Sain hiljuti ühelt toredalt kuid murelikult tüdrukult kirja, kus ta kahtlustas, et tema arvutit võidakse jälgida klahvinuhkidega. Kuna kiri oli pikk, siis vaid väikene lõik sissejuhatuseks:
„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“
Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.
Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.
Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole ressursse seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui halvad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.
Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8 – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.
Tutvustav lühivideo:
Best free anti-keylogger is Zemana AntiLogger Free from arvutiturve on Vimeo.
Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega KeyScrambler Personal koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScrambler peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.
Vaadata, et arvuti taga ei ole midagi lisatud ja üldiselt Windowsi asemel midagi muud kasutada.