Arvutikaitse veeb ka lastele

Koostöös Microsoft Eesti ning Tiigrihüppe Sihtasutusega avasime täna pidulikult lastele ja noortele suunatud arvutikaitse veebi http://laste.arvutikaitse.ee (saadaval ka venekeelsena aadressil http://laste.arvutikaitse.ee/rus/).

Avamisüritusel Lilleküla Gümnaasiumis kuulutas Microsoft Eesti juht Rain Laane välja järjekordse Veebivenna idee- ja projektikonkursi, mille raames oodatakse kõigilt 2. – 9. klassi koolinoortelt ideid selle kohta, kuidas internetiohutuse teemat kõige paremini oma eakaaslasteni viia. Auhindadeks on minu teada Xbox-mängukonsoolid 😉

Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas kirjeldas, kuidas nendegi koolis oli üks õpilane internetimängudest sõltuvusse sattunud ning sellega pere eelarvesse arvestatava augu tekitanud. Seega ei ole laste internetiturberalase teadlikkuse tõstmine sugugi liiast.
Kaur Lohk Rate Solutionsist võrdles lastele rakendatud internetikeeldu vanamoodsa koduarestiga ning soovitas lapsevanematel pigem koos lapsega veebis surfata, et olla kursis, millega nad seal tegelevad.

Juuresoleval pildil paljastab Tõnu Samuel internetis varitsevaid ohtusid.

samuel_ja_ukraina_tibi.jpg

Omalt poolt tänan kõiki, kes nii lastearvutikaitse veebi loomisele, Veebivenna kampaaniale kui ka tänase ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Eriti tänan tublisid peotoitlustöötajaid 🙂

Eestis jälle liikvel MSN-i pahalane

Sain nädalavahetusel ühelt oma MSN-i kontaktilt alljärgneva sõnumi:

oh my god look at this picture :-O wowwww”, misjärel pakuti allalaadimiseks faili nimega DSC0343591.zip. Veidi aja pärast saatis sama kontakt samasuguse tekstiga sõnumi, allalaadimiseks pakuti aga faili nimega love51.zip.

Mõlemis failis sisladub pahavara nimega W32/IRCBot.AAS, mis käivitamisel installeerib end Widowsi süsteemsesse kataloogi, loob ühenduse küberkaabaka arvutiga ning jääb tolle korraldusi ootama. Viimane võib siis vastavalt soovile lisada, avada ja käivitada suvalisi faile teie arvutis ning seeläbi teha igasugu sigadusi. Sealhulgas näiteks rünnata Eesti riigiasutuste serveried 🙁 Samuti on antud tagauksekoodil kalduvus end kas IRC, MSN-i või meili kaudu edasi saata.
Minu MSN-i kontakt oli pahalase saanud oma Soome tuttavalt, kuid arvata on, et Eestis on sama eksemplari veelgi liikvel. Seega, kui teie kirjasõber hakkab teiega millegipärast suhtlema võõrkeeles või saadab teile ilma mingi selgituseta suvalisi faile, siis vähim, mis te oma arvuti heaks teha saate, on küsida üle, miks ta niimoodi teeb 🙂

Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused

idvargus.jpgKäesoleval ajal koguvad kõikvõimalikud vikid ja veebipäevikud tohutu kiirusega populaarsust – veebipäevikute andmebaasis blog.tr.ee on juba umbes kaks tuhat kirjet. Siia hulka tuleks veel arvestada ka erinevad foorumid, kiirsuhtlustarkvarad, ajalehtede kommentaariumid ja muidugi ka Eesti (kuri)kuulsaim veebileht – Rate.

Enamik sotsiaalsest tarkvarast toimib usalduse põhimõttel, see tähendab, et sisselogimist – kasutaja autentimist – ei toimu. Ühest küljest on see küll mugav, samas on võimalik esineda kellena iganes. Mõningad sotsiaalse tarkvara liigid vajavad küll kasutaja autentimist, samas toimub see autentimine üle turvamata kanali. Seda ei saa aga sellise tarkvara loojatele ka pahaks panna, kuna selline tarkvara ongi mõeldud lihtsaks suhtlemiseks – ilma eriliste põhjuste ja tagajärgedeta.

Loe edasi: Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused

Sotsiaalse tarkvara ohud

rate1.jpgViimasel ajal on tõusnud päevakorda teema teatavate veebilehtede keelamisest internetis. Põhjuseks see, et nendel veebilehtedel demonstreerivad ennast alaealised ning pedofiilid käivad omale ohvreid otsimas. Iseenesest pole teema uus – umbes 90te keskel oli samalaadne probleem kiirsuhtlusprogrammidega, kuid siis muutusid sellised programmid igapäevasemaks, sellega koos teadvustati riske ning ühtlasi hajus ka hirm.

Nii rate.ee kui ka kiirsuhtlusprogrammid ning lisaks veel ka paljud teised kuuluvad sotsiaalse tarkvara kategooriasse. See tähendab, et nad on mõeldud võimaldama inimestel kohtuda, ühenduda või koostööd teha läbi arvutipõhise kommunikatsiooni. Üldjuhul tekib taolise tarkvara ümber mingi kogukond, mis omab omaenese suhtlemismalle ja -reegleid.

Loe edasi: Sotsiaalse tarkvara ohud

“Tahad oma arvutisse värsket viirust? Kliki siia!”

Mis kõige kummalisem, inimesed klikivadki!

Belgia turvaspetsialist Didier Stevens kinnitab, et seda tegi tervelt 0,16% neist, kellele vastavasisulist reklaami näidati.

Didier nimelt üüris Google’i käest veidi reklaampinda ning pani üles reklaami: “Kas sinu arvuti on viirusevaba? Siin saad selle nakatada!”. Klikkija suunati saidile www.drive-by-download.info, kusjuures isegi saidi nimi viitab pahavarale, mis laaditakse pahatahtlikku lehekülge külastanud kasutaja arvutisse ilma tema nõusolekut küsimata.

Kõikidest neist ohumärkidest hoolimata klikkas kuue kuu jooksul sellist reklaami 409 inimest…

Kes veel ei usu, et vana hea Albaania viirus on päriselt ka olemas? 🙂

Vaenulik arvutifauna ja kuidas end selle eest kaitsta

computer-virus.jpgInternet on nagu džungel – sa ei jõua oma arvutit sinna õieti ühendadagi, kui kohe kargab igalt poolt välja parv agaraid elukaid, suuri ja päris pisikesi, kes sinu arvutit igast küljest närima hakkavad. Kuid ilma internetita ei saa ei tööl ega puhkehetkel, ning kui enam-vähem tead, kes ja millega sind seal varitseb, on ellujäämine märksa tõenäolisem kui pärisdžunglis.

Pahavaraks nimetatakse sellist tarkvara, mis on loodud selleks, et ilma omaniku teadmata tungida tema arvutisse ja/või seda kahjustada. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, õngitsejad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või sind sinu rahast ilma jätta. Millised ka poleks pahavarakirjutajate motiivid, on üks asi, mis nende loomingut ühendab – sa ei taha seda oma arvutisse.

Loe edasi: Vaenulik arvutifauna ja kuidas end selle eest kaitsta