagajärjed,” kommenteeris president Ilves. “Seesugustes küsimustes peab valitsema vastutuse ja mõistete täielik selgus, mida on korduvalt rõhutanud ka riigikohus.” Küsin tsitaadi valguses üle – mis siis ikkagi on identiteet?

Kartaago hävitamise repliigina lisan, et kuivõrd identiteedi kuritarvituse  puhul on nüüdsest võimalik politseitöös kasutada jälitustegevust, siis vähemasti teoreetiliselt eksisteerib võimalus, et võlts-sigalind69 kodust leitakse arvuti, täis piraat-tarkvara ning sekka peoga ka lapspornot. Ning siis pole enam tähtis, mis oli kuritöö esialgne kvalifikatsioon. Arvuti kui töövahend liigub kuudeks ekspertiisi ning paragrahve tuleb kaela päris mitu.

Meenutan – hindamisi vähemalt 40% kodudes on piraat-tarkvara ja muid autoriõiguse rikkumisi nii et maa must, liiatigi, kui majas on mõni mees, siis iga 100 ühiku porno kohta leidub statistiliselt ka 1-2 ühikut lapsporri.

Diskussioon on teretulnud.

Lisainfot [2009-11-04 11:50]:  Martin Paljaku arutlus identiteedist (palju huvitavaid linke).

Kaspersky ja Panda komplekstõrjed 22. oktoobril üheks aastaks tasuta!

Homme, 22. oktoober, on see päev, kui näeb ametlikult ilmavalgust Windows 7. Selle nn. erilise pidupäeva puhul teevad kingitusi ka mitmed tõrjeprogrammide tootjad. Just nüüd ja praegu, rahaliselt raskel ajal,  on ülimalt meeldiv osa saada taolistest pakkumistest, seega tasub hoolega surfata tõrjeprogrammide kodulehekülgedel ja otsida pakkumisi.

Hetkel on ametlikult oma eripakkumisest teada andnud kaks tuntud viirusetõrje tootjat.  Mõlemal puhul on tegemist kõik-ühes turvaprogrammiga, mis kätkeb endas viirusetõrjet, tulemüüri, nuhkvaratõrjet ja spämmikaitset. Pakkumine kehtib vaid ühel päeval – 22. oktoobril 2009. a, mil aktiveeritakse registreerimise- ja allalaadimislingid.

Kaspersky Internet Security 2010 aastane litsents on saadaval sellelt lehelt.

Kaspersky-Internet-Security-2010

Panda Internet Security 2010 aastane litsents on saadaval sellelt lehelt.

Panda-Internet-Security-2010

Uus kampaania: õpetage lapsele e-enesekaitset!

RIA teatab, et alustab 26. oktoobril lapsevanematele suunatud teavituskampaaniat, kutsudes emasid ja isasid huvituma lapse tegemistest internetis ning rääkima lapsega turvalisest veebikasutusest.

Uuringud osutavad, et Lääne-Euroopaga võrreldes on meie lapsevanemad oma laste virtuaaltegemiste suhtes oluliselt ükskõiksemad. Suur hulk Eesti lapsi on internetis üksi ja neil puuduvad oskused ohtusid ära tunda.

anto“Lapsed alustavad internetiga 1.-3. klassis, vahel varemgi. Kogu senine tarkus internetiohutusest on aga suunatud pigem teismelistele. Nii võibki juhtuda, et lapsed ei pruugi inteneti ohuolukordadega tõhusalt hakkama saada. Esineb küberkiusamist ja kommionusid, ehk alles Jõuluvanale kirjutav laps võib silmitsi sattuda identiteedipettustega,” selgitab CERT infoturbe ekspert Anto Veldre. “Huvitaval kombel ei alga arvutiõpe praegu koolist, vaid saab alguse hoopis kodust ja lapsevanemast, sõpradest ja tuttavatest. Emad-isad, olge oma lastele toeks mitte ainult päriselus, vaid ka virtuaalmaailmas!”

Uuringute järgi eksivad lapsed internetis kõige sagedamini reegli vastu, mis keelab avaldada isiklikku infot. Heauskselt levitavad nad oma telefoninumbrit ja kodust aadressi ning räägivad, kus koolis ja klassis õpivad. Samuti kasutatakse suhtlemisel pärisnimesid. Kõige selle tõttu on võõrastel väga lihtne lapse isikut tuvastada.

Anto Veldre sõnul on netikeskkond kujunemas omaette laste maailmaks, kust vanemad ja õpetajad puuduvad. Ta sõnas, et laps ei oska kiusajaga ise toime tulla, kuid ei lähe ka abi küsima, sest ta arvab interneti-asju teadvat isast-emast paremini. Tegelikult on aga keerulise olukorra lahendamiseks vaja pigem elukogemust, mitte arvutikasutusoskust.

„Internet ei ole kõige kurja juur ning seda ei pea suukorvistama. Internetis leidub tohutult arengut soosivaid materjale, internet avardab maailmapilti ning pakub suhtlusvõimalusi. Samas, et ei juhtuks õnnetust, suutku laps iseseisvalt ohtusid ära tunda ning õigeid otsusi langetada. On parem, kui sissejuhatuse virtuaalmaailma annab lapsevanem, mitte õu,“ selgitas Veldre.

Lisaks telereklaamile avatakse teavituse raames netileht www.netiohud.ee, kust lapsevanemad leiavad näpunäiteid teema käsitlemiseks lapsega. Lehel saab esitada küsimusi Lasteabi spetsialistidele ning kuulata-vaadata teiste lapsevanemate kogemusi.

Teavituskampaaniat toetab Eesti Draamateatri näitleja Kersti Heinloo. Alates 26. oktoobrist peab ta Twitteris päevikut, kus kirjutab enda kogemustest koos lapsega interneti avastamisel. Kersti Heinloo sissekanded leiab aadressilt http://twitter.com/kerstiheinloo.