Aare Kirna – Lehekülg 29

Kuidas kontrollida laste arvutikasutust?

Andres küsib: “Milline on kõige tõhusam laste arvutikasutuse kontrolli viis/viisid? Vaadata brauseri logisid?”

Arvan, et kõige parem on lapsega rahulikult rääkida ja tema tegevuse vastu heatahtlikku huvi tunda.

Kui teie järeltulija tingimata tahab oma toiminguid varjata, õpib ta külastatud lehekülgede ajaloo kustutamise kiiresti ära. Jah, on olemas spetsiaaltarkvara (leiab internetist märksõna ‘Parental Control’ järgi), mis salvestab kogu arvutis toimuva, kuid mida te ise tunneksite, kui keegi teie enda suhtes niimoodi käitub? Ärge unustage, et kunagi valivad nemad teile vanadekodu 😉

Kui laps ise ei räägi, mida ta internetis teeb või kus ta käib, võib selle teadasaamine problemaatiliseks osutuda. Seda enam, et kui ta avastab, et tema järel nuhitakse, on usaldus kadunud ning edaspidi ei saa te enam midagi teada.

Pidage meeles:

1) kontrollida saate te ainult oma, mitte lapse sõprade või avalikke arvuteid;

2) kui te oma võsukesele millegi “keelatu” vaatamise eest peapesu teete, tekib tal loomulik küsimus, mil viisil te seda teada saite.

Nii et veelkord: rääkige oma lapsega. Nõuandeid ja näiteid leiate ka leheküljelt http://laste.arvutikaitse.ee

Arvutikaitse veeb ka lastele

Koostöös Microsoft Eesti ning Tiigrihüppe Sihtasutusega avasime täna pidulikult lastele ja noortele suunatud arvutikaitse veebi http://laste.arvutikaitse.ee (saadaval ka venekeelsena aadressil http://laste.arvutikaitse.ee/rus/).

Avamisüritusel Lilleküla Gümnaasiumis kuulutas Microsoft Eesti juht Rain Laane välja järjekordse Veebivenna idee- ja projektikonkursi, mille raames oodatakse kõigilt 2. – 9. klassi koolinoortelt ideid selle kohta, kuidas internetiohutuse teemat kõige paremini oma eakaaslasteni viia. Auhindadeks on minu teada Xbox-mängukonsoolid 😉

Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas kirjeldas, kuidas nendegi koolis oli üks õpilane internetimängudest sõltuvusse sattunud ning sellega pere eelarvesse arvestatava augu tekitanud. Seega ei ole laste internetiturberalase teadlikkuse tõstmine sugugi liiast.
Kaur Lohk Rate Solutionsist võrdles lastele rakendatud internetikeeldu vanamoodsa koduarestiga ning soovitas lapsevanematel pigem koos lapsega veebis surfata, et olla kursis, millega nad seal tegelevad.

Juuresoleval pildil paljastab Tõnu Samuel internetis varitsevaid ohtusid.

Omalt poolt tänan kõiki, kes nii lastearvutikaitse veebi loomisele, Veebivenna kampaaniale kui ka tänase ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Eriti tänan tublisid peotoitlustöötajaid 🙂

Vene häkkerluse eripärad

New York Times’i Moskva korrespondent Clifford J. Levy lahkab põhjusi, miks just Venemaalt pärit arvutikurjategijaid peetakse kõige paadunumateks.

Ehkki Venemaal on vaid 28 miljonit internetikasutajat, suudavad nendega samaväärse hulga küberkuritegevust genereerida vaid Ameerika Ühendriigid (210 miljonit internetikasutajat) ning Hiina (150 miljonit internetikasutajat). Eriti ohtlikuks teeb vene arvutikuritegevuse selle läbipõimumine teiste organiseeritud kuritegevuse struktuuridega, mis võimaldab neil hõlpsasti oma teadmised rahaks teha.

Vene häkkerluse sügavamad juured on Levy arvates ühelt poolt selles, et sealne haridussüsteem annab traditsiooniliselt tugeva matemaatika ja teiste reaalainete põhja, millega aga hiljem tööjõuturul suurt midagi peale pole hakata, teiselt poolt aga nõukogude ajast pärit suhtumises, et seadused ei ole alati täitmiseks kohustuslikud. Viimast suhtumist kultiveerib ka muuhulgas Vene ametivõimude hoiak, et arvutikuritegevuse mõju on Läänes üle tähtsustatud. Ja eks me kõik mäelta, et kevadiste küberrünnakute organisaatorid tõsteti sealpool Peipsit vaat et rahvuskangelaste staatusesse.

Eesti keeles refereerib nimetatud artiklit ka Eesti Ekspress.

STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.

Windowsile kiiresti paigad peale!

Microsoft lasi eile välja hulgaliselt turvaparandusi, millest Wordi, Outlook Expressi, Internet Exploreri ja Kodak Image Vieweri paigad on kriitilised.

Lappimata arvutis võib küberkurjam spetsiaalselt koostatud faili või veebilehe abil saada nimetatud turvaaukude abil kontrolli teie arvuti üle.

Kellel Windowsi täienduste ja paranduste paigaldamine automaatseks sätitud, on nimetatud parandused tõenäoliselt juba peal. Kellel pole, saab seda teha selle juhendi järgi.

2007. aastal on häkkerirünnakute hulk 90% tõusnud

Nõnda kurdab infoturbefirma SecureWorks.

Kui 2007. aasta jaanuarist aprillini blokeerisid vaprad võrguturvajad keskeltläbi 43 rünnakut iga oma kliendi kohta päevas, siis maist septembrini rünnati kliente juba keskmiselt 93 korda päevas.

SecureWorks’i arendusdirektor Wayne Haber ütleb, et peamiseks kanaliks, kustkaudu arvutikasutajad endale kõiksugu pahalasi korjavad, on kujunenud veebibrauser. Kuivõrd viirustõrjevahendid suudavad kas andmekandjatel või meili kaudu arvutisse sattuvad viirused ja troojalased enamasti kinni püüda ja kahjutuks teha, suunavad kavalamad küberkurjamid oma ohvrid pahatahtlikku koodi serveerivatele veebisaitidele, kust siis (lappimata, moraalselt vananenud, korralikult konfimata vms) brauser pahavara juba kasutaja arvutisse sikutab.