Netiuss ehitab uut botnetti

Nagu Computerworld uudisest lugeda võib, on liikvel uus ussike, mis kasutab Windowsi turvaauku uue botneti ehitamiseks. Hetkel on TrendMicro spetsialistide hinnangul on nakatunud juba pool miljonit arvutit ning nakatunute arv kasvab suure kiirusega.

Microsofti poolt on augu jaoks lapp välja lastud juba oktoobri lõpus, nii et tegelikult kasutatakse ära hooletuid arvutiomanikke, kes pole seda lappi oma arvutile instaleerinud. Tasub märkida, et ohustatud on praktiliselt kõik Windowsi operatsioonisüsteemid.

Ohu vältimiseks on vaja alla laadida ja paigaldada operatsioonisüsteemi uuendused. Seda on võimalik teha Windows Update lehe kaudu.

Botipesa McColo – järelhüüe

Vähem kui nädal tagasi lülitati Internetist välja küberkriminaalide laiaulatuslik spämmi-, pahavara- ja botnetvõrgustik. Seda hoidis üleval USA-s paiknev veebihostingufirma McColo Corporation.

McColo`le on esitatud järgnevad raskekaalulised süüdistused: lastepornograafia levitamine, krediitkaardipettused (muuhulgas hostis Sinowali kontrollservereid), spämm (kõikvõimalikud pikendajad jms), pahavara (nt. webscannertools.com), anonüümsed proxy serverid (nt. proxy.fraudcrew.com) ja botnetvõrgustikud (nt. Rustock). Teadaolevalt asub Rustock botnetis üle 150 000 pahavaraga nakatunud arvuti.

McColo “teeneks” Internetis oli ka see, et tema ülemaailmne spämmi tekitamise turuosa oli 50%. Mõnedki sõltumatud infoturbespetsialistid on oma uurimustes väitnud aga seda, et see ülemaailmne spämmi protsent küündis McColo puhul 75%-ni.

McColo Corporation’i hallatav aadressivahemik Internetis oli 208.66.192.0/22 ja 208.72.168.0/21. Nende kodulehekülg www.mccolo.com ja teised sealsed hostid on praegu maas ning ei vasta enam välismaailmale.

Kes on ja olid McColo taga olevad inimesed?

Internetifoorumitest võib lugeda, et firma McColo Corporation loojaks peetakse 19-aastast Moskva tudengit. Erinevates infoallikates on teda kutsutud nimedega Alexey, Nikolai ja Kolya . Hüüdnimedeks on tal “McColo”, “Kolya-McColo” ja “Alexey Bladewalker”. Eriti tabav on minu meelest viimane hüüdnimi “Alexey Bladewalker”, sest McColo firma ise kõndis ju aastaid noateral 🙂

McColo vaimne isa “Kolya-McColo” ise hukkus traagiliselt 2007 aastal autoavariis Moskvas. Ellu jäi tollel korral BMW autoroolis istuv Kolya-McColo sõber, küberkriminaal hüüdnimedega “Jax”, “Jux”, kes ise kuulus “kidala” (fraudster) põrandaalusesse kommuuni.

Kas me nüüd tõesti saime “McColo Corporation” puhul lahti lastepornost, krediitkaardipettustest, spämmist, pahavarast ja botnetvõrgustikest?

Vaevalt küll, sest on juba teada tõsiasi, et “McColo” hüljatud lapse “Rustock” botnetvõrgu on juba jõudnud lapsendada Moskvas asuv Rial Com JSC [62.176.17.200]. Võib arvata, et lühikese aja jooksul jagatakse ja ostetakse Internetis küberpättide poolt üles kõik ülejäänud McColo “hüljatud” botnetid: Asprox, Warezov, Pushdo/Cutwail, Mega-D/Ozdock ja Srizbi. Näiteks Srizbi botneti kuulub rohkem kui 300 000 pahavaraga nakatunud arvutit.

McColo Corporation jäi oma pahategudega lõplikult vahele tänu Security Fix’i ja Brian Krebs’i ennastsalgavale uurimustööle.

McColo Corporation-i pahalaste põhjalikum ja detailsem *.pdf raport asub siin.

Pahavara maskeerib end turvapaikadeks

Kuna kasutajad on harjunud, et kord kuus laseb Microsoft välja Windowsi uuenduste paketi, kasutavad kurikaelad seda harjumust ära, et pahavara kübermaailma lennutada.

Paljud internetikasutajad on saanud oma postkasti teateid, mille saatja olla just kui Microsofti turvadirektor Steve Lipner. Spämm sisaldab ka ühte .exe faili, mis väidetavalt on “an experimental private version of an update for all Microsoft Windows OS users” ehk teisisõnu kõikidele Windows OS-i kasutajatele mõeldud ekperimentaalne uuenduste privaatversioon. Kasutajatel käsitakse see kiiruga installida, et kaitsta oma arvutit turvariskide vastu, ning ka jõudlusprobleemide puhul.
Kui kasutaja selle “uuenduse” installib, nakatub tema arvuti troojalasega. Microsoft kinnitab, et ei saada kunagi uuendusi laiali e-mailide abil.

Asus Eee lauaarvuteid müüdi koos viirusega

Asus hoiatab, et nende populaarse Eee PC lauaversioon Asus Eee Box tarniti Jaapanisse koos viirusega (Vaata ka teate ingliskeelset kokkuvõtet).

Madala hinnaga Asus Eee Box, mis on mõeldud piltide vaatamiseks, e-mailide saatmiseks, internetis käimiseks ja muudeks igapäevasteks ülesanneteks, tuli Jaapanis müügile eelmisel nädalalal. Asus aga hoiatas kasutajaid, et selle D-ketttal avastati viirus “recycled.exe”. Kohe pärast ketta poole pöördumist hakkab viirus ennast kopeerima C-kettale ja mujale, näiteks irdmälu ja teised USB kaudu ühilduvad seadmed.

Asus pole siiamaani täpsemalt teatanud, kuidas Eee Box’id nakatusid ning kui laialdaselt nakatunud arvuteid müüa jõuti. Näiteks McDonald’s süüdistas kunagi auhinnaks jagatud mp3 mängijate viirusega nakatamises oma Hongkongi allhankijat.

Eestis ei ole Eee Box’id teadaolevalt veel eriti levinud.

Ära solva oma süsadminni!

Paroolihaldus- ja muud andmeturbetarkvara müüv firma Cyber-Ark Software väidab, et 300-st nende poolt küsitletud IT administraatorist on 88% valmis pärast töölt kingasaamist võtma kaasa oma endise tööandja salajast infot – peakasutaja paroole, kliendiandmebaase, arendus-, finants- ja ülevõtuplaane ning personaliandmeid. Kolmandik süsadminne kavatses ka pärast töösuhte lõppemist säilitada endale ligipääsu firma kaitstud ressurssidele.

Tõenäoliselt julgustab itipoisse sigatsema teadmine, et kontroll ja juurdepääsuõiguste haldamine nii pärast töösuhte lõppemist kui ka selle ajal on nõrgavõitu või puudub hoopis – kuni kolmandik tavatseb sorida kolleegide palgaandmetes, e-kirjades ja salajastes dokumentides. Lisaks selgus uuringust, et 35% IT-süsteemi turvalisuse eest vastutavaid administraatoreid saadab salajasi paroole e-mailiga, 35% usaldab salajase info kullerile krüpteerimata kujul ning 4% läkitab paroolid teele tavalise tigupostiga. Asjaolu, et kolmandik süsadminne tavatseb kirjutada paroole tavalisele kleepsupaberile, pole vist üldse enam kõneväärt…

Mina ei tea, kui usaldusväärne on viidatud uuring ning kui head on uuringus reklaamitavad Cyber-Arki tooted, kuid probleem on kindlasti olemas. Minu tuttavad süsadminnid on küll enamasti ausad ja heatahtlikud, kuid ei ole ju mõtet ka kõige kohusetundlikumas töötajas paroolihalduse ja ligipääsuõiguste kontrolli puudumisega asjatuid kiusatusi tekitada 🙂

Turvaauk Google Chrome’is

Ei jõudnud Google oma uue brauseri beetaversiooni korralikult allalaetavakski teha, kui Aviv Raff juba esimese turvaaugu üles leidis. Ehkki Chrome’i on sisse ehitatud mitmeid turvatööriistu (andmepüügi ja pahavara kaitse), pannakse uuele brauserile pahaks, et ta laseb ilma hoiatuseta alla laadida ja käivitada pahatahtlikku koodi.

Aga noh, tegemist on ju ikkagi alles beetaga, pealegi on täpselt sama viga küljes ka näiteks Internet Explorer 6-l, mida murettekitavalt paljud arvutikasutajad pole siiamaani turvalisemale versioonile uuendanud…