Seoses nimevahetusega saatke meile Hansapanga vanad PIN-koodid!

Üks mu sõber sai sellise kirja. Uudis iseenesest on juba vana, uus aga on palve seoses panga nimemuutusega oma personaalandmed üle täpsustada:

From: “AS Hansapank – SwedBank” <no-reply@hansapank.ee>
Date: March 23, 2009 9:02:50 AM GMT+02:00
To: undisclosed-recipients: ;
Subject: AS Hansapank – SwedBank

Dear Valued Customer ,
On the 17th of March 2009 AS Hansapank will change its business name, the new operating name will be Swedbank AS. This move is the last phase in the brand changing process initiated last autumn. In Latvia the bank’s new name will be Swedbank AS and in Lithuania “Swedbank” AB.
Until the full changes will be made to our system we will require some personal information of every account holder.
Click here and complete all the required data.
Account suspension will be applied if the necessary data will not be completed.
Copyright © 2009 ©Swedbank AB All rights reserved. Designated trademarks and brands are the property of their respective owners

Link, mida klikkida palutakse, viib mõistagi mitte Swedbanki uuele kodukale, vaid kusagil Pariisis asuvasse arvutisse. Seal asuv Swedbanki “kodulehekülg” näeb välja selline:

swedbank1

Näib, et skämm on suunatud peamiselt Swedbanki Leedu klientide vastu, kuid ka Eesti omadel ei tasu valvsust kaotada. Veelkord – ükski rahandusasutus ei küsi deebetkaardi numbrit ja selle PIN-koodi üle veebivormi!

Viirustõrjujate sooduspakkumised

Üleilmne majanduskriis on pannud mitmeid tõrjevahendite tootjaid mõtlema, kuidas efektiivsemalt oma programmidele reklaami saada ja uusi kasutajaid leida. Pakkumisi on erinevaid – tasulisi versioone pakutakse pikemaks ajaks tasuta kasutamiseks, täisversiooni  kõrvale on lisatud ka kodukasutajatele mõeldud vabavaraline versioon või  tasuta programme täiendatud funktsioonidega, mida enne võis leida vaid tasulistest versioonidest.

Pakkumised on siiski lühiajalised, kel just nüüd ja kohe on vaja uut tõrje-või registriprogrammi, võib tutvuda hetke soodustustega. NB! Kahjuks ma ei oska ennustada, millal mõned alljärgnevatest linkidest maha võetakse, seega, kes kiiremini tegutseb, võib saada truu arvuti abilise üsna pikaks ajaks. Loe edasi: Viirustõrjujate sooduspakkumised

Kuidas eemaldada keylogger?

Tiina küsib: “Kas oskate aidata, kuidas eemaldada arvutist keylogger?”

Keyloggeri ehk klahvinuhi eemaldamiseks pole tegelikult vaja erilisi teadmisi ega oskusi. Parim ning kindlaim viis on proovida  erinevaid pahavaratõrjujaid ning loota, et klahvinuhk leitakse. Selleks soovitaksin programme nagu Malwarebytes Anti-Malware ning Superantispyware.

Kui eelnimetatud programmid probleemi ei lahendanud ega kahtlusi hajutada ei suutnud, siis võib proovida ka Prevx CSI’d. Tegu on lihtsa tarkvaraga, mis kontrollib arvuti mõne minutiga kõiksugu pahavara suhtes  üle ning kuvab siis tulemused. Pahavara eemaldamiseks on vaja küll litsentsi, aga vähemalt näeb ära, kas arvutis leidub veel pahavara või mitte.

Vaat et kõige paremini tuvastab klahvinuhi tulemüür, näiteks Comodo Internet Security koosseisus olev Comodo tulemüür. See annab teada, kui tundmatu rakendus (näiteks klahvinuhk) tahab luua ühendust FTP või veebiserveriga, et sinna siis kogutud infot saata. Nime järgi võib leida kahtlase faili asukoha ning selle siis käsitsi kustutada. Kahtlase protsessi või faili kohta saab infot näiteks Google otsinguga.

Seniks aga, kui Te kahtlete et klahvinuhk teeb siiski teie arvutis oma tööd edasi, soovitan kasutada programmi nimega Keyscrambler Personal. Priit Aasmäe on sellest ka siin kirjutanud. Programm muudab klahvivajutused krüpteeritud sümbolite jadaks, millega klahvinuhil pole midagi peale hakata.

38 antiviirust üheskoos?!?

Viirused on arvutikasutajaid kimbutanud juba pea nelikümmend aastat. Nad võivad väga lühikese ajaga muuta kümneid tuhandeid arvuteid kohutavalt aeglaseks või päris töövõimetuks, edastada konfidentsiaalset infot oma loojatele, kustutada tähtsaid faile. Seetõttu on korraliku antiviiruse olemasolu äärmiselt oluline.

Seekord ei tule juttu ühestki konkreetsest programmist – sest praktika näitab, et ükski antiviirus ei taga süsteemi 100%-list turvalisust. Juttu tuleb vastavatest põhjustest ning sellest, kuidas ikkagi teha kindlaks, kas kahtlase programmi näol on tegemist viirusega või mitte. Loe edasi: 38 antiviirust üheskoos?!?

Kaitse oma last – K9 Web Protection

Juba mõnda aega on kestnud teavituskampaania lastevanematele, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest. Ehkki  kampaania rõhuasetus 1uhendatud-kaedon suunatud vanematele, ei ole see ainult neile mõeldud – eeldatakse ikkagi mõlemapoolset avatud ja harivat, eelkõige sõbralikku vestlust ning sellest järelduste tegemist. Lastekaitse Liit läbi Peremeedia keskkonna pakub häid soovitusi , kuidas koos ühiselt tegutseda  ja üksteist arendada, samuti ka näidiskokkuleppeid lapsega.

Loe edasi: Kaitse oma last – K9 Web Protection

Adobe Reader arvutist välja

Kes meist poleks kuulnud Adobe Acrobat Readerist, uue nimega Adobe Readerist. Tegemist on levinuima, sisuliselt PDF-ide vaatamise vaikeprogrammiga. Paraku rünnatakse seda sama agaralt kui enamlevinud opsüsteemi Windowsigi.

Nagu viimased CERT Eesti hoiatused ja F-Secure Weblog meile räägivad, leiti Adobe Readerist jälle üks turvaauk, mida kasutas näiteks Confickeri-nimeline uss. “Adobe Readerist on saanud uus IE,” nendib F-Secure turvalabori juhataja Mikko Hypponen. Lisaks on Adobe Reader aeglane, tal on tüütu komme istuda arvuti operatiivmälus ka siis, kui teda ei vajata, ning tirida netist pidevalt alla mahukaid uuendusi.

Sellepärast tuleks otsida alternatiive, nii nagu IE asemel kasutatakse Mozilla Firefoxi, Operat jne.

Õnneks pole ka Adobe Reader kaugeltki ainus programm, mis PDF-e avada oskab.

Foxit Reader
Tegemist on väikse, ent väga kiire ja tubli programmiga, mis oskab netist allalaaditavaid PDF-e näidata ka otse brauseri aknas. Foxit on Adobe Readerist  pea 10 korda väiksem, kuid sisaldab enam-vähem samu funktsioone. Koos vastavate lisadega saab Foxitiga PDF-e nii luua, muuta kui ka vaadata. Tasuta alla laadida saab siit: http://www.foxitsoftware.com

Foxit Readeri installeerimisel tuleks tähele panna seda kohta, kus  küsitakse luba installida Foxiti tööriistariba IEle ning teha Ask.com vaikeotsingumootoriks.
fr1
Ehkki otsest kahju need arvutile ei tee, võiks vähemalt puhtuse nimel need linnukesed eemaldada.

Enne Finishil klikkamist tuleks jällegi uurida, mida teile kaela tahetakse määrida. Nimelt on kaasas link eBay koduleheküljele, mis kasutaja mittesekkumisel teie töölauale tekib.

Kõike seda on aga kerge nii enne installi lõppu kui ka peale installeerimist eemaldada.

Esmasel käivitusel võidakse teilt küsida, kas tahate Foxit Readeri valida vaikseprogrammiks, millega edaspidi PDF faile avatakse.

Sumatra PDF

Sumatra PDF sarnaneb kiiruse poolest Foxit Readerile, kuid ei paku installi käigus toolbare ega muud reklaamseaded. Tegemist on äärmiselt lihtsa ning kerge kasutajaliidesega PDF failide lugejaga (justnimelt ainult lugejaga).
Installeri saab omale siit. PDF failide avamine toimub kiirelt ning tõrgeteta ning neid on mõnus sirvida 🙂

Sumatrat ei uuendata viimasel ajal tihti, aga see-eest on ta turvaline – viiruste kirjutajad ei vaeva end turvaaukude otsimisega vähemlevinud programmidest. Küll aga peaks vähemalt korra kuus otsima uuendusi Foxit Readerile, kuna ka selles leidub aeg ajalt turvaauke, mida peab lappima. Selleks võib käsitsi alla laadida ning installida kõige värskema installeri, mis tootja kodulehel saadaval on. Või kasutada selleks spetsiaalseid programme, nagu näiteks Secunia PSI-d, mis on tasuta.