Rubriik: Äri

Mikko Tallinnas

mikko.JPGMõned F-Secure’i turvapealiku Mikko Hypponeni mõtted tema tänasest ettekandest Estonia talveaias.

F-Secure’i turvalaborisse tuleb 17 000 pahavarakahtlusega koodinäidist päevas, tegelikku pahavara on sellest 300-500 ühikut. Mida on sellegipoolest palju 🙁 Hetkel on teada 250 000 ühikut pahavara, Mikko ennustab selle kahekordistumist aasta jooksul.

10 aastat tagasi tuli muretseda kurjategijate pärast, kes tegutsesid sinuga samas linnas. Nüüd tuleb muretseda arvutikurjategijate pärast, kes tegutsevad näiteks Brasiilias. Hullem veel – kurjategijat ei huvitagi, kes te olete või kus te asute – teda huvitab ainult see, kuidas teilt teie raha ära võtta.

Mikko jutustas ka Tariq al-Daour’ist, kes mängis varastatud krediitkaardinumbritega pokkerit ning ostis nende kaudu kaotatud summade (kokku 2 mln eurot) varustust Iraagi mässulistele.

Tõenäoliselt vene päritolu Storm Worm’i grupi rünnak algas 18.01.2007, kõigepealt lihtsalt exe-failidest manustega. Kuna enamus tulemüüre pidasid selle spämmi kinni, hakati saatma võltslinke youtube’i, mis nõudis videoklipi näitamiseks “plugina” allalaadimiseks. Jätkati pühadekaartidega. Kokku saadi ligi miljonist arvutist koosnev p2p-põhine botnet, millel polnud keskserverit, mida maha võtta. Ehk siis superarvuti, mida ei kontrolli mitte valitsus või suurkorporatsioon, vaid kurjategijad. Lisaks sellele oli botnetil ka viirustõrjujavastane hoiatussüsteem, mis ründas kogu oma võimsusega neid, kes üritasid seda uurida.

Tekkinud superarvutit kasutatakse seesuguse spämmi renderdamiseks, mida tavalistel spämmitõrjetööriistadel raske töödelda. Kui saata välja miljon ühikut spämmi päevas ning sellele reageerib ka 0,0001 protsenti saajatest, teenitakse ikkagi tuhandeid.

Mikko arvates kasutaja harimine ei tööta kunagi – nagunii klikivad ja topivad igale poole oma krediitkaardinumbreid. Kavalamad troojalased, näiteks Torpig, viskavad popup-akna ette siis, kui logite oma pärispanka, küsides lisaautentimist krediitkaardinumbriga. Samuti kasutatakse pärisülekannete tegemisel pisiparanduste tegemist, suunates ülekande näiteks kurjategija arvele. Selliste nõksude vastu kasutajate harimine ei aita.

10-15 aasta pärast on põhiosa internetikasutajaid Aasias (hetkel on seal internetikattuvus vaid 10%). Kes neid kõiki harida jõuab? on Mikko lootusetu. Samas on tema hinnangul tavaliste kurjategijate kõrval kasvamas täppisinfot otsivate spioonide osakaal.

Suurem osa rünnakuid tuleb Ida-Euroopast (eriti Moskva ja Peterburi ümbrusest), Brasiiliast, Ida-Aasiast ja USA-st.

Häkkerifoorumitest saab osta varastatud krediitkaardinumbreid ja turvakleepse, pahavara ja spetsiaalselt teie konkurentide vastu suunatud rünnakuid. Suur osa kevadistest rünnakutest Eesti vastu tuli üüritud botnettidelt. Rahapesuks värvatakse tankiste (soovitavalt kriminaalkorras karistamata :)). Eelmisel aastal kasutati Rootsis ligi tuhandet tankisti ligi 9 miljoni Rootsi pankadel arvetelt varastatud Rootsi krooni väljavõtmiseks…

Infosecurity London: uudised

Möödunud nädalal Suurbritannias leidis aset Euroopa suurim infoturbe temaatiline näitus. Kui 2005. aasta näituse märksõnadeks olid viirusetõrje ja outsourcing ning 2006. aasta – wireless ja VoIP, 2007. aasta näitust iseloomustab 3 järgmist põhissuunda:

 3004617london.gif

1. Tehnoloogiad: Unified Thread Management Systems lahendused

Selle suuna aktiivsed arendajad on infoturbe maailmaturu silmapaistvad tegutsejad. Olukord, kus tulemüüri paigaldab üks firma, viirusetõrje ostetakse teiselt firmalt, spämmi- ja sisufilter aga kuskilt mujalt, tekitab liiga palju probleeme, seetõttu tekib outsourcing’u teenuse kasutamise vajadus. Kuna aga mitte kõik firmad usaldavad outsourcing’u teenuse pakkujaid, üheainsa kompleksse lahenduse, milleks on Unified Thread Management Systems, kasutuselevõtt on igati põhjendatud. Selliste lahenduste üheks näiteks on www.Astaro.com.

2. Teenused: testid sissetungimise kohta
Infosüsteemide rünnete arv ulatub kümnete tuhandeteni, mis omakorda tekitas suurt nõudlust ülalmainitud teenuse järele. Kuna nõudlus paratamatult kasvatab pakkumist, tekib klientide ja tarnijate vahelise usalduse probleem. Suurbritannias ebaausate tarnijate väljasõelumisega traditsiooniliselt tegelevad kutseliidud ja –assotsiatsioonid. 2007. aastal loodi ka infoturbe alas tegutseva samalaadse organisatsiooni CREST – http://www.crest-approved.org/.

3. Koolitused: häkkimine
2005. aasta näitusel oli esindatud vaid üks häkkimise koolitust pakkuv firma. 2007. aastal aga sarnaseid koolitusi pakub Suurbritannias juba rohkem kui 10 firmat. Pole ime, et näituse külastajate tähelepanu köitsid häkkimise erinevate tehnoloogiate arvukad esitlused. See näitab kõigepealt seda, et infoturbe spetsialistid on teadvustanud häkkimise meetodite omandamise tähtsust. Kurjategija käitumismallide tundmine aitab paremine korraldada enda kaitset.
Autor: Dmitri Kuznetsov

E-posti-reklaam – seaduserikkumine või lihtsalt turundus?

ostaelevant2ra.jpgÜhe eelmise postituse kommentaaris uuris meie hea lugeja Viljar, kuidas on Eestis seadustega reguleeritud rämpspost ehk spämm. Kuna olen kindel, et meie blogi käivad lugemas ka ettevõtjad ja turundusinimesed, kes sooviksid e-posti-turundust oma äri hüvanguks ära kasutada, lahkamegi seda teemat veidi lähemalt.

Arvutiinimeste ringkondades on levinuimaks seisukohaks, et igasugune e-posti teel tehtav turundus on halb ja laiduväärne. “Tavaliste” inimeste seisukoht kipub olema, et palju kasutut rämpsposti on tüütav, kuid nii mõnigi kord saabub e-posti teel ka väärt pakkumine.
Kuigi suhtumisi võib olla erinevaid, on seadusandlik tõlgendus Eestis ses suhtes üsna konkreetne. Võlaõigusseaduse paragrahv 60 ütleb nii:

Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

Ehk siis lihtsalt öeldes: Eestis kehtib opt-in põhimõte – kellelegi maili teel pakkumist tehes peab saatjal olema eelnevalt saaja nõusolek. Võrdluseks – opt-out põhimõte on selline, kus saatja ei tohi pakkumisi mailitsi saata, kui saaja on öelnud, et ta ei taha pakkumisi saada.

Seetõttu peaks olema hoolikas ja pidama ise silmas, millisele ettevõttele millist e-posti aadressi anda – kui üldse anda. Sageli kirjutad ju alla leheküljepikkusele 6-se fondisuurusega lepingule, kus võid teadmatult anda ettevõttele õiguse su e-posti aadressile ükskõik mida saata või su aadressi edasi müüa. Sel juhul polegi mõtet kurta, kui e-posti peale pakkumisi tulema hakkab – juriidiliselt on siin kõik korrektne.
Kuid kui sa ka pole nõusolekut andnud, on ikkagi võimalik, et e-kirja teel saabunud pakkumine on postitatud legaalselt. Nimelt korraldatakse Eestis üsna palju nn edasisaatmiskampaaniaid, kus auhindadega peibutades kutsutakse inimesi saatma üht või teist pakkumist sõpradele edasi. Sel juhul on rämpsposti saaja ainukeseks võimaluseks kaevata oma sõbra peale, kes talle selle pakkumise edasi saatis.

Kuid osades ringkondades on selliste kirjade edasisaatmine üsna popp, neid kirju saadakse üsna hea meelega ning mõnikord võidetavad auhinnad lisavad veelgi õhinat. See viibki tõdemuseni, et e-posti teel tehtav reklaam ei olegi jäägitult halb asi. Seda tuleb lihtsalt teha vastutustundlikult ning sel moel, et see võimalikule kliendile meeldiva mulje jätaks, tüütav ja illegaalne reklaam ei ole firma mainele ju niikuinii kasuks. Kultuurset e-turundust teostab ja õpetab Eestis näiteks Altex Marketing.