Rämpspost – Lehekülg 6

Spamihilator

Spämm on saanud igapäevaseks nuhtluseks nendele, kes kasutavad igapäevaselt mõnda mailiklienti või siis veebipõhist suhtluskeskkonda, näiteks hot.ee, gmail.com jms. Veebipõhistel kirjakastidel on spämmiblokeerija reeglina juba olemas, aga see pole tavaliselt kuigi tõhus (muidugi on ka erandeid).
Inimesed tavaliselt ei pööra spämmikirjadele tähelepanu ja kustutavad need lihtsalt ära. Teinekord võib aga spämmi tulla palju, mitusada kirja päevas, ja neid on tüütu eemaldada. Õnneks on olemas programme, mis rämpsposti ära tunnevad ja blokeerivad. Nii ei jõua spämm sinu kirjakasti ja sa ei näegi seda. Üheks niisuguseks on Spamihilator, mis on ka vabavaraline.

Mitte ükski spämmifilter ei suuda tuvastada 100% spämmi. Kuid mõni programm teeb seda teistest paremini. Spamihilatoril on spämmi vastu kasutusel Word-Filter, mis tunneb rämpskirja ära tavaliselt spämmis esinevate sõnade järgi.

Veel on kasutusel DCC-filter (Distributed Checksum Clearinghouse, omalaadne spämmisõnumite must nimekiri), mis ühendab ennast automaatselt DCC-võrguga. Viimane koosneb mitmesajast serverist, sellel on mitu miljonit kasutajat ja palju kliente. Need kõik aitavad ühiste jõupingutustega spämmi tuvastada ja kasutajaid nende eest kaitsta.

Spamihilatorit saab ka treenida, mis aitab paremini kaasa spämmi äratundmisele ja blokeerimisele (sellest hiljem pikemalt). Programm toetab paljusid meilikliente, näiteks Outlook 2000/XP/2003/Express, Eudora, Mozilla, Netscape, IncrediMail, Pegasus Mail, Phoenix Mail, Opera jne.

Spamihilator ei kuluta palju arvuti jõudlust, seda on lihtne paigaldada ja kasutada. Ise olen seda kasutanud ca 2 nädalat, ja seni on ainult 2 spämmikirja ca 600-st läbi tulnud. Kui oleks programmi spämmifiltrit treeninud, poleks võib-olla needki läbi tulnud 🙂 Seega võib selle spämmivastase programmi tööviljakust heaks pidada.

Spämmi jae ja hulgi

Muu spämmi kõrval tuleb postkasti ka selliseid huvitavaid pakkumisi:

Ehk siis spämmarid pakuvad täiesti avalikult oma teenuseid alates 3400 rubla (umbes 1500 krooni) eest korra pealt, sõltuvalt aadresside arvust, väites, et neil on kõige täiuslikumad meiliaadresside andmebaasid ning nad garanteerivad spämmi läbimineku mistahes filtritest.

Arvestades postkasti risustava spämmi hulka paistab, et sellisest äritehingust huvitujate puuduse üle kurta ei saa.

Ja veel:

Arvutikaitse kommentaariumi postitati ka seesugune imearmas pakkumine:

hello , my name is Richard and I know you get a lot of spammy comments ,
I can help you with this problem . I know a lot of spammers and I will ask them not to post on your site. It will reduce the volume of spam by 30-50% .In return Id like to ask you to put a link to my site on the index page of your site. The link will be small and your visitors will hardly notice it , its just done for higher rankings in search engines. Contact me icq 454528*** or write me ***(at)yahoo.com , i will give you my site url and you will give me yours if you are interested. thank you

Ma arvan, et tegemist on tõsise pakkumisega.

Inimesi peab ju usaldama, onju? 😉

Makroviirused on tagasi

Mõnda aega tagasi kirjutas Siim, et spämmifiltritele teevad peavalu PDF-manustega spämmikirjad. Pole päriselt selge, kas viirustõrjujad leidsid antud probleemile kiiresti vasturohu või siis avastasid kurjamid, et teistsugused meetodid on edukamad, igatahes teatab BitDefender sellise spämmi hulga olulisest vähenemisest – peamiselt seetõttu, et kasutajad lihtsalt ei viitsi manuseid lahti teha 🙂

Küll aga on spämmijad taasavastanud Office’i failidega manused, eriti Exceli, kirjutab McAfee andmeturbespetsialist Nick Kelly firma blogis. Eriti paneb Nick Kellyt muretsema asjaolu, et sedamööda, kuidas arvutikasutajad Exceli ja teiste Office’i formaatide põhise spämmiga ära harjuvad, riskivad hooletumad nende seast justkui tavalist spämmikirja lahti tehes saada parasjagu taaslevivate makroviiruste ohvriks.

Nii et ärge parem avage tundmatult saatjalt tulnud segase sisuga kirju või vähemalt ärge näppige nende manuseid!

E-posti-reklaam – seaduserikkumine või lihtsalt turundus?

Ühe eelmise postituse kommentaaris uuris meie hea lugeja Viljar, kuidas on Eestis seadustega reguleeritud rämpspost ehk spämm. Kuna olen kindel, et meie blogi käivad lugemas ka ettevõtjad ja turundusinimesed, kes sooviksid e-posti-turundust oma äri hüvanguks ära kasutada, lahkamegi seda teemat veidi lähemalt.

Arvutiinimeste ringkondades on levinuimaks seisukohaks, et igasugune e-posti teel tehtav turundus on halb ja laiduväärne. “Tavaliste” inimeste seisukoht kipub olema, et palju kasutut rämpsposti on tüütav, kuid nii mõnigi kord saabub e-posti teel ka väärt pakkumine.
Kuigi suhtumisi võib olla erinevaid, on seadusandlik tõlgendus Eestis ses suhtes üsna konkreetne. Võlaõigusseaduse paragrahv 60 ütleb nii:

Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

Ehk siis lihtsalt öeldes: Eestis kehtib opt-in põhimõte – kellelegi maili teel pakkumist tehes peab saatjal olema eelnevalt saaja nõusolek. Võrdluseks – opt-out põhimõte on selline, kus saatja ei tohi pakkumisi mailitsi saata, kui saaja on öelnud, et ta ei taha pakkumisi saada.

Seetõttu peaks olema hoolikas ja pidama ise silmas, millisele ettevõttele millist e-posti aadressi anda – kui üldse anda. Sageli kirjutad ju alla leheküljepikkusele 6-se fondisuurusega lepingule, kus võid teadmatult anda ettevõttele õiguse su e-posti aadressile ükskõik mida saata või su aadressi edasi müüa. Sel juhul polegi mõtet kurta, kui e-posti peale pakkumisi tulema hakkab – juriidiliselt on siin kõik korrektne.
Kuid kui sa ka pole nõusolekut andnud, on ikkagi võimalik, et e-kirja teel saabunud pakkumine on postitatud legaalselt. Nimelt korraldatakse Eestis üsna palju nn edasisaatmiskampaaniaid, kus auhindadega peibutades kutsutakse inimesi saatma üht või teist pakkumist sõpradele edasi. Sel juhul on rämpsposti saaja ainukeseks võimaluseks kaevata oma sõbra peale, kes talle selle pakkumise edasi saatis.

Kuid osades ringkondades on selliste kirjade edasisaatmine üsna popp, neid kirju saadakse üsna hea meelega ning mõnikord võidetavad auhinnad lisavad veelgi õhinat. See viibki tõdemuseni, et e-posti teel tehtav reklaam ei olegi jäägitult halb asi. Seda tuleb lihtsalt teha vastutustundlikult ning sel moel, et see võimalikule kliendile meeldiva mulje jätaks, tüütav ja illegaalne reklaam ei ole firma mainele ju niikuinii kasuks. Kultuurset e-turundust teostab ja õpetab Eestis näiteks Altex Marketing.

Seadusega spämmi vastu

USA Rhode Islandi osariigi seadusandlikus kogus on arutlusel seadus, mis kohustaks osariiki pidama nimekirja e-posti aadressidest, mille omanikud ei soovi saada spämmi.

Kui seadus läbi läheb, peab iga firma, mis kavatseb Rhode Islandi elanikele spämmi saata, ostma endale osariigi võimudelt spämmi mittesoovivate kodanike nimekirja ning eemaldama seal olevad aadressid oma adressaatide nimekirjast. Igal nimekirjas oleval, kuid siiski oma postkastist spämmi leidnud kodanikul on õigus kaevata spämmija kohtusse ning nõuda $500 kahjutasu. Nendega, kes seesugust korda süstemaatiliselt eiravad, tegeleb osariigi prokurör eraldi.

Spämmi võivad jätkuvalt piiranguteta saata heategevus- ja poliitilised organisatsioonid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning firmad, kellel on saajaga ärisidemed (ehkki viimastel palutakse vabatahtlikult reeglitele alluda). Samuti on spämmipiirangutest vabastatud kolme või vähema töötajaga väikefirmad.

Ehkki minu tagasihoidlikul hinnangul on kavandatavad abinõud kuritahtliku spämmi vastu suhteliselt hambutud, teeb ametlike spämmijate katusorganisatsioon Direct Marketing Association kõva lobitööd, et seadus läbi ei läheks. SellegipoolestÂ Connecticuti, Hawai, Michigani, Missouri, New Yorgi, Texase, Vermonti ja Washingtoni osariikides sarnased seadused juba kehtivad.

Uudise edastas DM-News

Ilusat valentinipäeva!

Ja kui saite tundmatult austajalt võõrkeelse kirja, siis ärge parem selles olevaid linke klikkige. Kui te seda siiski tegite ja teile öeldakse, et nüüd installitakse teile Macromedia Flash Player, siis tegelikult saate omale arvutisse troojalased Valenavir.A ja Bzub.HZ. Kui te installimisest keelduda ka ei jõudnud, siis käige oma arvuti parem mõne viirustõrjujaga üle.
Aga pidage oma sõpru ikka meeles! Ainult kasutage e-kaardi saatmiseks meie kohalikke portaale 🙂

Ilusat valentinipäeva!