Klahvinuhi tõkestajad

1a-spioon3

Tiina küsib: “Kas oskate aidata, kuidas eemaldada arvutist keylogger?” Lauri  Säde vastab.

Lauri vastus on asjatundlik, ent kuna pean ka ise üheks ohtlikkumaks pahavaraks just keylogger´it ehk klahvinuhki,  siis antud artikkel on suurema suunitlusega  just klahvinuhkide teemal, kuigi enamus alloetletud programmidest peatavad  iga liiki kurivara.

Kõigepealt tuleb muidugi mainida, et klahvinuhki ei pruugi arvutisse paigaldada mitte ainult kuritahtlik häkker, vaid ka oma pereliige või muu isiku, kellel on juurdepääs arvutile. Põhjusi võib olla mitmeid – lapsevanem soovib lapse tegemistel silma peal hoida; abikaasa kahtlustab oma teistpoolt üleaisalöömises ja soovib jälgida tema kirjavahetust; süsteemiadministraator tahab kontrollida, kas tööarvutit ei kasutata kurjasti; asjatundlikum sõber lubatakse arvutivigasid parandama, ent ta paigaldab märkamatult klahvinuhi  lihtsalt kas uudishimust  oma sõbra tegevuste jälgimiseks või halvemal juhul kompromiteeriva materjali kogumiseks. Loe edasi: Klahvinuhi tõkestajad

Tülikatest failidest lahti!

example

Olete kunagi sellist tüütut teadet näinud? Või mõnda järgnevatest?

  • Cannot delete file: Access is denied.
  • There has been a sharing violation.
  • The source or destination file may be in use.
  • The file is in use by another program or user.
  • Make sure the disk is not full or write-protected and that the file is not currently in use.

Põhjuseid võib olla mitmeid: mõni programm kasutab antud faili; Windows pole jõudnud antud faili peale kasutamist vabastada; viirus või mõni teist liiki pahalane kaitseb oma faile jne. Kui toodud näidetest esimesed kaks on reeglina mööduvad ja mitte pahatahtlikku liiki – lihtsalt tüütud, siis viimane on asi, millega ükski teadlik arvutikasutaja leppida ei saa. Loe edasi: Tülikatest failidest lahti!

Spämm = 2,1 miljoni majapidamise elektritarve

McAfee turvaspetsialistide hinnangul moodustab spämm 80% kogu maailma meililiiklusest. Selle tarbetu bitihulga töötlemiseks kulub 33 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat, mis vastab 2,1 miljoni keskmise Ameerika majapidamise aastasele elektritarbimisele. Kogu spämmi töötlemisel eraldus sama palju kasvuhoonegaase kui 3,1 miljoni auto väljalasketorust.

Teine andmeturbefirma, Symantec, väidab oma viimases raportis, et spämmi koguhulk kasvas möödunud aastal 192% – 119,6 miljardilt sõnumilt 2007. aastal 349,6 miljardile rämpssõnumile 2008. aastal. 90% spämmist saatsid välja botnetid.

Kübergängide mustal turul maksavad varastatud krediitkaardiandmed Eesti rahas 70 senti tükk, varastatud täielikud isikuandmed aga veidi vähem kui 9 krooni.

Allikas: The Guardian

Küberspioonid üritasid USA elektrivõrke üle võtta

Tänane Wall Street Journal teatab, et küberspioonid on tunginud USA elektrivõrkude juhtimissüsteemi ning jätnud sinna maha pahavara, millega on võimalik elektrivõrkude juhtimine üle võtta. Vastavate ametimeeste andmetel pärinevad küberspioonid põhiliselt Hiinast ja Venemaalt, kuid samas on jälgi ka teiste riikide tegevusest. Rünnatud on praktiliselt kõiki elektritarnijaid üle kogu USA. Huvitav on sealjuures asjaolu, et suur osa rünnetest on jäänud elektrifirmade endi poolt avastamata ning jäljed on leitud hoopis Ühendriikide vastuluureagentuuride poolt.

USA vastuluurajate sõnul on pahalaste poolt jäetud tarkvara abil võimalik kaardistada ülekandevõrke, aga samuti juhtida ülekandesõlmede ning elektrijaamade tööd. Samas peavad nad riskikohtadeks vee- ja kanalisatsiooniettevõtteid, samuti teisi infrastruktuuriobjekte.

Antud juhus on suhteliselt unikaalne, arvestades selle ulatust ja võimalikke tagajärgi reaalse konflikti tingimustes. Samas on positiivne, et selline turvaprobleem praegusel hetkel välja tuli. See andis võimaluse karmistada olemasolevaid ja kehtestada ennetavaid turvameetmeid, mida hakatakse auditeerima juulis.

Tasuta viirusetõrje Avira AntiVir Personal

Avira AntiVir Personal on tavakasutajale tasuta toode, mis kaitseb viiruste, troojalaste, tagauste, helistajate, usside ja mõnede teiste pahavarade eest. Viirussignatuure uuendatakse automaatselt korra päevas, misjärel kuvatakse reklaamaken soovitusega hankida Avira AntiVir Premium versioon. Reeglina ei kuvata reklaami manuaalse uuendamise järel.

Avira antiviiruse ajalugu ulatub 1988ndasse aastasse. Virus Bulletin’i üheksateistkümnest testist kuueteistkümne eest sai Avira VB100 auhinna. Kaks auhinda jäid saamata liiga paljude (loe: kord ühe, kord kahe) valetuvastuste tõttu. Ühe testi kohta täpsemad andmed puuduvad. VB100 auhinna nõuded: kõigi wildlist.org andmeil in the wild pahalaste tuvastamine, mitte ühtegi valetuvastust.* Loe edasi: Tasuta viirusetõrje Avira AntiVir Personal

Kas sinu arvutis on juba Conficker?

Tarmo CERT-ist soovitab sellist lihtsat testi:

http://www.confickerworkinggroup.org/infection_test/cfeyechart.html

Conficker ja paljud teised pahalased näivad blokeerivat ligipääsu tuntumate viirustõrjujate võrku.

Nii et kui te ülaltoodud lingi avanemise järel näete nii ülemise kui alumise rea pilte, on teie arvuti tõenäoliselt puhas.

Kui teie brauser aga avab ainult alumise rea pildid ning ülemises reas te viirustõrjefirmade logosid ei näe, on üsna tõenäoline, et teie arvutis istub mingisugune blokeeriv pahavara.