Järjekordne Messengeri uss

RIA hoiatab, et elle nädala alguses sai CERT vihje Eesti netiavarustes aktiivselt ringiroomavast Messengeri “ussist”. Pahavara teeb raskesti leitavaks asjaolu, et viiruse levitamiseks kasutatav veebilink torgatakse Messengeri tavavestluse sekka.

“Inimesed on juba piisavalt teadlikud, et mitte klikkida linke, mis tulevad ingliskeelse sõnumiga “Hey, look at my pictures …”. Emakeelse välksõnumivahetuse sekka pakutav link tundub klikkimiseks oluliselt ohutum,” selgitab CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel.

Linki klikkinud said suure tõenäosesega enda arvutisse pahalase, mis korjab paroole, krediitkaardiandmeid ja muud personaalset infot, mida “mustal turul” saaks rahaks teha. Samuti saab kurikael nakatatunud arvutit kasutada “hüppelauana”, mille kaudu kuritegusid sooritada.

Kuna turvaprogrammid jäävad selle pahavara tuvastamisega veel jänni, siis peaks lingile klikkinud inimene pöörduma tuttava “patsiga poisi” või IT professionaali poole ning paluma arvuti üle kontrollida. Oskuste ja tahtmise korral võib ta seda loomulikult teha ka ise. Juhised, mis on kõlbulikud järgimiseks nii proffidele kui ka asjaarmastajatele, leiab aadressilt: http://www.ria.ee/turvamelu.

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Microsoftilt 2009. aasta võrguohtude ülevaade

Microsoft on uurinud oma pahavaravastaste tööriistade logisid ning koostanud nende põhjal ülevaate 2009. aasta esimeses pooles kinnipüütud pahavarast.

Täiesti ootuspäraselt jõuavad uurijad järeldusele, et mida uuem ja lapitum tarkvara, seda väiksem on tõenäosus, et mõni pahalane end sellest läbi murrab.

Levinuim pahavaraliik on jätkuvalt troojalased, kuid võimsa tagasituleku teinud ussid on tõusnud auhinnalisele teisele kohale. Jätkuvalt tõusuteel on nuhkvara, eriti selline, mis varastab elektronpanganduse ja onlain-mängude ligipääsuandmeid.

Eesti kohta kirjutatakse, et võrreldes 2008. aastaga on nakatunud arvutite arv veidi vähenenud – kui 2008. aasta II poolaastal eemaldati pahavara 0,53%-st Eestis asunud arvutitest, siis 2009. aasta I poolel 0,43%-st (Soomes vastavalt 0,26% ja 0,19%, Lätis 0,62% ja 0,58%, Venemaal 2,11% ja 1,5%).

Pahavara või õngitsemisskeeme sisaldavaid veebilehekülgi leiti Eestis olevat 0,034 ühikut 1000 internetti ühendatud arvuti kohta (Soomes 0,007, Lätis 0,086, Venemaal 0,934, Bangladeshis 23,861).

Ülevaate koostamisel kasutati Microsofti viirus- ja spämmitõrjetööriistade, otsimootori Bing ja Exchange’i tõrjesüsteemide andmeid.

Uus kampaania: õpetage lapsele e-enesekaitset!

RIA teatab, et alustab 26. oktoobril lapsevanematele suunatud teavituskampaaniat, kutsudes emasid ja isasid huvituma lapse tegemistest internetis ning rääkima lapsega turvalisest veebikasutusest.

Uuringud osutavad, et Lääne-Euroopaga võrreldes on meie lapsevanemad oma laste virtuaaltegemiste suhtes oluliselt ükskõiksemad. Suur hulk Eesti lapsi on internetis üksi ja neil puuduvad oskused ohtusid ära tunda.

anto“Lapsed alustavad internetiga 1.-3. klassis, vahel varemgi. Kogu senine tarkus internetiohutusest on aga suunatud pigem teismelistele. Nii võibki juhtuda, et lapsed ei pruugi inteneti ohuolukordadega tõhusalt hakkama saada. Esineb küberkiusamist ja kommionusid, ehk alles Jõuluvanale kirjutav laps võib silmitsi sattuda identiteedipettustega,” selgitab CERT infoturbe ekspert Anto Veldre. “Huvitaval kombel ei alga arvutiõpe praegu koolist, vaid saab alguse hoopis kodust ja lapsevanemast, sõpradest ja tuttavatest. Emad-isad, olge oma lastele toeks mitte ainult päriselus, vaid ka virtuaalmaailmas!”

Uuringute järgi eksivad lapsed internetis kõige sagedamini reegli vastu, mis keelab avaldada isiklikku infot. Heauskselt levitavad nad oma telefoninumbrit ja kodust aadressi ning räägivad, kus koolis ja klassis õpivad. Samuti kasutatakse suhtlemisel pärisnimesid. Kõige selle tõttu on võõrastel väga lihtne lapse isikut tuvastada.

Anto Veldre sõnul on netikeskkond kujunemas omaette laste maailmaks, kust vanemad ja õpetajad puuduvad. Ta sõnas, et laps ei oska kiusajaga ise toime tulla, kuid ei lähe ka abi küsima, sest ta arvab interneti-asju teadvat isast-emast paremini. Tegelikult on aga keerulise olukorra lahendamiseks vaja pigem elukogemust, mitte arvutikasutusoskust.

„Internet ei ole kõige kurja juur ning seda ei pea suukorvistama. Internetis leidub tohutult arengut soosivaid materjale, internet avardab maailmapilti ning pakub suhtlusvõimalusi. Samas, et ei juhtuks õnnetust, suutku laps iseseisvalt ohtusid ära tunda ning õigeid otsusi langetada. On parem, kui sissejuhatuse virtuaalmaailma annab lapsevanem, mitte õu,“ selgitas Veldre.

Lisaks telereklaamile avatakse teavituse raames netileht www.netiohud.ee, kust lapsevanemad leiavad näpunäiteid teema käsitlemiseks lapsega. Lehel saab esitada küsimusi Lasteabi spetsialistidele ning kuulata-vaadata teiste lapsevanemate kogemusi.

Teavituskampaaniat toetab Eesti Draamateatri näitleja Kersti Heinloo. Alates 26. oktoobrist peab ta Twitteris päevikut, kus kirjutab enda kogemustest koos lapsega interneti avastamisel. Kersti Heinloo sissekanded leiab aadressilt http://twitter.com/kerstiheinloo.

Hotmaili, Gmaili varastatud paroolidest

Eelmisel nädalal riputati PasteBin-i tarkvaraarendusfoorumisse üles 10 000 Hotmaili parooli koos kasutajanimedega. Sellesisuline BBC uudis levis kiiresti üle maailma ning peatselt selgus, et varastatud on ka Gmaili ja Yahoo! Maili paroole.

Nii Microsoft kui Google eitavad sissemurdmist ja neil on õigus – kaotsiläinud paroolid andsid pättide kätte…

kasutajad ise.

Tundub, et paljud inimesed üle maailma on saanud sellise teate:

Pilt: neowin.net
Pilt: neowin.net

Ehk siis neil on palutud kirjas, mis näeb välja täpselt nõnda, nagu ta oleks saadetud Windows Live administraatori poolt, minna etteantud aadressile, mis näeb pealiskaudsel vaatlemisel kuuluvat Windows Live domeeni, oma kasutajakontot seadistama.

Tegelikult suunas see link kasutaja sellisele veebilehele, mis nägi küll välja nagu Windows Live oma, kuid asus hoopis ühes teises serveris. Loomulikult üritas kasutaja sinna oma kasutajanime ja parooliga sisse logida, ja kui see ei õnnestunud, kordas oma katset, kinnitades kurjategijatele oma parooli veelkord üle.

Ilmselt rünnati samal viisil ka Gmaili, Yahoo Maili ja paljude teiste sotsiaalsete võrgustike kasutajate kontosid.Varastatud paroolid kuulusid öeldavasti Euroopas, täpsemini Lõuna-Euroopas asuvatele kasutajatele. Nii Microsoft kui Google kinnitavad, et pärast nimekirja avalikukstulekut sundisid nad neis olevaid kasutajaid oma salasõna vahetama.

Turvaspetsialistid toovad antud juhtumiga seoses välja veel kaks haavatavat kohta. Nimelt on paljudel paroolipõhistel autentimissüsteemidel ka meeldetuletusfunktsioon, mis küsib teilt kasutajatunnust ja vastust lihtsale turvaküsimusele. Vähemalt Windows Live ja Gmaili puhul on meiliaadress ühtlasi ka kasutajatunnuseks, väga paljude meilisüsteemide turvaküsimused aga olid kuni viimase ajani liiga lihtsad.

Sama on turvaspetsialistid üsna üksmeelselt väitnud ka lekkinud 10 000 salasõna kohta. Arvutikaitse on viletsatest salasõnadest ka varem kirjutanud.

Mida teha, kui kahtlustate, et ka teie parool on internetti lekkinud? Loomulikult tuleks parool vahetada, kasutades selleks mitte suvalises kirjas antud, vaid ise brauseriribale tipitud aadressi.

Hea poliitika on salasõnu ka perioodiliselt vahetada, meeldejätmiseks aga mitte loota mälule või kleepsupaberile, vaid paroolihaldustarkvarale. Viimastest soovitan näiteks selliseid:

Password Agent

KeePass

LastPass

Ka Peeter Marvet on kirjutanud meeldejäävaid paroole genereeriva skripti.
NB! Makrosid sisaldavad dokumendid, isegi kui need pärinevad Arvutikaitse lehelt, kontrollime enne koduses arvutis käimatõmbamist viirustõrjega üle – muudame selle endale harjumuseks!

Viirusega tööpakkumised

CERT.EE hoiatab viiruse eest, mis poeb arvutitesse tööd pakkuvate e-kirjade kattevarju all.

Eile hakkas levima e-kiri, mis näib paljude tuntud firmade nimel tööd pakkuvat. Kirjas palutakse inimestel lingile klikata, seda tehes saab inimese aga oma arvutisse viiruse. Selge on see, et ükski nendest firmadest sellisel kujul tööd ei paku, veel vähem saadavad nad viirusega nakatunud linke.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel räägib: „Masu-aeg sunnib pahavara levitajaid kiirelt võõrkeeli omandama. Alates eilsest täheldati pangakoode ja muud isiklikku infot varastava troojalase Zeus rünnet Eesti elanikele. Nimelt saadeti e-postiaadressidele eestikeelne positiivses noodis kiri, milles pakuti töökoha kaotanutele tasuta võimalust leida töökoht või tõsta kvalifikatsiooni. Kirjas olev veebilink viib võimaliku ohvri spetsiaalselt ette valmistatud veebileheni, millelt kostitatakse külastaja brauserit nakatamise “kokteiliga””.

Randel lisab: „Üks võimalus nakkumist ära tunda on see, et arvuti taaskäivitab end paarikümne sekundi jooksul. Antiviirused pahalast arvutisse paigutavat koodi kahjuks kergesti ära ei tunne – kindlaim viis nakatumist vältida on mitte klikkida kahtlaste e-kirjadega kaasa tulnud linke“.

Kirja tekst ütleb: Ärge kaotage lootust. Tasuta aitame Teil uue tookoha leida. Samuti pakume kvalifikatsiooni tõstmise kursusi. Meie tööandjad: EMT, ELISA, TELE2, MICROSOFT, SYMANTEC ja palju… (järgneb link).

Arvutikaitse lisab, et ettevaatlikult tasub suhtuda kõigisse pakkumistesse, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi – tavaliselt pole need ei see ega teine.

Kuidas peaks kohtlema petukirja saatjat?

Priidu eelmise postituse kommentaariks tahaksin lisada, et seesugused skämmikirjad on kõige õigem ilma lugemata prügikasti saata.

Eks ma olen ise ka kunagi ammu mõne Nigeeriast saadetud kirja autorile vastanud ning uurinud, miks just mina peaksin nende pakutud miljonid sirgeks lööma.

Ausõna, kui postkasti risustamine ja rahast lagedakstegemise võimalus välja arvata, on enamik petukirjade saatjatest lihtsad ja toredad inimesed, kelle roll sarnaneb mõneti letitöötaja omaga finantsasutuses, mis teie pensionirahad sirgeks lõi.  Ka Nigeeria petubisnises valitseb range korporatiivne tööjaotus – hankeosakond tegeleb spämmitavate aadresside kokkuostmisega, loominguline tiim kirjade kokkuluuletamisega, finantsosakond rahade liigutamisega ning muidugi on ka kamp turskeid poisse, kes lolli valge mehe rahast ja parematest riietest lagedaks teevad, kui too peaks rumalast peast Aafrikasse rahapuud vaatama ronima.

Kusjuures pahatihti on inimene, kes teile kirja saatis ja teiega vahetult suhtleb, omakorda kohaliku “kiirelt-rikkaks” skeemi ohver – tõenäoliselt on talle räägitud, et maailm on täis lolle valgeid mehi, kes niisama heast peast talle palju-palju raha saadavad, ta on selle skeemi ja kirja tooriku ostmiseks müünud kõik, mis tal hinge taga, võtnud veel 30 aastaks laenu ja lubanud loovutada 90% võimalikust sissetulekust.

Nii et mis tast narrida – kui raha ega ühtki valget meest ei tule, hakkab tursketel mustadel poistel nagunii igav ning kolakat saab hoopis õnnetu skämmisaatja…

Suhelda saab ju ka viisakalt nagu Mike Nash ja Robert Dutu:

Allikas: onlinearmorpersonalfirewall.blogspot.com
Allikas: onlinearmorpersonalfirewall.blogspot.com