themes theme

Artiklid alates ‘Juhendid’ rubriigist

Arvutsüsteemi puhastamine prahist ja vigastest registrikirjetest – Vit Registy Fix Free

18. september 2010

Paar aastat tagasi nägin telerist saadet, kus internetiteenust pakkuva firma esindaja rääkis, et töömeeste väljakutsed arvutite parandamiseks jagunevad peamiselt kolmeks – viiruste rünnaku tõttu on rivist väljas umbes 20% arvuteid, 10% juhtudel on tegemist nipet-näpega, näiteks ei suudeta internetiühendust saada või mõne programmi (ka registripuhastusprogrammi) töö rikub mõne suhteliselt olulise süsteemifaili, aga suurim mure aga sellega, et arvutisüsteem on lihtsalt hooldamata – ligi 70% arvuteid ütlevad töölepingu üles sellepärast, et arvuti register on kui prügimägi.

Kuidas arvutiparandajate väljakutsed täna jagunevad, ei oska kahjuks öelda, kuid arvan, et ega eriliselt midagi muutunud ei ole. Tõenäoliselt on küll arvutite kahjustamisel troojate , viiruste, nuhkvara, arvutiusside jne osakaal veidi tõusnud, kuid ka süsteemi puhastamatus mängib üsna suurt rolli. Seda enam, et mõned isehakanud arvutispetsialistidest libaprofessorid mõnedes foorumites kirjutavad, et “ärge kasutage viirusetõrjeid ja ärge kasutage registripuhastusprogramme”. » Loe edasi: Arvutsüsteemi puhastamine prahist ja vigastest registrikirjetest – Vit Registy Fix Free

Privaatsete failde kustutamine Eraser ja Free File Shredder abil

7. september 2010

Küsimus:

„Lugesin antud teemat käsitlevat artiklit ja tekkis selline küsimus: kas tuntud tarkvaratootjate poolt on loodud ka mõni analoogse funktsionaalsusega programm, mida lubatakse ametlikult kasutada näiteks riigiasutuses tundlikku infot sisaldavate elektroonsete failide kustutamiseks. Seega: millele on antud sisuliselt sertifikaat või tunnustus ametlikuks kasutamiseks”.
Lugupidamisega Tõnis

Vastus kirjale:

Esimesena tulevad meelde kaks programmi, mida pakutakse kõigile, nii eraisikutele- kui kommerts- ja riigiasutustele täiesti tasuta kasutamiseks. Mõlemad omavad GNU/GPL General Public Litsentsi, mis annab õiguse programmi kasutada kus tahes ja kellel tahes, ilma et kedagi saaks selle programmi kasutamise eest trahvida. Nendeks programmideks on Eraser ja Free File Shredder. » Loe edasi: Privaatsete failde kustutamine Eraser ja Free File Shredder abil

Tõrksate tõrjeprogrammide eemaldamine – AppRemover

7. august 2010

Kui püüatakse mingit tõrjeprogrammi  arvutist eemaldada, et näiteks teine tõrje asemele paigaldada, siis tuleb välja, et mõne kasutaja jaoks see ei olegi nii lihtne tegevus. Sageli ollakse hädas just viirusetõrjete eemaldamisel ja küsitakse abi.

See on päris õige, et nii viiruse kui nuhkvaratõrjed  paigaldavad oma tööks vajalikke faile sügavale registrisse, millest mõned neist nö ka peidavad. Tõrjeprogrammi tavalisel eemaldamisel aga jäävad paljud failijäänukid ja registrikirjed alles, mis halvemal juhul võivad isegi arvutitööd segama hakata, seda enam, et ka mõttetult risustatakse süsteemi ebavajalike failidega.  Samuti võib desinstalleerimisel vigu tekkida, kuna ei suudeta korralikult kõiki registrikannete muudatusi tagasi võtta, mida tõrjeprogrammid varasemalt süsteemi turvamiseks on teinud.

Kui varem kustutasin eemaldamata registrikirjeid käsitsi (kasutades samal ajal ka registripuhastusprogramme), siis viimasel ajal olen abiks võtnud väikese portatiivse utiliidi nimega AppRemover.

AppRemover sobib süsteemidele Windows 2000, 2003, XP (32 / 64 bit), Vista (32 / 64 bit), 2008, Windows 7 (32 / 64 bit). See tasuta utiliit ongi spetsiaalselt loodud arvutist lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt eemaldama just viiruse- ja nuhkvaratõrjeid, skanneerides põhjalikult läbi kogu arvuti. Tõrjete nimekirja, mille utiliit suudab arvutist tuvastada ja eemaldada, leiab siit. Loomulikult lisatakse aina uusi programme sellesse nimekirja järjest juurde.

Utiliidi kasutamine on väga lihtne.

Kui Next abil on jõutud järgmisse aknasse, siis esimene lahter võimaldab arvutist  eemaldada olemasoleva tõrjeprogrammi ja teise lahtri ette punktikest tehes võib otsida registrivõtmeid ja jäänukeid, mis on jäetud eemaldamata mõne varasema tõrjeprogrammi desinstalleerimisel.

Seejärel tuleb oodata, kuni tuvastatakse tõrjeprogrammid ja valida linnukesega eemaldamist vajav programm kustutamiseks.

Utiliit sobib kasutamiseks, kui tõrjeprogrammide enda uninstallerid on rikutud, kui tõrjet soovitakse vahetada mõne teise vastu, kui paigaldatud tõrje ei sobi arvutisolevate teiste rakendustega; kui mõni tõrjeprogramm on varasemalt eemaldatud, aga arvatakse, et arvutisse on jäänud jäänukeid;  kui mõne tõrjeprogrammi tavalisel viisi desinstalleerimine jääb eemaldamisvea tõttu pooleli; kui tõrjeprogramm oli kaitstud salasõnaga, mida enam ei mäletata.

Ent sellegi utiliidi abil programmide eemaldamisel tasub alati enne teha kindluse mõttes süsteemitaastepunkt.

Turvaline ostmine interneti vahendusel e-poest

11. aprill 2010

Viimasel ajal on eriti teravalt päevakorda kerkinud probleem, kui kaupu tellitakse interneti vahendusel e-poodidest, tehakse ka rahaülekanne vajalikus summas, ent kaup jääb kas saamata või kvaliteet on nigel. On ka juhuseid, kui veebipoes kirjas olev tooteinfo on eksitav ning ei vasta saadud toote tegelikele andmetele, toote hilisem ümbervahetamine valmistab veebipoele raskusi ja/või ei tagastata ostjale juba ülekantud raha. Samuti luuakse aeg-ajalt sulide poolt internetti uusi e-kaupluseid, mille ostu- ja müügitingimused ei vasta seadustele ning tegeletakse otsese pettusega.

Ostlemine e-poodidest jääb alati mõnevõrra riskantseks, ent kui kasutaja teeb enne poest ostmist korralikku kodutööd, saab riskid viia miinimumini.

Enne, kui tellida tooteid e-poodidest, tasub kindlasti …

  • …kontrollida firma kohta infot internetist. Nii Neti, Google, Yahoo jne otsingusse tuleb lüüa veebipoe nimi ja uurida, mida selle poe kohta on kirjutanud teised veebilehed. Kui firma on pettustega tegelenud või kui jätnud müügitehinguid tehes endast ostjale ebameeldiva mulje, siis kindlasti on neist juhtumitest kirjutatud mitmetes foorumites, blogides või kodulehtedel. Suurpettuste korral on sellest teatanud kindlasti ka Tarbijakaitseamet. Kindlasti tasub pärast veebipoe nime järgi info otsimist sisestada lisainfo leidmiseks ka veebipoe postkasti kontaktaadressid, näiteks nimi@firma.ee. Samuti saab infot edasi otsida veebipoe kontaktisiku nime järgi, veendumaks, et konkreetne isik pole pahateolt tabatud.

  • …kontrollida infot firma maksejõu kohta. Kui tegu on Eesti firmaga, siis saab firma maksevõimekust kontrollida  Krediidiinfo AS teenuse abil Tasuta firmapäring. Lüües firma nime otsingulahtrisse, kuvatakse ka Maksevõlgade raport, mida saab vaadata tasuta. Kui firmal on maksuvõlgasid, siis tasub üsna ettevaatlikult suhtuda sellest firmast kaupade tellimisse.

  • …kontrollida firmaandmete olemasolu ja õigsust. Kindlasti ei soovita tellida kaupu sellistest e-kauplustest, kus on kirjas vaid firma nimi ja tellimise lahter. Õiged firmad nimetavad ka oma ettevõtte registreerimise aadressi, -postikoodi, -linna,  telefoni numbri(d), e-posti aadressi(d), registrikoodi jne. Antud andmete õigsust saab kontrollida  eelmises punktis nimetatud Krediidiinfo teenuse abil kõrvutades andmeid.
  • …kontrollida, kas firma üleüldse eksisteerib ja mis on selle tegevusalad. Kui Krediidiinfos on real Ettevõtte staatus teatatud, et firma on kustutatud või likvideerimisel, on väga riskantne sellest veebipoest kaupa tellida. Kui real Tegevusalad on firma nimetanud oma tegevuseks näiteks Hobusekasvatuse, aga tegeleb arvutite müügiga, siis “head nahka” sellest ostu-müügi tehingust ei saa.

  • …kontrollida, kas veebikauplus reageerib päringutele. Enne ostmist tasub veebipoe kontakt-aadresside abil küsida täiendavat infot kaupade kohta ja veenduda, kas ning kuidas vastatakse. Näiteks küsige üle, kas veebipoes avaldatud kauba hind on õige või äkki on andmed uuendamata;  kas tellimisel kaupa jätkub või on andmed uuendamata; kui toode on viimane, kas tellija saab selle kindlalt omale; kui garantii kohta info puudub, küsida kindlasti ka selle kohta; juhul, kui kaup ei sobi, kes tasub tagastamiskulud; kas hinnad sisaldavad käibemaksu või mitte jne. Selline suhtlemine aitab ettekujutust saada ka firma sõbralikkusest, tahtmisest asjaga tegeleda, viisakusest jne. Tuleb jälgida, kui kiiresti vastatakse kirjale, kas saadud info on adekvaatne või esineb “keerutamist”, kas suheldakse lugupidamisega või mühkamisi jne.
  • …tutvuda väga põhjalikult tellimise-, ostmise-  ja kauba kohaletoimetamise tingimustega. Kui näiteks veebipood meelitab üliodava tootega ja ostja selle kiiruga tellib, lugemata tingimusi, võib ta näiteks kohaletoimetamise (transpordi) tasuna maksta tunduvalt rohkem raha kui asi väärt on. Või kui näiteks ostja vajab kaupa kindlasti järgmiseks nädalaks, aga tingimustes on kirjas, et kaup saabub kohale alles kuu aja pärast, siis pole tellijal protsessimiseks õigust.
  • …kindlustada tellimise fakt. Tellimise esitamisel prindi või salvesta tellimuse vorm. Samuti võib eelnevalt küsida veebipoest kinnitust, kas tellimisleht saadetakse tellija e-mailile. Kui seda tehakse, mis on tegelikult kauba pakkuja kohustus, siis kontrolli üle, kas eelnevalt sisestatud andmed on õiged. Mõned tellijad, nagu näiteks mina, teevad kindluse mõttes veebipoe pakutavast kaubast, selle hinnast, garantiist jne ekraanipildi (Print Screen), et vale kauba saatmisel, hinna muutmisel jne oleks olemas reaalne tõestusmaterjal.

Lisaks täiendavad turvameetmed:

  • Kui veebipood on alles hiljuti loodud ja selle kohta pole veel internetist leida piisavalt infot kasutajate kogemustest, siis lisaks eelkirjutatule küsi kindlasti ise erinevatest foorumitest üle, kas ehk keegi on juba sellest uuest e-poest kaupu tellinud ja kuidas ta on teenindusega rahule jäänud.
  • Paigaldage veebilehitsejale turvalaiendused nagu McAfee SiteAdvisor, WOT vms, mis hoiatavad pahatahtlikele saitidele sattumise eest. Nimetatud brauserilisad toetavad nii Interner Explorerit kui ka Mozilla Firefoxi. Need pluginad annavad teada veebilehe reitingu -  roheliselt märgitud kirje teavitab ohututest linkidest ja punaselt märgitud kirje kuritahtlikust veebilehest. Alati ei pruugi need turvapluginad Eesti veebilehtede puhul aidata, ent kuna ka pajud välisfirmad pakuvad oma tooteid siin müügiks, siis selline ettevaatus tasub kindlasti ära.
  • Veenduge, et veebipood ei küsi teilt korraga kogu ostusumma ettemaksmist. Seaduse järgi tohib e-pood nõuda vaid poolt summat kauba hinnast. Kui e-pood siiski nõuab kogu summa korraga tasumist kauba tellimisel, siis võib tellija julgelt pöörduda Tarbijakaitse poole või anda märku e-poodnikule Võlaõigusseaduse paragrahvist 213, lõige 4.
  • Jälgi, et e-poe tingimustes oleks kirjas, et ostjal on võimalik kauba kättesaamise hetkest see tagastada 14 päeva jooksul. Kui internetipoes selliseid andmeid ei ole, siis on see veebipoodniku probleem ja ostjal on õigus kaup tagastada kolme kuu jooksul (Võlaõigusseadus § 56).  Sel juhul peab tellija kindlustama oma seisukohti, fikseerides oma nõude Tarbijakaitses. NB! 14 päevane tagastamisõigus ei kehti kõikide kaupade kohta, täiendavat infot saab lugeda Tarbijakaitseameti lehelt.
  • Ettevaatlikult suhtuge veebipoes reklaamitavatesse suurtesse sõnadesse nagu parim pakkumine, odavamalt ei saa kuskilt, ostmisel tasuta teised tooted, superhinnad jne. Tavaliselt on nii, et kui kopeerida nende sõnadega pakutava toote nimi Google otsingusse, siis tegelikult saab veelgi parema pakkumise teistest Eesti poodidest või e-poodidest. Tasuta lisakaupade puhul on aga tavaline reklaamitrikk, kus põhitoote hinda on kunstlikult kergitatud, et see kataks kasvõi osaliselt lisatoote maksumuse. Ent ka leides parima pakkumisega veebilehe, tuleb seegi täiendavalt üle kontrollida nagu eespool kirjutatud.
  • Eelmisele punktile lisaks nimetatuna tuleb eriti ettevaatlikkult suhtuda neisse poodidesse, kus kõiki kaupu või teatud-kindlaid kalleid firmakaupu pakutakse üliodava hinnaga kõige kiirematele ostjatele kohesel tellimisel   – väga võimalik, et tegu on kas otsese pettusega või on tingimustesse peidetud mõni salakaval nõks ostja kahjustamiseks. Eriti kehtib see eelnimetatu alles loodud tundmatu e-poe kohta. Kui aga sellistest kampaaniatest teatab tuntud veebipood, kes on veebiturunduses juba aastaid tuntud ja ausate sekka kuuluv, siis ei tohi segi ajada, et tegu võib olla lõpumüügi, sulgemismüügi, tühjendusmüügi, soodusmüügi või allahindlusega, mis aga samuti peavad kulgema kindlate reeglite järgi (Kaubandustegevuse seadus §11).
  • Jälgige hoolikalt, milliste andmete sisestamist veebipood teilt nõuab. Kõik peaksid ju aru saama, et kui küsitakse pangakonto kasutajanimesid ja  paroole, siis on tegu ilmselge pettusega.
  • Soovitavalt tee tehinguidI ID-kaardi või PIN -kalkulaatori abil. Alati kontrolli digitaalsete sertifikaatide (tuntud ka SSL-protokolli nime all) olemasolu – veebibrauseri ja serveri vaheline ühendus ehk tehinguteostamise aadressileht peab algama tähtedega “https”, samuti tuleb otsida lukustatud tabaluku kujutist, mis näitab, et ühendus on krüpteeritud.

Loe lisa ka Tarbijakaitseseadusest ja  Võlaõigusseadusest ja Kaubandustegevuse seadusest

AVAST! Antivirus 5 Free

9. november 2009

1.avast 5  logoAvast on üks hinnatumaid tasuta erakasutuseks pakutavaid viirusetõrjeid. Just nimelt need kaks – Avira AntiVir Personal Free (või tasuline Premium) ja AVAST! Antivirus (nii tasuta Home kui tasuline Professional) on on kiidusõnu saanud üle maailma nii kasutajate kui spetsialistide poolt. Ka pahavara avastamisprotsendilt on mõlemad tippklassi kuuluvad tõrjeprogrammid. Arvutiressursse kasutavad vähe ning omavad suurepärast reaalajakaitset.

Avast Antivirus vanemast versioonist olen juba varem Arvutikaitses juttu teinud, nüüd oli aeg proovida arendajate viimast versiooni Avast Antivirus 5 Free Beta. » Loe edasi: AVAST! Antivirus 5 Free

Returnil virtuaalsüsteem

29. september 2009

Tom küsib: “Kuidas kahtlaseid exe faile jms turvaliselt avada ja nendega tegeleda? Kas selline asi toimiks, et netist midagi sikutad ja allalaetava asukoht oleks kuskil virtuaalmasina kaustas, ilma et kontrollimata failid oma elu vahepeal ei hakkaks elama? Kas on olemas ka mingeid nö turvapuhvri programme?”

1.uus 2Iga nädal paisatakse küberkurjategijate poolt internetti hinnanguliselt umbes 2000 – 3000 ühikut uut nuhkvara, troojat ja viirust või nende varianti. Parimal juhul suudavad viirusetõrjete heuristilised ennetussüsteemid neist peatada enne arvutisse jõudmist vaid 30 – 50 %. Ülejäänud pahavara tegutseb aga takistamatult edasi, kuni see alles hiljem tõrjeprogrammide poolt avastatakse.

Ent avastamine on ainult esimene samm, järgmiseks tuleb pahalane arvutist eemaldada nii, et see süsteemile tüsistusi ei tekitaks, mis aga alati ei õnnestu. Ja seda kahju, mida viirus on juba korda saatnud, ei saa enam iialgi tagasi võtta, olgu selleks siis kasutaja pangaparoolide varastamine või botneti liikmena teiste arvutite ründamine ja pahavarasse nakatamine. » Loe edasi: Returnil virtuaalsüsteem