Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral

1system_restore1.JPG

Viimati toimetatud 19.august 2009.a.

Paljud arvutikasutajad eelistavad Windows XP ja Vista opisüsteemidega kaasasolevat süsteemitaastet (System Restore) hoida suletuna. Mõned neist on antud protsessi kinni keeranud just seepärast, et süvenemata oma arvuti võimsusesse, on nad kusagilt kuulnud, et süsteemitaaste on üks rist ja viletsus ning kindel enesetapp. Ent kõige suuremas hädas võib süsteemitaaste hoopiski ulatada toetava käe ja päästa arvuti kindlast hävingust.

Windows XP väljatulekust saadik on vaieldud, kas hoida opisüsteemiga kaasasolev süsteemitaaste (System Restore) sisselülitatuna või see välja lülitada. Kasutajad, kel on arvutis vähe kettaruumi ja/või vähem mälu, eelistavad süsteemitaaste sulgeda. Kuna Windows ei pea nüüd teatud aja tagant taastepunkte looma, ei kahane selle arvelt ka kettaruum. Samas on töö arvutiga kiire ja sujuv, kuna süsteemitaasteprotsess ei kasuta taustal resursse.

Ent süsteemi võimalike kahjustuste korral jääb vähe võimalusi selle parandamiseks. Heal juhul suudetakse eemaldada arvutit rünnanud viirus või trooja, ent kunagi ei saa kindel olla, et mõningad failid pole juba pöördumatult kahjustatud.

Loe edasi: Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral

Spammifiltritel uus nuhtlus: PDF spam

Viimasel ajal on oluliselt suurenenud pdf faile sisaldava rämpsposti kogus. Nimelt on spammerid avastanud rämpsposti filtrites nõrga koha – pdf formaadis pildifailidele on kulukas ja keeruline teha kujundi-/tekstituvastust. Vähemalt nii väidab internetnews.com artikkel.

Nimelt on PDF failides pildituvastuse tegemine keerulisem kui tavaliste pildifailide (jpg, png, gif) korral. Seetõttu rämpsposti filtrid sellega ei tegele (tavalisi pildifaile siiski skaneeritakse).

PDF kujul rämpsposti kogus suurenes eelmise kuu jooksul rohkem kui kuus korda (kokku moodustab sedasorti rämpspost umbes 6% e-kirjavahetusest). Rämpsposti filtreerijatel on siiski põhjust endaga rahul olla, sest tavalisi pildiformaate kasutava spammi hulka on suudetud vähendada oluliselt rohkem – 30%-lt 10%-ni kõigist e-kirjadest. Artiklis mainitakse ka ohtu, et oodata on suuremat levikut pdf formaati kasutavate pahalasprogrammidele. Viimane oh on ka arvutikaitse portaalis juba käsitlemist leidnud.

Lotovõit viis taskust veerand miljonit

mousetrap.jpgTõenäoliselt Eesti rekordi püstitas üks õnnetu pärnumaalane, kes talle lotovõidust teatavat spämmikirja uskuma jäi ning petturitele lubatud 250 000 naela kättesaamise nimel neile Eesti rahas kokku 225 000 krooni maksis.

Tänane Postimees on selle kohta enam-vähem kõik juba ära öelnud.

Tõepoolest, kogemus näitab, et inimesed on nõus tegema kolossaalseid jõupingutusi ja maksma meeletut raha selle eest, et midagi tasuta saada. Seda teavad ülihästi nii turundajad, kinnisvaramaaklerid, poliitikud kui ka petturid (millega ma muidugi ei taha öelda, et loetletud ametitel ei olegi mingit sisulist vahet :)). Seega olgem valvsad – kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub alati uurida, ega pakutav tasuta juust ole äkki üht otsa pidi hiirelõksu külge kinnitatud…

Mozilla Firefox veel turvalisemaks, 2. osa

logo.jpgMozilla Firefoxi pluginate esimese artikli jaoks internetist infot otsides jäid silma ka teised huvitavad ja põnevad, eelkõige aga kasulikud turvalaiendid, millest kirjutamata jätmine oleks lausa patt. Järgnevalt toongi ülevaate veel neljast programmijupist, mis mind imponeerisid ja mille tulihingeliseks kasutajaks olen saanud.

Loe edasi: Mozilla Firefox veel turvalisemaks, 2. osa

Venemaa peaprokuratuur võtab küberkurjamid oma kaitse alla?

Ma ausalt öeldes ei uskunud, et aprilli lõpul alanud Eesti-vastased küberrünnakud on Venemaa-poolne otsene sõjaline aktsioon, mille taga Venemaa jõustruktuuride palgal olevad häkkerid. Kõik viitas sellele, et pigem on tegu grupi agitaatorite poolt ülesässitatud reakasutajate massiga, mis tegutses umbes samasugustel ajenditel kui rüüstajad Tallinna kesklinna poodides. Noh, niiöelda tüüpiline internetibrigaadide käekiri. Inetu küll, aga vähemalt Vene riik pole de jure asjasse segatud ning NATO põhikirja § 5-te ei ole tingimata vaja rakendada (kes seda ikka niiväga tahab, onju).
Ma muidugi ei tea, mis Vene peaprokuratuuril meeles mõlkus ning millele viidates nad oma Eesti kolleegid küberrünnakute uurimise asjus saadetud õigusabipalvega pikalt saatsid. Kui aga Eesti prokuröride versioon tõele vastab, seisame nüüd fakti ees, et Vene riik võtab Eesti küberruumi rünnanud isikud oma kaitse alla.

Ärge saage valesti aru, arvutikaitse.ee ei soovi päris kindlasti oma nina poliitikasse toppida, ehkki minul ja mu kaastöötajatel on loomulikult maailma asjadest ka oma isiklik arvamus. Meie eesmärgiks siin blogis on aidata kaasa sellele, et teie arvutid oleks pahalastest puhtad, et igasugused pätid ja kaabakad seal vabalt möllata ei saaks ning et teie andmed teie arvutis ja teie raha teie pangas oleksid kindlalt kaitstud.

Arvutikaitse.ee seisukoht on, et küberruumis sigatsejad tuleb tabada ja ülejäänutele hoiatuseks häbiposti ning võib-olla isegi trellide taha panna. See on muide ka Venemaa peaprokuratuuri ja Vene presidendi administratsiooni huvides – kasvõi selleks, et mõni nende endi arvuteist nende enda teadmata kas siis lasteporno andmebaasi või  mõne NATO riigi ametlike kodulehekülgede masspingimisega vahele ei jääks…