Kuu: juuli 2007

Spammifiltritel uus nuhtlus: PDF spam

Viimasel ajal on oluliselt suurenenud pdf faile sisaldava rämpsposti kogus. Nimelt on spammerid avastanud rämpsposti filtrites nõrga koha – pdf formaadis pildifailidele on kulukas ja keeruline teha kujundi-/tekstituvastust. Vähemalt nii väidab internetnews.com artikkel.

Nimelt on PDF failides pildituvastuse tegemine keerulisem kui tavaliste pildifailide (jpg, png, gif) korral. Seetõttu rämpsposti filtrid sellega ei tegele (tavalisi pildifaile siiski skaneeritakse).

PDF kujul rämpsposti kogus suurenes eelmise kuu jooksul rohkem kui kuus korda (kokku moodustab sedasorti rämpspost umbes 6% e-kirjavahetusest). Rämpsposti filtreerijatel on siiski põhjust endaga rahul olla, sest tavalisi pildiformaate kasutava spammi hulka on suudetud vähendada oluliselt rohkem – 30%-lt 10%-ni kõigist e-kirjadest. Artiklis mainitakse ka ohtu, et oodata on suuremat levikut pdf formaati kasutavate pahalasprogrammidele. Viimane oh on ka arvutikaitse portaalis juba käsitlemist leidnud.

Lotovõit viis taskust veerand miljonit

mousetrap.jpgTõenäoliselt Eesti rekordi püstitas üks õnnetu pärnumaalane, kes talle lotovõidust teatavat spämmikirja uskuma jäi ning petturitele lubatud 250 000 naela kättesaamise nimel neile Eesti rahas kokku 225 000 krooni maksis.

Tänane Postimees on selle kohta enam-vähem kõik juba ära öelnud.

Tõepoolest, kogemus näitab, et inimesed on nõus tegema kolossaalseid jõupingutusi ja maksma meeletut raha selle eest, et midagi tasuta saada. Seda teavad ülihästi nii turundajad, kinnisvaramaaklerid, poliitikud kui ka petturid (millega ma muidugi ei taha öelda, et loetletud ametitel ei olegi mingit sisulist vahet :)). Seega olgem valvsad – kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub alati uurida, ega pakutav tasuta juust ole äkki üht otsa pidi hiirelõksu külge kinnitatud…

Mozilla Firefox veel turvalisemaks, 2. osa

logo.jpgMozilla Firefoxi pluginate esimese artikli jaoks internetist infot otsides jäid silma ka teised huvitavad ja põnevad, eelkõige aga kasulikud turvalaiendid, millest kirjutamata jätmine oleks lausa patt. Järgnevalt toongi ülevaate veel neljast programmijupist, mis mind imponeerisid ja mille tulihingeliseks kasutajaks olen saanud.

Loe edasi: Mozilla Firefox veel turvalisemaks, 2. osa

Venemaa peaprokuratuur võtab küberkurjamid oma kaitse alla?

Ma ausalt öeldes ei uskunud, et aprilli lõpul alanud Eesti-vastased küberrünnakud on Venemaa-poolne otsene sõjaline aktsioon, mille taga Venemaa jõustruktuuride palgal olevad häkkerid. Kõik viitas sellele, et pigem on tegu grupi agitaatorite poolt ülesässitatud reakasutajate massiga, mis tegutses umbes samasugustel ajenditel kui rüüstajad Tallinna kesklinna poodides. Noh, niiöelda tüüpiline internetibrigaadide käekiri. Inetu küll, aga vähemalt Vene riik pole de jure asjasse segatud ning NATO põhikirja § 5-te ei ole tingimata vaja rakendada (kes seda ikka niiväga tahab, onju).
Ma muidugi ei tea, mis Vene peaprokuratuuril meeles mõlkus ning millele viidates nad oma Eesti kolleegid küberrünnakute uurimise asjus saadetud õigusabipalvega pikalt saatsid. Kui aga Eesti prokuröride versioon tõele vastab, seisame nüüd fakti ees, et Vene riik võtab Eesti küberruumi rünnanud isikud oma kaitse alla.

Ärge saage valesti aru, arvutikaitse.ee ei soovi päris kindlasti oma nina poliitikasse toppida, ehkki minul ja mu kaastöötajatel on loomulikult maailma asjadest ka oma isiklik arvamus. Meie eesmärgiks siin blogis on aidata kaasa sellele, et teie arvutid oleks pahalastest puhtad, et igasugused pätid ja kaabakad seal vabalt möllata ei saaks ning et teie andmed teie arvutis ja teie raha teie pangas oleksid kindlalt kaitstud.

Arvutikaitse.ee seisukoht on, et küberruumis sigatsejad tuleb tabada ja ülejäänutele hoiatuseks häbiposti ning võib-olla isegi trellide taha panna. See on muide ka Venemaa peaprokuratuuri ja Vene presidendi administratsiooni huvides – kasvõi selleks, et mõni nende endi arvuteist nende enda teadmata kas siis lasteporno andmebaasi või  mõne NATO riigi ametlike kodulehekülgede masspingimisega vahele ei jääks…

Kübersõjas äraproovitud võtted ka Kremli kriitikute vastu

putininternet.jpgKreml ründab oma kriitikuid Venemaal samamoodi nagu hiljutiste rahutuste ajal Eestis – rünnakute alla on sattunud ka Vene opositsionääride veebiküljed, kirjutab Associated Press.

Ehkki ka nende rünnakute puhul otseseid tõendeid ei ole, arvab Kremli allikatele lähedalseisev analüütik Stanislav Belkovski, et rünnakuid juhib mõni president Putini pikaajaline kaastööline. Ametivõimud muidugi eitavad igasugust seost opositsiooniparteide ja sõltumatute meediakanalite serverite vastu sooritatud rünnakutega.
Internet on Venemaal üks väheseid meediakanaleid, mida võimud veel täielikult ei kontrolli.