Ameerika Ühendriikide Tarbijakaitseamet (Federal Trade Commission) saavutas plaaditootjaga Sony BMG Music Entertainment kokkuleppe, mille kohaselt viimane vahetab nuhkvara sisaldanud CD-d puhaste vastu ning maksab igale oma arvutist nuhkvara välja rookida püüdnud tarbijale kulude katteks kuni $150. Kokkulepe kinnitatakse lõplikult pärast 1. märtsi, kui selgub, mida tarbijad ise sellest arvavad.
Mäletatavasti müüs Sony CD-sid, millel lisaks muusikale sisalduv tarkvara otsustas, milliste seadmetega muusikat mängida ja mitu korda seda kopeerida tohib. Lisaks jälgis tarkvara tarbija muusikaeelistusi, et kasutada saadud infot otsepakkumiste tegemiseks. Vähe sellest, et tarbijat ei hoiatatud seesuguse tarkvara olemasolust ja omadustest, sisaldas see nn. rootkit mitmesuguseid turvariske ning seda oli ebamõistlikult keeruline arvutist eemaldada.
Kuu: jaanuar 2007
Putinilt küsitakse…
Putinilt küsitakse: “Kas Teil, meie kallis president, juba siiber ei ole, vastata internetist tulnud lollidele küsimustele?”
Putin: “Lugupeetud Ivanov, Vitali SergejevitÅ¡, IP aadress 198.12.1.246, elukoht Moskva, Sirelite allee 5, korter 117!
Vastan: ei ole siiber!”
bluetooth
Väikevõrgustandard, mis põhineb litsenseerimata sagedusi kasutaval lühilaineraadiosidel. Kasutatakse mobiiltelefonides, sülearvutites, printerites, digitaalkaamerates ja lauaarvutites ning mitmesuguste pisiseadmete nendega sidumiseks, tavaline toimimisraadius on 10-100 meetrit.
Wikipedia artikkel.
Naljahambad avastasid sinihamba
Mitte just tihti, kuid paar korda on siiski juhtunud, et olen oma mobiiltelefonist leidnud iseendale saadetud SMS-e. Enamasti saadab ta neid mulle mu taskust, kui automaatne klahvilukk pole küllalt kiiresti rakendunud. Kuna mul mu eesnime tõttu on kalduvus figureerida paljude telefoniraamatute eesotsas, siis tean päris kindlalt, et ma pole ainuke, kellele telefon omatahtsi helistab või sõnumeid saadab. Kuivõrd aga need mobiilsed telefoniraamatud kuuluvad enamasti kas minu sõpradele või väga headele tuttavatele, siis on lahtiununenud klahvilukk pigem meeldivaks võimaluseks uurida, kuidas neil ka muidu elu läheb 🙂
Mitte enam nii meeldivalt seltskondlikuks võivad lood kujuneda siis, kui lukustamata unub uuematel mobiiltelefonidel juba standardiks kujunenud bluetooth, maakeeli sinihammas. Nimelt võib selline telefon langeda bluejackingu ehk sinihambakaaperduse (kes pakub parema sõna?) ohvriks.
Tehnoloogia ise on lollilt lihtne: niiöelda naljahambad toksivad oma telefoniraamatusse ilma numbrita, kuid tobeda või kahemõttelise pealkirjaga sissekande ning saadavad selle visiitkaardina mõnele lähikonnas “kuulavale” bluetooth-seadmele. Mingit otsest kahju niisugune sõnum telefonile muidugi ei tee, samuti on sinihambatehnoloogia niipaljukestki turvaline, et ohver peab saadud sõnumi aktsepteerima (aga kui ta juba kõigile seadmetele “nähtava” bluetoothiga ringi jalutab, siis üheksal juhul kümnest ta selle sõnumi vastuvõtu ka kinnitab). Saata saab nii pilte kui helilõike, tüüpiliselt aga tekstisõnumeid nagu “Vaata selja taha!” või “Kena kampsun, kust said?”. Ühesõnaga umbes sama huvitav ja kasulik nähtus nagu jõnglased paneelmaja fonoluku klahvidel korrutustehteid harjutamas.
Ja otse loomulikult on uue meediakanali avastanud reklaamilevitajad. Nii näiteks levitab Hollandi firma Bluetoothreklame koos välireklaamifirmaga JCDecaux Amsterdamis kohaliku teleÅ¡õu Tantsud Tähtedega promoklippe. Tõsi, telefoniomanik peab kinnitama nende klippide allalaadimise, kuid nagu ütles Bluetoothreklame esindaja Volgens Rouffaer, on seda nädala aja jooksul teinud 15 000 inimest, see on 15% neist, kes on vastava reklaamteenuse levialasse sisenenud sisselülitatud sinihambaga.
Mida teha, kui soovite, et teie telefoni bluetoothi kaudu spämmi ei tuleks? Ainult kaks lihtsat, kuid toimivat reeglit ongi:
1. Kontrollige oma mobiiltelefoni sinihamba seadeid ning pange oma telefoni nähtavuseks “Varjatud”. Oma telefoniga seotud seadmeid saate edasi kasutada.
2. Kui te bluetoothi parasjagu ei kasuta, lülitage see parem välja. Säästate nii oma taskusõbra akusid kui iseenda närve.
Mis mõttega nad spämmivad?
Mart tegi järgmise tähelepaneku:
Sain sellise spämmi nagu allpool näha on.
Nüüd vaatame selle AUNI käekäiku: http://finance.yahoo.com/q/bc?s=AUNI.OB&t=5d
Keegi tegi puhtalt spämmi abil igast taalast kaks.
Mida see näitab? Vast seda, et spämmitakse väga massiliselt ja inimesed lähevadki spämmi õnge ja ostavad neid aktsiaid.
Mis ohvriga juhtub? Antud juhul ostavad kodanikud 0.30 eest ja pärast peavad selle 0.15 eest maha müüma. Kurikaelad teevad siis vastavalt teistpidi, eks 🙂
From: “Ignacio Calderon” s@accie.com
Date: January 25, 2007 8:10:34 PM GMT+02:00
To: <mart@tehnokratt.net>
Subject: fw:Ignacio AUNI – day2Day 2
Nice jump. The Beauty of the peenny stoock arena is that shares appreciate so quickly!
A bit of inner information and returns of 1000% are not unheard of.
With lucrative settlement in China American Unity Investments (AUNI) is entirely where you want to be.I am buying now. Are you ?
What will happen next ? Today it will show us … what it can do on third day.
It has more growth potential then i even intended .
And next will be very HOT! times.
Todays prognosis:+24% +0.7 (0.36) at least
and +48% +0.14(0.43) at mostAUNI will easily reach $1.00 mark once results are announced!
Seda, et spämmimisega saab ka tegelikult aktsiahindu kergitada, kinnitab isegi Social Science Research Network’i avaldatud uurimus. Laura Frieder Purdue ülikoolist ning Jonathan Zittrain Oxfordi ülikoolist tegid suuremahulise statistika põhjal kindlaks, et spämmerid, kes ostavad suhteliselt odavaid vähese likviidsusega aktsiaid ning need nii spämmi kui iseenda kokkuostutehingutega tekitatud tõusulaines maha müüvad, teenivad keskeltläbi 5,79%, ostjad aga kaotavad keskeltläbi 5,5%. Kõikidel ei lähe muidugi nii hästi kui AUNI ülesupitajatel, samuti ei müü enamus investoreid mitte esimese suure pettumuse augus, vaid siis, kui hind on tavatasemele stabiliseerunud, kuid põhijoontes näib spämm tõepoolest töötavat.
Kui ei oleks usaldavaid inimesi, kes tundmatult “heategijalt” küsimata ning teadmata millisel eesmärgil tulnud nõuandeid puhta kullana võtavad, poleks ju spämmi mõtet saatagi 🙂
Loterii, millele ei pea isegi piletiti ostma
Ma siiamaani arvasin, et raha kujutab endast töö ja muude konkreetsete väärtuste vahetusekvivalenti, aga tuleb välja, et teinekord tekib raha täiesti iseenesest. Nii näiteks potsatab juba mitmendat päeva ka eestimaistesse postkastidesse elektronkirju toreda uudisega, et kirja saaja on võitnud umbkaudu miljon eurot. Kust see raha pärineb ning mispärast korraldajad raha sel kombel laiali loobivad, jääb saladuseks, eriti ei seletata ka mõnevõrra kahtlast asjaolu, kuidas te saite võita loteriil, mille piletitki te ostnud ei ole.
Seesugune loterii tundub kahtlane ka Põhja politseiprefektuurile, mille majanduskuritegude talituse vanemkomissari Rocco Otsa sõnul võtavad sellistes skeemides osalejad riski petta saada ning õigem oleks taolised kirjad postkastist kiirelt kustutada. “Kõige suurem oht sellistes skeemides osalemisel peitub enda isikuandmete avaldamises. Kelmi valdusse sattunud isikuandmetest võib nende omanikele palju kahju tõusta” selgitas Ots.
Mina arvan ka, et raha kasvab puu otsas ainult Lollidemaal ning kõik kelmid ei ole nii süütud kui nood, kes Buratino rajalt maha võtsid.