Tahad rate.ee moderaatoriks? Ikka veel?

Paistab, et rate.ee moderaatorite petuskeem levib ka geograafiliselt: kui Põhja- ja Lääne-Eestis on petturid lastelt raha välja petnud juba kuid, siis viimasel ajal tuleb teateid pettasaanutest ka Lõuna-Eestist. Nii teatati nädal tagasi, et ühe Jõgeva lapse MSN-i tuttav palus tal helistada rate.ee tasulisele numbrile, lubades, et seejärel saab ta rate.ee moderaatoriks. Üks kõne maksis 100 krooni ning selle summa laadis kelm enda Rate-kontole. Kõned väärtuses 300 krooni maksis kinni lapsevanem. Ühelt Võrumaa lapselt peteti samasuguse skeemiga välja aga koguni 900 krooni.

Politsei soovitab lapsevanematel oma lastele selgitada, et nad internetis suheldes ei helistaks kellegi palvel võõrastele numbritele, sest juul, kui tegemist on pettusega, ei ole kasusaajaks sellisel juhul mitte helistaja, vaid hoopis palve esitajast kelm. Samuti ei tohiks laenata oma telefoni kellelegi helistamiseks, sest teise petuskeemi kohaselt palub kelm oma koolikaaslaselt või lihtsalt tuttavalt erinevatel põhjustel telefoni, teeb aga sellelt kõne hoopis rate.ee tasulisele kontole.

Arvutikaitse veeb ka lastele

Koostöös Microsoft Eesti ning Tiigrihüppe Sihtasutusega avasime täna pidulikult lastele ja noortele suunatud arvutikaitse veebi http://laste.arvutikaitse.ee (saadaval ka venekeelsena aadressil http://laste.arvutikaitse.ee/rus/).

Avamisüritusel Lilleküla Gümnaasiumis kuulutas Microsoft Eesti juht Rain Laane välja järjekordse Veebivenna idee- ja projektikonkursi, mille raames oodatakse kõigilt 2. – 9. klassi koolinoortelt ideid selle kohta, kuidas internetiohutuse teemat kõige paremini oma eakaaslasteni viia. Auhindadeks on minu teada Xbox-mängukonsoolid 😉

Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas kirjeldas, kuidas nendegi koolis oli üks õpilane internetimängudest sõltuvusse sattunud ning sellega pere eelarvesse arvestatava augu tekitanud. Seega ei ole laste internetiturberalase teadlikkuse tõstmine sugugi liiast.
Kaur Lohk Rate Solutionsist võrdles lastele rakendatud internetikeeldu vanamoodsa koduarestiga ning soovitas lapsevanematel pigem koos lapsega veebis surfata, et olla kursis, millega nad seal tegelevad.

Juuresoleval pildil paljastab Tõnu Samuel internetis varitsevaid ohtusid.

samuel_ja_ukraina_tibi.jpg

Omalt poolt tänan kõiki, kes nii lastearvutikaitse veebi loomisele, Veebivenna kampaaniale kui ka tänase ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Eriti tänan tublisid peotoitlustöötajaid 🙂

Sotsiaalse tarkvara ohud

rate1.jpgViimasel ajal on tõusnud päevakorda teema teatavate veebilehtede keelamisest internetis. Põhjuseks see, et nendel veebilehtedel demonstreerivad ennast alaealised ning pedofiilid käivad omale ohvreid otsimas. Iseenesest pole teema uus – umbes 90te keskel oli samalaadne probleem kiirsuhtlusprogrammidega, kuid siis muutusid sellised programmid igapäevasemaks, sellega koos teadvustati riske ning ühtlasi hajus ka hirm.

Nii rate.ee kui ka kiirsuhtlusprogrammid ning lisaks veel ka paljud teised kuuluvad sotsiaalse tarkvara kategooriasse. See tähendab, et nad on mõeldud võimaldama inimestel kohtuda, ühenduda või koostööd teha läbi arvutipõhise kommunikatsiooni. Üldjuhul tekib taolise tarkvara ümber mingi kogukond, mis omab omaenese suhtlemismalle ja -reegleid.

Loe edasi: Sotsiaalse tarkvara ohud

Lapsi peab internetiohtude eest eelkõige lapsevanem kaitsma

Mart Parve: Eesti Päevaleht (loe siit) pärib Elioni meediasuhete juhi Ain Parmase käest aru, miks Neti.ee portaalis ripuvad pornolehekülgede reklaamid – ajalehe mureks on, et lapsed sattuvad ebasobilikku materjali kaema. Teema on muidugi tõsine – keegi ei taha, et väljakujunemata väärtushinnangutega järeltulev põlv saaks mõjutust virtuaalseksi müüjate propagandast. Teisalt on tänane reaalsus, et iga lapsevanem peab oma võsukesi ise kaitsma, sest laps leiab porno vabalt üles ka ilma Neti.ee-ta.

Ain Parmas vastab EPL küsimustele: “Lingid seksilehtedele on ainult ühes, väga selgelt eristatud rubriigis.
Alaealiste internetikasutust on vanematel võimalik “lapseluku” jms tarkvaraliste vahenditega piirata.”

Jah, me võime Hiina või Afganistani totalitaarrežiimide eeskujul keelustada Eestis asuvates serverites teatavat liiki sisu esitamise – olgu selleks porno või poliitpropaganda, kuid on täiesti kindel, et selleliigiline sisu ei kao globaalsest internetist kuhugi.

Mida siis teha?

Parmas viitab nn lapselukule – see on tarkvara, mille abil saab piirata laste ligipääsu teatavat sorti lehekülgedele (näiteks seksilehekülgedele). Edumeelsemate lapsevanemate jaoks kõlab see idee võib-olla pisut eemaletõukavalt, kuid tegu on ainukese reaalse võimalusega lapse netikasutust reguleerida (kui selja taga seismine välja arvata).

Lapselukk sisaldub Elioni pakutavas Arvutikaitse tootes, millele hetkel kehtib 6-kuuline tasuta prooviperiood. Lähemalt loe siit: http://www.elion.ee/arvutikaitse

Kes on katsetanud mõnd teist lapseluku tarkvara, võiks sellest kirjutada aadressile mart[ät]tehnokratt.net

Lapsed ja internet – kas ohutu kooslus?

Lapsed ja teismelised on interneti suhtes sama haavatavad kui täiskasvanudki. Majanduslikus mõttes on nad sageli väiksemas ohus (see ei ole reegel!), kuid psüühilises ja sotsiaalses mõttes on nad suuremas ohus.Alaealised sattuvad võrgus sageli seksuaalperverssusi, vägivalda või näiteks rassilist vihkamist esitavatele materjalidele, millistest suur osa vanemaid on otsustanud oma järeltulijaid säästa.

Samuti kipuvad alaealised andma võrgus kohatud uutele sõpradele – või “sõpradele”! – liiga detailset isiklikku informatsiooni, mis tekitab riske.

Jututoa vahendusel kuritöö ohvriks

Filmilikud süzheekäigud, kus kole seksikurjategija jututoas lapse käest saadud aadressi järgi pere elamu üles leiab ja kogu suguvõsa teise ilma saadab, mõjuvad vast liiga dramaatiliselt ja vähe tõsiseltvõetavana. Küll on internetiperverdid nii Euroopas kui Ameerikas lapsi vägistanud ja tapnud.

Kuid kui laps annab internetijutukas kohatud isikule välja koduse aadressi ning uhkustab, et isa Porsche- maasturil on 60 000-kroonised veljed ja elutuppa just uus 100-tolline plasmateler muretsetud, võime ohtusid juba märksa realistlikumatena ette kujutada.

Pedofiilidki on avastanud, et interneti tutvumisleheküljed ja internetijututoad on sobivad paigad leidmaks oma kirgede rahuldamiseks sobivaid objekte. Ühest taolisest juhtumist pajatati käesoleva aasta algupoolel ka ETV Pealtnägija saates.

Viimasena märkigem ära, et lapsed avavad meelsamini e-posti manuseid ning klikivad värvilistel reklaambänneritel. Nii leiab arvutisse tee massiliselt kurivara – viiruseid, nuhkvara ja muud.

NÕUANDED

Internet ei ole paha

Julgusta kindlasti last internetti kasutama. Internetist on palju abi koolitöödes, maailma asjade kohta õppimisel. Internet aitab leida uusi sõpru ning koguda teavet hobide kohta. Asjatundlikest arvutikasutajatest noortel on teiste ees suured konkurentsieelised. Kuid nagu kõiki võimsaid asju, peab ka internetti targalt tarbima.

Räägi lapsele ohtudest, aga tee seda ausalt

Teame, et tänaval võib jääda auto alla, kuid ei keela oma lastel täiskasvanuks saamiseni omapäi tänaval kõndida. Nii ka internetiga. Selgita lapsele, mispärast ei tohi anda juhututtavatele privaatset informatsiooni või mispärast ei maksa kogu internetis pakutavat tarkvara proovida ühte arvutisse paigaldada. Su laps ei ole ju mõni lollpea? Järelikult saab ta aru.

Suhtle täitsa vabalt

Julgusta oma last vabalt rääkima, mida ta oma internetiskäikudel kogeb ja tähele paneb. Ilmuta räägitu suhtes huvi, mõtle järele ning proovi järeldusi teha. Kui luurad järeltulija selja taga, ei näe sa tegelikult midagi; laps saab lihtsalt pahaseks ning hakkab oma tegevusi varjama.

Pane reeglid paika

Pane kokku nimekiri selgetest, lihtsatest ja arusaadavatest internetikasutuse reeglitest. Trüki nimekiri välja ning kinnita nähtavale kohale arvuti kõrvale. Sageli käituvad lapsed ebasoovitavalt mitte sellepärast, et nad põhimõtteliselt kurjad on, vaid seetõttu, et nad ei saa aru, mida neilt täpselt oodatakse.

Lapsel võiks olla oma arvuti

Kui võimalik, võiks lapsele muretseda arvuti, mida kasutab ainult tema. Seda eriti juhul kui lapsevanemad kasutavad arvutit finantstehingute (internetipank) või muude eriti tundlike asjade tegemiseks. Laps võib arvuti kogemata kurivaraga nakatada ning arvutikurjategija võib seeläbi saada võimaluse rünnata näiteks vanemate pangakontosid.

Laps administraatoriks siis kui ta seda väärib

Arvutisse peaks lapse jaoks tegema tema enda piiratud õigustega kasutajakonto. Kuidas seda teha, loe siit. Alles siis, kui laps oskab ise arvutit reaalselt administeerida, oleks mõistlik kaaluda talle täisõigustes kasutajakonto loomist.

Administraatori- ehk täisõigustega kasutajal on arvuti üle uskumatult suur, lausa jumala võim. Selliseid õigusi võib usaldada loomulikult vaid asjatundlikule arvutikasutajale, vastasel korral on peatselt kuri karjas.

Lapse arvuti võiks olla elutoas

Kui lapse arvuti on üldkasutatavas, näiteks elutoas, saad hoida mugavalt silma peal, et võsuke arvutiga midagi kohatut ei toimeta.

Kasuta piirangutarkavara

Võid kaaluda ka tarkvara paigaldamist, mis keelab lapse ligipääsu näiteks seksi- või arvutipiraatluse lehekülgedele. See võib kõlada lapse vabaduste piiramisena, kuid mõelgem selle peale, et laps võib sattuda ebasobivale sisule täiesti kogemata, lihtsalt läbi mõne atraktiivsena tundunud reklaami.

Allikas: ZoneLabs 2005