Pettused – Lehekülg 14

Tööjõukriis – vesi skämmijate veskile

Computerworld kirjutab skämmist, mis kuritarvitab tööotsinguportaali CareerBuilder.com. Nimelt sai üks Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne firma juhataja e-kirja, mille saatja väitis end olevat tööotsija, kelle faksile (misasi see veel on? :)) ei olevat vastatud, mistõttu ta palub vaadata oma CV-d, mis justkui asuks CareerBuilder.com-i portaalis. Lingil klikkimine aga laeb arvutisse troojalase, mis üritab arvutit üle võtta.

Eesti tööportaalide saadetavate kirjade kopeerimiseni kurjamid praegu õnneks veel jõudnud ei ole.

Vishing – õngitsemine läbi internetitelefoni

Washington Post kirjutab petuskeemist, mis kasutab internetitelefoni (VoIP). Nimelt said mõned Bank of America kliendid skämmkirja, milles väideti, et saaja krediitkaartiga on käidud seksisaidil, millega on rikutud kaardikasutustingimusi ning kaardi kasutuspiirangute mahavõtmiseks tuleks helistada ühel teataval tasuta numbril. Skämmis kirjas oleval telefoninumbril pole muidugi pangaga mingit pistmist, helistaja suunatakse internetitelefonile ning palutakse tal sisestada panga PIN-koodid.

Liikvel on ka teisi sarnaseid skämme, millega üritatakse lisaks PIN-koodidele välja õngitseda krediitkaardi numbreid ja muid isiklikke andmeid. Brian Krebs Washington Postist soovitab olla väga kahtlustav e-kirjade suhtes, mis käsevad kuhugi helistada, ning kontrollida kirjas olevad telefoninumbrid alati ametlikelt kodulehekülgedelt üle.

Mulle teadaolevalt pole internetitelefoni teel toimepandavad pettused Eestisse veel jõudnud, kuid ettevaatlik tasuks olla juba praegu.

Netipettuste uus kvaliteeditase

Meie sõber Materialist leidis netiavarustest ühe laheda saidi.

Fedex-Courier-i nimeline kättetoimetamisteenus lubab nimelt internetis sooritatud ostude puhul kaitsta nii müüjat kui ostjat võimalike pettuste eest sel viisil, et laseb ostjal kõigepealt kanda raha enda arvele, müüja aga saaks selle kätte alles siis, kui kokkulepitud kaup õigeaegselt ja lubatud konditsioonis ostjal käes.

Iseenesest on ju tore, kui keegi internetiäri osapooli pettasaamise eest kaitseb. Paraku pole aga tollel väga profi ja soliidse kujundusega saidil vähimatki viidet selle haldajale, samuti mitte firma aadressi, telefoninumbreid ega kontaktisikuid. Sait ise on registreeritud Charlestoni kodaniku Robert Hilli nimele, kodulehekülge serveeriv mootor asub aga ühes laiatarbeserveris…

Nii et siis veel üks moodus vabastada lihtsameelsed nende rahast. Kuid Materialistiga tuleb nõustuda – tegemist on väga kvaliteetselt teostatud pettusega, skeemi elegantsist annavad tunnistust kasvõi nimetatud saidil rippuvad hoiatused netipettuste eest 🙂

SMS-laenupetturid tingimisi vangi

Võrumaa Teataja kirjutab, et kolm Võrust pärit noormeest, kes petsid välja 650 880 krooni eest kaupu ja SMS-laene, said lõpuks ka kohtulikult karistada: kaks neist nejlakuuse ja poolteiseaastase tingimisi ning kolmas aasta ja seitsme kuu pikkuse reaalse vangistuse. Kohtueelne uurimine oli kestnud vaid neli kuud.

Ma ütlen veelkord, ärge alahinnake Eesti politseid 🙂

Surfa, kuhu iganes tahad! Või kuhu pahategija tahab…

Mida aeg edasi, seda vähem võib internetikasutaja kindel olla, et kodulehekülg, kuhu tema brauser ta viib, on tõepoolest see, kuhu ta minna tahtis. Kui vanasti kasutati surfaja lollitamiseks lihtlabaselt ümbernimetatud või siis originaalile väga sarnaseid internetiviiteid (näiteks vana hea ganza.net), siis nüüd on küberkaabakad treinud valmis kavala javascripti, millega kasutaja navigeeritakse tema enese teadmata suvalisse kohta internetis, ükskõik mida ta sealjuures aadressiribale sisestab.

Nii Internet Exploreri kui ka Firefoxi ning ka paljude teiste internetisirvijate sisse ehitatud Javascripti töötleja onUnload võimaldab nimelt viimati külastatud koduleheküljelt sisse laetud Javascripti käivitada ka järgmisel leheküljel. Nii et kui külastate pahatahtliku koodiga kodulehekülge, siis pärast sellelt lahkumist võib kurjam näha, kuhu te siirdute, ning suunata teid sinna, kuhu ise tahab. Ei aita ka see, kui vajaliku aadressi käsitsi sisse toksite: aadressiriba näitab küll “õiget” aadressi, sisu on aga ikka sellelt saidilt, kuhu küberkaabak teid suunas.

Brauseritootjad on turvaaugust küll teadlikud, kuid parandusi veel väljastanud ei ole. Seniks soovitatakse pärast pahatahtliku kodulehe külastust brauser lihtsalt sulgeda.

Kodulehekülje pahatahtlikkusest annavad märku sellel sisalduvadÂ ohtrad pornoviited ja/või piraattarkvara, koodide ja odavate potentsiravimite pakkumised, aga ka näiteks brauseri enda poolt kuvatavad õngitsemisalarmid.

Uuesti: ära jaga oma pangaparoole!

SLÕhtuleht kirjutab järjekordsest õnnetust mulgimaalasest, kes oma internetipanga koodid tuttavale andis ning seeläbi mitte ainult oma arvel olevast rahast ilma jäi, vaid ka kaks SMS-laenu kaela sai.

Veider.

Väga paljud meie hulgast ei lase isegi elukaaslast naljalt oma rahakotis sorima, aga internetipangas, näe, käivad pooltuttavad või suisa võõrad pea ülepäeva sisse-välja…