Andmekaitse Inspektsiooni uueks juhiks sai Viljar Peep

Täna, 11. septembril toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati Andmekaitse Inspektsiooni uueks juhiks Viljar Peep. AKI praeguse juhi Urmas Kuke ametiaeg lõpeb 30. septembril, Peep asub uuel ametikohal tööle 1. oktoobrist 2008.
Uut peadirektorit iseloomustatakse järgmiselt:

Viljar Peep on kaitsnud doktorikraadi ajaloo erialal ning töötab alates 1995. aastast justiitsministeeriumis. Ta on osalenud äriregistri sisulisel ülesehitamisel ning äriregistri ja kinnistusraamatu täiselektrooniliseks muutmisel. Peep on olnud tegev notariaal-, mere-, äri- ja ühinguõiguse – ning tsiviilkohtu- ja täitemenetluse alases seadusloomes ning kohtunikuabi ja vandetõlgi institutsiooni loomisel. Ta juhtis äriregistri 2-tunnise-kiirmenetluse projekti ning veab ettevõtete aruandluskohustuse lihtsustamise ametkondadevahelist komisjoni ning digitaalallkirjade piiriülese kasutamise töörühma.
Tema sulest on ilmunud mitmeid trükised, sh esimene taasiseseisvuseaegne gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpik (kaasautorina). Doktorikraadi kaitses Tartu Ülikoolis raamatu „Eesti sotsiaalpoliitilise õigusloome arengujooned 1. omariiklusajal” põhjal. Lisaks on ta olnud majandusajaloo õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis. Vabariigi President on talle andnud Valgetähe teenetemärgi.

Ametisse kandideerimisel olevat Viljar Peep kinnitanud, et isikuandmete kaitsmisel ei tasu minna äärmustesse, samuti ei tohiks andmekaitse takistada meditsiini arengut või teaduslike tööde avaldamist.
Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.

Ära solva oma süsadminni!

Paroolihaldus- ja muud andmeturbetarkvara müüv firma Cyber-Ark Software väidab, et 300-st nende poolt küsitletud IT administraatorist on 88% valmis pärast töölt kingasaamist võtma kaasa oma endise tööandja salajast infot – peakasutaja paroole, kliendiandmebaase, arendus-, finants- ja ülevõtuplaane ning personaliandmeid. Kolmandik süsadminne kavatses ka pärast töösuhte lõppemist säilitada endale ligipääsu firma kaitstud ressurssidele.

Tõenäoliselt julgustab itipoisse sigatsema teadmine, et kontroll ja juurdepääsuõiguste haldamine nii pärast töösuhte lõppemist kui ka selle ajal on nõrgavõitu või puudub hoopis – kuni kolmandik tavatseb sorida kolleegide palgaandmetes, e-kirjades ja salajastes dokumentides. Lisaks selgus uuringust, et 35% IT-süsteemi turvalisuse eest vastutavaid administraatoreid saadab salajasi paroole e-mailiga, 35% usaldab salajase info kullerile krüpteerimata kujul ning 4% läkitab paroolid teele tavalise tigupostiga. Asjaolu, et kolmandik süsadminne tavatseb kirjutada paroole tavalisele kleepsupaberile, pole vist üldse enam kõneväärt…

Mina ei tea, kui usaldusväärne on viidatud uuring ning kui head on uuringus reklaamitavad Cyber-Arki tooted, kuid probleem on kindlasti olemas. Minu tuttavad süsadminnid on küll enamasti ausad ja heatahtlikud, kuid ei ole ju mõtet ka kõige kohusetundlikumas töötajas paroolihalduse ja ligipääsuõiguste kontrolli puudumisega asjatuid kiusatusi tekitada 🙂

Turvaauk Google Chrome’is

Ei jõudnud Google oma uue brauseri beetaversiooni korralikult allalaetavakski teha, kui Aviv Raff juba esimese turvaaugu üles leidis. Ehkki Chrome’i on sisse ehitatud mitmeid turvatööriistu (andmepüügi ja pahavara kaitse), pannakse uuele brauserile pahaks, et ta laseb ilma hoiatuseta alla laadida ja käivitada pahatahtlikku koodi.

Aga noh, tegemist on ju ikkagi alles beetaga, pealegi on täpselt sama viga küljes ka näiteks Internet Explorer 6-l, mida murettekitavalt paljud arvutikasutajad pole siiamaani turvalisemale versioonile uuendanud…

10 miljonit viiruskirja päevas

Google’i korporatiivkilentide blogis kirjutatakse, et käesoleva aasta juulis mitmekordistus viirust sisaldavate kirjade pealevool – Google’i korporatiivklientide e-kirju haldava Postini serverid püüdsid 24. juulil kinni ligi 10 miljonit viiruslisandiga e-kirja. Suure osa sellest viirusvoost moodustasid kullerifirma UPS saadetise jälgimise linki sisaldanud kirjad, mida klikkides laaditi arvutisse pahavara. Spämmijad saatsid laiali ka võltsidtud CNN-i uudiskirju, milles mõnede uudiste lingid olid täiesti toimivad, osad aga viisid jällegi pahavara allalaadimise juurde. Ära pole kadunud ka meilimanuses sisalduvad viirused: augusti algul saadeti laiali krüpteeritud RAR-manusega kirju.

Google kiidab muidugi eelkõige oma firma teenuseid pahavara tabamisel, kuid nende statistika põhjal võib arvata, milline pahavaravool ka teisi postiservereid tabada võis.

Viiteid kübersõjale Gruusias

Ülevaade Lääne ekspertidelt – kuidas küberrünnakud väljastpoolt paistsid. Rõhutatakse, et see on küllap vist esimene kord, mil sõda küberruumis langes kokku “päris” sõjategevusega. Üks ekspertidest (Bill Woodcock) lisab: “Kuivõrd kogu kübersõjakampaania maksab umbes samapalju kui tankiroomiku vahetus, siis oleksite loll, kui te seda ei kasutaks”.

Eesti CERT-i spetsialistide ülevaade olukorrast kohapeal – huvitav kirjeldus hetkeseisust ning sellest, mismoodi nägid rünnakuid grusiinid ise ja mida nad liikluse ümbersuunamiseks ette võtsid. Probleemi võimendas fakt, et füüsiline kaabel jooksis läbi sõjategevuse piirkonna…

Russian Business Network (RBN) – Vene ühe suurima, oletatavasti Vene luureteenistuste kontrollitava küberkurjategijate rühmituse rollist Gruusia-vastastes küberrünnakutes.

Kübersõda Gruusias

Millegipärast kipub viimasel ajal olema nii, et Venemaaga tülliminek toob väga ruttu  kaasa rünnakud küberruumist. Ei pääsenud seekord ka Gruusia.

Väidetavalt võeti paljud Gruusia serverid üle juba neljapäeva õhtul, veidi enne sõja puhkemist. Kui Eesti servereid üritati omal ajal masspäringutega surnuks pommitada, siis rünnak Gruusia vastu läks koguni internetiliikluse ümbersuunamiseni – väidetavalt õnnestus vene päritolu serveritel blokeerida otseliiklus Gruusia ja muu maailma vahel ning suunata see ümber Vene serveritesse.

Gruusia Rahvuspanga ja Välisministeeriumi kodulehekülgedele paigutati pildid, millel võrreldi SaakaÅ¡vilit 20. sajandi diktaatorite, sealhulgas Adolf Hitleriga. Öeldavasti sai näotustatud ka Gruusia Kaitseministeeriumi veebilehekülg. Gruusia netifoorumeid ja internetiportaale tabas DDoS-rünnak.

Hetkel on Rahvuspanga ja Välisministeeriumi kodulehed jälle üleval. Välisministeerium on lisaks avanud oma keskkonna Bloggeris, Poola president aga pakkus Gruusiale oma veebilehekülge info levitamiseks.

Venelased omalt poolt väidavad, et Gruusiast on blokeeritud ligipääs .ru domeenidele. Samuti olevat grusiinid lõpetanud venekeelse telelevi oma territooriumil, RIA Novosti aga kurdab, et ka nende veebisait olevat küberrünnaku alla langenud.