Uudised – Lehekülg 27

Windowsi uuendamine internetilehe kaudu

Ajakulu: ~5-30 minutit
Tase: Algaja
Windowsi operatsioonisüsteemist (nagu ka igast muust tarkvarast) avastatakse vigu või siis leitakse lihtsalt võimalusi tarkvara paremaks teha. Seetõttu ilmuvad Windowsile sageli uuenduste paketid. Sellise paketi mittepaigaldamine on väga ohlik: internetiühendusega arvuti nakatub siis kindlasti kurivaraga. Järgnevalt vaatame, kuidas uuendusi paigaldada.
See juhend on neile, kellel automaatne uuendustesüsteem mingil põhjusel ei tööta. Palju parem on, kui uuendused tehakse automaaatselt. Kuidas kontrollida, kas su arvuti toetab automaatseid uuendusi, saad lugeda siit: Windows XP Turvakeskus. Seejärel loe automaatsete uuenduste paigaldamise kohta siit: Windowsi automaatsed uuendused.
1) Ava Internet Explorer internetisirvija. Ükski muu sirvija ei sobi, tegu peab justnimelt IE-ga olema. Sisesta aadressreale windowsupdate.microsoft.com ja vajuta Enterit. Avaneval internetilehel vajuta nupule Express.

2) Windowsi uuendustelehekülg kontrollib, milliseid uuendusi sinu arvutile tarvis on. Oota kannatlikult. Sõltuvalt arvuti ja internetiühenduse kiirusest võib see aega võtta mõni sekund või terve tunni.

3) Vajalikud uuendused leitud, pakub internetileht sulle nüüd uuenduste allalaadimise ja paigaldamise võimalust. Vajuta nupule “Download and Install Now”. Kui paigaldus lõppenud, vajuta nupule Close. Kui Close valikut ei pakuta, vaid antakse valida Restart ja Restart Now vahel, siis salvesta kõik lahtiolevad failid ja vajuta Restart Now. Valmis!

Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine

Ajakulu: ~45 minutit
Tase: AlgajaKorralik viirusetõrje maksab umbes 500 krooni aastas. Oma privaatsuse, turvalisuse ja mugavuse nimel soovitame see summa välja käia. Tasulised viirusetõrjed on paremad kui need, mida tasuta saab. Aga parem varblane pihus kui tuvi katusel, ütleb vanarahvas. Sama kehtib ka siin. Kui ei ole soovi viirusetõrje peale raha kulutada, siis ei tohi jätta ennast päris ilma kaitseta vaid kasutada tasuta viirusetõrjetarkvara. Üks levinumaid selliseid on AVG Free Edition. Järgnevalt juhendamegi sind, kuidas see tarkvara enda arvutis tegutsema saada.

NB! Paigaldada tuleks AVG versioon 7.5, sest versiooni 7.1 tugi lõpeb 2007. aasta jaanuaris.
1. Siirdu oma internetisirvijaga aadressile http://free.grisoft.com . Sealt vali link “Get AVG Free”.

2. Avaneval internetilehel kruti allapoole ning vajuta joonisel näidatud lingile.

3. Sirvija pakub sulle viirusetõrje paigalduskompekti allalaadimist. Käivita paigalduskomplekt või salvesta see töölauale (desktop) ja käivita sealt.

Viirusetõrje paigalduskomplekt on nüüd töölauale salvestatud. Töölauale pääseb vajutades klaviatuuril Windows+D (hoida all lipukesega nuppu ctrl ja alt vahel ning vajutada d-tähte). Kui Windowsi-nupp on puudu, siis aitab parema hiirenupu vajutus taskbar-il (see riba, kus on Start-nupp) ja avanevast menüüst Show Desktop (Näita töölauda).

4. Paigalduskomplekt käivitatud, võib taas enam-vähem kõigega nõus olla, mis paigalduskomplekt pakub. Seega vajutagem “Next”.

5. Valime vaikimisi seaded (Standard installation) ja vajutame jälle Next.

6. Paigaldus on nüüd küll lõppenud, kuid vaja on viirusetõrje ka käivitada.

7. Värskete uuendusteta viirusetõrje on nagu pime väravavaht jalgpallis – on näha, et ta on olemas, kuid palli saab ta kätte vaid juhuse läbi. Seega valime järgmises aknas “Check for Updates” (kontrolli, kas on uuendusi).

8. Kust kohast uuendusi otsida, küsib AVG meilt nüüd. Muidugi internetist! Kontrolli, et oleks linnuke kastis “Do not askÃ¢Â€Â¦” ning vajuta nupule “Internet”.

9. Üsna kindlasti ongi viirusetõrjel vaja internetist uuendusi tõmmata. Seda teeb ta auomaatselt. Vajuta avanevas aknas lihtsalt “Update” ning algab uuenduste allalaadimine.

10. Uuendused on käes ning võid vajutada “Ok”.

11. Järgmisena pakub AVG hädaabi ketta valmistamise võimalust. See on vajalik asi, aga pisut keerulisem. Seda saad teha ka hiljem – praegu aga vajuta “Next”.

12. Nüüd tuleks uue viirusetõrjega kogu arvuti üle kontrollida. Selleks vajuta nupule “Scan computer!”

13. Kui ühtegi viirust el leitud, tuleb ette selline aken. Siin vajuta nupule “Close”.

14. “Your computer is protected!” ütleb AVG – “Sinu arvuti on kaitstud!”. Akna sulgemiseks vajuta nuppu “Continue”.

Rahakotivargus – kuidas pehmendada lööki

30% identiteedivargustest leiab aset “tänu” varastatud rahakotile. Rahakotid on taskuvaraste lemmikobjektiks ning kuigi võid mõelda, et sinuga seda ei juhtu, siis statistika räägib teist keelt – varem või hiljem avastad, et rahakott on sinust lahkunud. Kuid rahakotist ilma jäämine võib olla väga erineva tõsidusega õnnetus – sõltuvalt sellest, kui targalt oled oma rahakoti komplekteerinud.
Võta harjumuseks perioodiliselt (näiteks kord kuus või kord nädalas) koristada oma rahakotti. Vaata iga eset ja paberit ning mõtle:

Mida varas võiks sellega peale hakata?
Kas saaksin hakkama, kui ei kannaks seda eset rahakotis kaasas?

Need asjad, ilma milleta sa hakkama saaksid, võta rahakotist välja ning lukusta näiteks mõnda lauasahtlisse või pane muusse kindlasse kohta.

Pea silmas riskide hajutamise väga olulist põhimõtet – mitte hoida mune ühes korvis. Seega võta rahakotist välja isikut tõendav dokument ja üks pangakaart ning pane mõnda taskusse. Kui rahakott kaob, on sul “stardipakett” olemas, muidu jääd väga hätta.

Isikut tõendavaid dokumente peaks kaasas kandma võimalusel ainult üht. Eestis saab hetkel enamuse asju ära ajada juhiloa abil – järelikult see võtagi kaasa.

Isikut tõendav dokument on väga tõsine asi. Kui pätt saab koos rahakotiga kätte su dokumendi ja leiab samast rahakotist ka allkirjanäidise, oled hädas. Peagi võid avastada, et sulle on autosid renditud ja pesumasinad ostetud, mille eest küll raha nõutakse, aga mida sa eluski näinud ei ole.

Muidugi tuleb kindlasti veenduda, et rahakotis ei ole ühegi panga- vms kaardi PIN-koodi.

Tulemüür: esimene kaitseliin

Tulemüür on filter, mis keelab, käsib, poob ja laseb pakette – väikesed pätsikesi, mille kujul internetis baite liigutatakse. Kui väljast tulev pakett ei vasta nõuetele, siis kuulub ta kustutamisele. Ning kui mõni väärt programm hakkab järsku ilma nähtava põhjuseta internetti tükkima, siis paneb tulemüür käe vahele: “Kus sa trügid?!”.
Varem elutsesid tulemüürid peamiselt eraldi seadmetes Ã¢Â€Â“ spetsiaalsetest tulemüürimasinates. Nüüd, kus internet ussitab juba üle igasuguse piiri, on tulemüür igas turvalises arvutis olemas. Enamik moodsaid operatsioonisüsteeme sisaldab oma koosseisus tulemüüri komponenti juba vaikimisi, sealhulgas Windows XP SP2, Mac OS X ja minu teada ka kõik Linuxi distributsioonid.Kuid pelgalt Windowsi vaikimisi tulemüüriga leppimine on kergema vastupanu teed minek. Nimelt on Windowsi tulemüür tsipa nõder. Seda näiteks põhjusel, et Windowsi tulemüür ei blokeeri väljuvaid ühendusi. Kõrvalt leiad viited mõnele vingemale tulemüürile, mida oleks tark oma masinat kaitsma värvata.

Igaüks, kel piisavalt arvutialaseid teadmisi, võib korraldada vahva katse: kui kiiresti nakatub ilma aktiivse tulemüürita Windowsi masin esimesse viirusesse? Need, kes on proovinud, on tihti saanud tulemuseks umbes 10 sekundit.

Seega ei ole tulemüür mitte mingi arvutinohkarite mänguasi, vaid miski, ilma milleta internetti minek on tänapäeval virtuaalne enesetapp.

Milleks tulemüüri vaja on?

Tulemüür kaitseb su arvutit mitmete internetist tulenevate ohtude eest:

sinu arvutisse sisse murda püüdvad häkkerid;
mõnd liiki kurivara, näiteks nn “ussid”;
mõnd liiki tulemüürid tõkestavad arvutis tegutseva kurivara suhtlemist “peremeestega”.

Mida tulemüür ei tee?

Tulemüür ei ole mingil juhul turvalisuse garantii, küll aga aitab ta turvalisusele kaasa. Vaja on võtta tarvitusele ka rida teisi meetmeid, mille kohta leiad juhendeid siitsamast saidist.

Tulemüür ei kaitse sind järgmistel juhtudel:

kui oled (kogemata) tulemüürile loa andnud üht või teist kuritegelikku liiklust läbi lasta;
kui see on (kogemata) välja lülitatud;
enamiku viiruste vastu;
enamiku rämpsposti vastu;
enamiku nuhkvara vastu;
pettuste vastu;
inimeste vastu, kellel on füüsiline ligipääs su arvutile;
kui kurjategijal on sinu tulemüüri seadistusele ligipääs;
kui kurjategija pääseb üle traadita interneti (wifi) sinu tulemüüri “taha”.

Ülaltoodu on aga erandid. Reeglina on tulemüür väga hea kaitse. Võrdle seda ukselukuga – see ei anna sulle 100%-list garantiid sissemurdmise vastu, kuid on siiski vajalik ja tõhus kaitse.

Tulemüüri liigid

Tarkvaraline tulemüür tegutseb su enda arvutis. Sinna hulka kuulub Windows XP enda sisseehitatud tulemüür ning nn kolmanda osapoole tulemüürid. Kolmandate osapoolte tulemüürid on reeglina turvalisemad. Soovitame, et igas arvutis tegutseks kindlasti tarkvaraline tulemüür, sõltumata sellest, kas kasutatakse ka riistvaralist tulemüüri.

Windows XP tulemüüri aktiveerimise kohta loe siit: Windows XP turvakeskus

Riistvaraline tulemüür on sageli ruuteritesse sisse ehitatud. Viimasel ajal on populaarseks saanud nn WiFi ehk traadita ruuterid. Kui muretsed endale koju sellise, siis vaata, et oleks koos tulemüüriga. Riistvaralise tulemüüri seadistamine on pisut keerulisem kui tarkvaralise tulemüüri puhul, kuid kasutusjuhendit abiks võttes tuled sellega toime.

Kuidas turvaliselt seksilehti külastada

Arvutite hooldusega tegelevad inimesed väidavad, et pornosaite külastavad aeg-ajalt peaaegu kõik inimesed. Ei, nad ei käi üle su õla piilumas, vaid neile annavad sinu netikülastustest aimu kurivara programmid, mida pornosaidid su arvutisse sokutanud on. Kuid õnneks on ka pornot võimalik suhteliselt turvaliselt surfata, kui järgida mõningaid näpunäiteid.

Loobu Internet Exploreri internetisirvijast

Internet Exploreri internetisirvija lubab kurivaral kergemini su arvutisse pugeda.

Võta kasutusele mõni järgnevatest sirvijatest:
Mozilla Firefox – paigaldamise juhend | veebisait
Opera – veebisait

Ära sisesta oma e-posti aadressi

Pornosaidid, mis paluvad sul registreerimiseks e-posti aadressi sisestada, müüvad su aadressi tõenäoliselt rämpsposti saatjatele, ning su postkast ummistub peatselt peenisepikendustablettide pakkumistest. Kui siiski soovid registreeruda, loo endale selliste registreerumiste jaoks üks veebi-maili aadress, näiteks www.yahoo.com-is või mujal. Seda aadressi kasutagi ainult igasugustes kahtlastes kohtades.

Ära lase enda arvutisse tarkvara paigutada

Mõnikord nõuab mõni internetisait, et paigaldaksid näiteks pakutavate videoklippide vaatamiseks spetsiaalse videoprogrammi või nn “codec-i”. Kuid ükski tark internetikasutaja ei paigalda kunagi enda arvutisse ühtegi programmi, mis on saadud pornolehelt. Uuri sealt lehelt, mis on selle tarkvara nimi, mida sul justkui vaja oleks, ning otsi selle tarkvara kohta infot otsimootoriga www.google.com. Saadud info põhjal langeta otsus. NB! Ära laadi seda tarkvara sealt pornolehelt vaid tarkvara ametlikult kodulehelt.

Kasuta turvalist arvutit

Kuna pornosaidid on eriti riskantsed, on väga rumal minna neid külastama täielikult kaitsmata arvutiga. Veendu, et su arvutis oleks olemas järgmised asjad:

viirusetõrje
antivirus
tarkvarapakett, mis koosneb programmidest, mis üritavad ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu.

tulemüür
firewall
Tarkvara või seadeldis, mis piirab ja reguleerib võrguliiklust vastavalt seadistatud piirangutele. Üks turvalise arvuti põhinõudeid on tulemüüri olemasolu.

Samuti veendu, et automaatsed uuendused oleksid tehtud.

Nõuanded turvaliseks netiÃ…Â¡opinguks

Internetipoodidest ja -oksjonitelt võib hea õnne korral sooritada väga soodsahinnalisi sisseostusid. Või siis muretseda kaupu, mida Eesti poed lihtsalt ei müügi. Kuid samas on olemas ka suur risk petta saada. Seetõttu annamegi siinkohal põhilised juhised, mida tasuks enda turvalisuse huvides järgida.Ära kunagi maksa võõrale raha läbi Western Union Money Transfer-i või MoneyGram-iSage petuskeem on nõuda ostjalt ettemaksu läbi nimetatud sularaha saatmisteenuste. Siinkohal arvesta, et ausal inimesel ei ole mitte mingit põhjust nõuda raha läbi nende teenuste. Ausa inimese jaoks on palju soodsam kasutada PayPal-i nimelist teenust või siis tavalist pangaülekannet. Need variandid on ka sinu jaoks turvalisemad, sest kui kaup sinuni ei jõua, on politseil võimalik kindlaks teha, kuhu su raha siis reaalselt jõudis.

Kontrolli internetipoe reitingutEnne ostu sooritamist külasta mõnda internetipoe reitingute lehekülge ning kontrolli, kas tegu on ikka hea ja ausa poega. Reitingu juures ära võta arvesse vaid koondhinnet vaid loe ka kasutajate jäetud hinnanguid. Seejuures pööra eriti tähelepanu negatiivsetele hinnangutele, sest positiivseid jätavad sageli poepidajad ise.Väärt reitinguleheküljed: BizRate | ResellerRatings

eBays kontrolli müüja reitingut

eBay oksjonikeskkonnas usalda vaid hea (>90% positiivseid hindeid) reitinguga müüjaid. Sarnaselt internetipoodide reitingute hindamisega pööra ka siin tähelepanu mitte ainult koondhindele vaid kasutajate jäetud kommentaaridele.

eBays pea silmas, et üks levinumatest pettuskeem selles keskkonnas on selline, kus kurjategijad võtavad üle väga hea reitinguga müüja konto ning hakkavad tema nimel oksjone korraldama ja raha kasseerima, kaupu mõistagi välja saatmata.

Krediitkaardiandmeid anna ainult üle turvalise kanali

Korralikud internetipoed kasutavad kliendilt krediitkaardiandmete küsimiseks turvalist ehk nn SSL kanalit, et vältida nende andmete lekkimist kurjategijatele. Kui hakkad sisestama krediitkaardi andmeid, siis kontrolli, kas ÃƒÂnternetisirvija all paremas nurgas on väike luku-ikoon. Kui seda ei ole, siis osta parem kaup mõnest teisest poest.

Testi poodi eelnevalt

Kui sooritad suuremat ja kallimat ostu, siis saada kauba kohta e-postiga mingi küsimus või proovi sellele küsimusele telefoni teel vastus saada. Küsimus võiks asjalik olla, aga parem on, kui sa ise juba tead vastust. Nii saad kontrollida poe valmidust kliendiga suhelda. Kui nad isegi sulle nõu antud ei saa, siis pole põhjust nende abile loota, kui kaup näiteks transpordi käigus ära kaob vms.