Rubriik: Kuidas käituda

Adobe Reader arvutist välja

Kes meist poleks kuulnud Adobe Acrobat Readerist, uue nimega Adobe Readerist. Tegemist on levinuima, sisuliselt PDF-ide vaatamise vaikeprogrammiga. Paraku rünnatakse seda sama agaralt kui enamlevinud opsüsteemi Windowsigi.

Nagu viimased CERT Eesti hoiatused ja F-Secure Weblog meile räägivad, leiti Adobe Readerist jälle üks turvaauk, mida kasutas näiteks Confickeri-nimeline uss. “Adobe Readerist on saanud uus IE,” nendib F-Secure turvalabori juhataja Mikko Hypponen. Lisaks on Adobe Reader aeglane, tal on tüütu komme istuda arvuti operatiivmälus ka siis, kui teda ei vajata, ning tirida netist pidevalt alla mahukaid uuendusi.

Sellepärast tuleks otsida alternatiive, nii nagu IE asemel kasutatakse Mozilla Firefoxi, Operat jne.

Õnneks pole ka Adobe Reader kaugeltki ainus programm, mis PDF-e avada oskab.

Foxit Reader
Tegemist on väikse, ent väga kiire ja tubli programmiga, mis oskab netist allalaaditavaid PDF-e näidata ka otse brauseri aknas. Foxit on Adobe Readerist  pea 10 korda väiksem, kuid sisaldab enam-vähem samu funktsioone. Koos vastavate lisadega saab Foxitiga PDF-e nii luua, muuta kui ka vaadata. Tasuta alla laadida saab siit: http://www.foxitsoftware.com

Foxit Readeri installeerimisel tuleks tähele panna seda kohta, kus  küsitakse luba installida Foxiti tööriistariba IEle ning teha Ask.com vaikeotsingumootoriks.
fr1
Ehkki otsest kahju need arvutile ei tee, võiks vähemalt puhtuse nimel need linnukesed eemaldada.

Enne Finishil klikkamist tuleks jällegi uurida, mida teile kaela tahetakse määrida. Nimelt on kaasas link eBay koduleheküljele, mis kasutaja mittesekkumisel teie töölauale tekib.

Kõike seda on aga kerge nii enne installi lõppu kui ka peale installeerimist eemaldada.

Esmasel käivitusel võidakse teilt küsida, kas tahate Foxit Readeri valida vaikseprogrammiks, millega edaspidi PDF faile avatakse.

Sumatra PDF

Sumatra PDF sarnaneb kiiruse poolest Foxit Readerile, kuid ei paku installi käigus toolbare ega muud reklaamseaded. Tegemist on äärmiselt lihtsa ning kerge kasutajaliidesega PDF failide lugejaga (justnimelt ainult lugejaga).
Installeri saab omale siit. PDF failide avamine toimub kiirelt ning tõrgeteta ning neid on mõnus sirvida 🙂

Sumatrat ei uuendata viimasel ajal tihti, aga see-eest on ta turvaline – viiruste kirjutajad ei vaeva end turvaaukude otsimisega vähemlevinud programmidest. Küll aga peaks vähemalt korra kuus otsima uuendusi Foxit Readerile, kuna ka selles leidub aeg ajalt turvaauke, mida peab lappima. Selleks võib käsitsi alla laadida ning installida kõige värskema installeri, mis tootja kodulehel saadaval on. Või kasutada selleks spetsiaalseid programme, nagu näiteks Secunia PSI-d, mis on tasuta.

IE kasutajad on ohus

CERT Eesti hoiatab, et veebis liikumisel peaks enamus IE kasutajad arvestama neid hetkel varitseva ohuga. Nimelt on avastet märkimisväärse mõjuga turvaauk, mille kaudu pahalased veebilehe külastaja arvutis oma kurjaloomulist koodi käivitavad. Turvaaugu kasutamiseks paigaldatakse veebilehtedele spetsiaalselt vormindatud andmed.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul võib pahatahtliku koodi käivitamine anda kurjategijatele kontrolli kasutaja arvuti üle. “Selle tagajärjel muutub zombistunud arvuti kurjategijate töövahendiks. Zombi-arvuteid kasutatakse uute viiruste levitamisel, arvutikasutajate andmeid varastatakse. Nende arvutite abil võidakse blokeerida ka Sinu lemmiksait,” selgitab Randel.

CERT annab ka soovitused oma arvuti kaitsmiseks:

– Kasuta arvuti kaitsevahendeid, mis suudavad Sinu arvutit kaitsta veebirünnete vastu: siia alla kuuluvad popimad viirusetõrjujad ja tulemüürid;
– Seni, kuni Microsoft pole avaldanud teemakohaseid uuendusi ja Sa pole neid enda arvutisse laadinud, kaalu võimalust kasutada alternatiivseid veebilehitsejaid (Mozilla Firefox, Opera jt)
– Lülita IE turvalisus tasemele “kõrge” (“high”). Seadista teavitus ActiveX komponentide ja skriptide jooksutamise kohta või lülita viimaste käivitamise võimalus välja. Kui veebilehte külastades soovitakse käivitada ActiveX komponente, siis on turvaline neist keelduda. Negatiivsest mõjust rääkides võib juhtuda, et seda veebilehte ei näe enam korrektselt. Ingliskeelseid juhendeid turvaliseks surfamiseks IEga leiab Microsofti veebist aadressilt http://www.microsoft.com/protect

Kasutajad, kellel viirusetõrjujad-tulemüürid olemas ning IE sätitud turvalisuse tasemele “kõrge”, võivad sedapuhku kergemalt hingata ja rahulikuma südamega veebipoodides jõuluoste teha.

Turvaauk tekkis programmeerijate veast DHTML andmeseoste käsitlemisel. Huvilised saavad sellest pikemalt lugeda Microsofti ametlikest ja natuke vähem ametlikest infokanalitest:
Microsofti ametlik leht
Technet blogi

Ühtlasi tuletab CERT Eesti arvutikasutajatele meelde, et jõulud, nagu pühad tavaliselt ikka, on spämmerite meelisaeg. Siinkohal ei pea me silmas Eesti firmade seas hoogustuvat postkastide täitmist soovimatu reklaamiga. Spämmerid saadavad jõulutervituseks maskeeritud õngitsemiskirja, mille ainus eesmärk on viia Sind veebilehele, kus Sulle üritatakse müüa “medikamente” või siis Sinu arvuti nakatada pahavaraga. Vihjeid turvaliseks käitumiseks leiab ka RIA koostatud veebilehelt http://www.assapauk.ee.

Ainult kahel protsendil arvutitest on kõik turvapaigad peal

Nagu näitab Secunia hiljutine uuring, on kõikide turvapaikadega varustatud ainult 1,91% arvutitest. Kõik ülejäänud on rohkem või vähem ebaturvalised.

Uuringu tulemused on saadud 20 000 arvuti põhjal, mis kasutasid Secunia netis olevat automaatkontrolli. Uuringus vaadeldi ainult neid kasutajaid, kes on selle programmi alla laadinud ja seda kasutanud novembri viimase nädala jooksul. Tulemused olid järgmised:

Ebaturvaliste programmide arv PC/kasutaja kohta:

0 ebaturvalist programmi:                  1.91%

1-5 ebaturvalist programmi:               30.27%

6-10 ebaturvalist programmi:             25.07%

11+ ebaturvalist programmi:              45.76%

„Ebaturvaline programm” on antud uuringu mõistes defineeritud kui programm, milles on avastatud turvavigu ning mille jaoks on välja lastud uuendus või parandus. Uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et Secunia kasutajad on üldiselt turvateadlikumad, samuti on kahtluse korral uuringu andmeid tõlgendatud paremuse poole. Sellest järeldub, et tegelikkuses võib olla (ja ilmselt ongi) asi palju hullem.

Arvestades eeltoodut ei tasugi imestada, et Netiuss ehitab botnetti, kasutades auku, millele on parandus olemas juba rohkem kui kuu aega. Arvutikaitse kordab siinkohal oma eelnevalt antud soovitusi:

  • Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje).
    • Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev.
    • Kontrolli, et igapäevaselt kasutatav tarkvara oleks uuendatud.

    Internet on ohtlikum kui joobes juhtimine.

    Nagu McAfee uuring näitab, peab kaks kolmandikku ameerika emadest internetti ohtlikumaks kui joobes juhtimist (62%) või narkootikumide proovimist (65%). Siinjuures on tähelepanuväärne asjaolu, et 58% emadest arvab, et valitsus ei tee piisavalt netiturvalisuse hüvanguks.

    Samas on muidugi märkimisväärne, et 63% teismelistest teavad, kuidas oma tegevust varjata ning 32% ka varjavad seda. Tõenäoliselt on ka põhjust, kuna 52% tunnistavad, et on andnud isiklikku informatsiooni inimestele, keda nad tunnevad ainult internetis.

    Eestis on sarnaseid diskussioone peetud rate.ee kontekstis. On inimesi, kes arvavad, et rate on paha ja tuleks ära keelata, samas teiste arvates ei muuda selline ühe lehekülje keelamine midagi, kuna koheselt tekib kümme samalaadset asemele. Ka Arvutikaitse on käsitlenud nii laste käitumise juhendamist, sotsiaalse tarkvara erinevaid riske kui sotsiaalsete võrgustike privaatsuse aspekte.

    Arvutikaitse on endiselt seisukohal, nagu ka McAfee, et kõige olulisem on kasutajate harimine. Ilma teadmisteta või küllaldase hoolikuseta on internetis väga kerge sattuda pettuse ja ka kuriteo ohvriks.

    Kordan siinkohal üle mõned olulisemad soovitused:

    Alusta varakult

    Niipea, kui laps muutub aktiivsemaks interneti kasutajaks, tuleb hakata teda harima internetiga kaasnevate ohtude osas.

    Jälgi oma laste internetikasutust

    Vanemad arvavad, et nad teavad, millega nende laps internetis tegeleb. Sageli nad paraku eksivad, kuna lapsed on sageli arvuti kasutamise osas oluliselt targemad kui nende vanemad (32% lastest varjavad oma tegevust).

    Arenda lapsega avatud dialoogi ning sea reeglid

    Me peame loomulikuks, et õpetame lapsi vastutustundlikult ja turvaliselt päriselus käituma. Samamoodi tuleb lapsi õpetada käituma ka virtuaalses maailmas.

    Kontrolli regulaarselt oma lastega seotud sotsiaalse võrgustiku lehekülgi

    Õpeta neid käituma seal ettevaatlikult, eriti mis puudutab fotode või isikliku informatsiooni avaldamist sõpradele. Ei tasu unustada, et sotsiaalse võrgustiku lehed on avatud ka võrgukiskjatele.

    Kindlusta oma arvuti turvalisus

    Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje). Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev. Vajadusel kasuta tarkvaras olevaid lapselukke.

    Fakte küberkuritegevusest

    ●      Umbes iga neljas arvutikasutaja satub küberkuritegevuse ohvriks

    ●      Internetiühendusega arvutit rünnatakse iga 39 sekundi tagant

    ●      Küberkuritegevus on aastatel 2006-2007 kasvanud 264%, hinnanguliselt kasvab ta aastatel 2007-2008 veel 300%

    ●      80% küberrünnakutest on tehtud rahalise kasu saamise eesmärgil

    Allikas: McAfee

    Ühe koduarvuti suurpuhastus

    “Tahad näha tüüpilist tavakasutaja arvutit?” küsis töökaaslane, poetades mulle lauanurgale ühe mitte just väga kulunud välimusega sülearvuti. Legendi järgi oli see tavalise perekonna tarbeese – isa loeb kirju ja ajalehti, ema sorteerib pilte ja töödokumente, teismeline poeg mängib rallimänge ja tõmbab p2p-ga netist kõike, mida hing ihaldab. Pärast seda, kui osa programme töötamast lakkas ning viirustõrje kisa tõstis ja mitte vait ei jäänud, see õnnetu pill töökaaslase kätte jõudiski.

    Niisuguse eelinfoga patsienti ma töökoha kohtvõrku ühendada muidugi ei tahtnud. Sestap tõmbasin netist Spybot Search & Destroy, AdAware’i ja ClamWin’i (see on suvaline valik, kellele meeldib mõni muu kooslus, võib vabalt oma lemmikuid kasutada) koos värskete täiendusfailidega ning panin nad CD-le. Senikaua kuni CD küpses, lülitasin läpaka sisse ja jäin ootama, mis juhtub.

    Esimene paha märk oli see, et Vista tõmbas end rõõmsalt käima, laskmata mul valida kasutajat ega küsimata ühtki parooli. Nii oligi – vaikekasutaja töötas administraatori õigustes…

    Järgmine halb signaal tuli ekraani alt paremast nurgast – Windowsi turvakeskus vilgutas ikooni ja teatas, et arvuti turvaseadetes on tõsiseid puudujääke. Teada saamaks, milliseid nimelt, polnud vaja turvakeskust isegi lahti võtta – kõrvalolev Windows Defenderi ikoon näitas, et viirustõrje on välja lülitatud. Arvake ära, kas sisselülitamine läks korda? 🙂

    Plaadilt läks kõigepealt arvutisse Spybot, mis töölehakkamiseks vajab ka värskendusfailide installeerimist (võrguühendust ma ju ei lubanud). Kuna ma lihtsalt tahtsin teada, kes seal arvutis elavad, siis jätsin mõned vajalikud sammud vahele (taastuspunkti kinnikeeramine, arvuti taaskäivitamine safe mode’is) ning lasin Spybotil käivituda. Ei läinud minutitki, kui ekraanile hakkasid ilmuma hoiatused, et mingi protsess üritab muuta registri seadeid. Ei, see ei olnud Spybot 🙂

    Üsna ootuspäraselt ei leidnud ClamWin arvutist ühtki viirust, ja ega klassikalisi viirusi seal ei olnudki. See-eest leidsid AdAware ja Spybot kahepeale kokku 540 ühikut rohkem või vähem ohtlikku kraami. Tõsi, lõviosa sellest hulgast moodustasid salvestatud seadete loendid, andmekaevandusküpsised ja muu taoline suhteliselt ohutu, kuid kasutaja privaatsusele mõnevõrra ohtlik info. Kuid oli ka paarkümmend ühikut reklaamvara, kolm-neli troojalast ning vana hea Antivirus 2008. Installeeritud programmide loendist leidsin veel mõned reklaamvara levitavad tööriistaribad, ühe libanuhkvaratõrje ning LimeWire. Rootkitte ei kontrollinud – niigi oli näha, et nii alglaadimissektoris kui partitsioonide vahel on piisavalt ruumi, et varjata mida iganes.

    Sellisel määral saastunud arvuti puhastamiseks on kõige kiirem ja kindlam tee puhas install (tõrjet tuleb teha mitu korda, nii safe mode’s kui ilma, ja tulemuses ei saa alati päris kindel olla). Selleks tuleks toimida järgmiselt:

    1. Otsige kokku kõik arvutiga kaasas olnud installiplaadid, draiverid ja litsentsinumbrid. Ärge alustage enne, kui olete kõik puuduoleva küla pealt tagasi tassinud!

    2. Tehke oma andmetest varukoopia. Kõige lihtsam on kogu Windowsi kasutajaprofiil täiega välisele kõvakettale kopeerida, samasse võiks talletada ka võrgust allatiritud draiverite täiendused. Kettaruumi kokkuhoiuks võiks enne kopeerimist kustutada kasutajaprofiiliga seotud ajutised failid – külastatud leheküljed, kustutatud kirjad, muude programmide tööfailide varusalvestised jne. Kõvaketas tuleks pärast muidugi viirus- ja nuhkvaratõrjujatega üle kontrollida.

    3. Kontrollige veelkord üle, kas installikad on olemas, kõik oluline kopeeritud ja varukoopia töökorras – mul endalgi on kaks varukoopiaga DVD-d hiljem vigaseks osutunud 🙁

    4. Kui teie peres pole mänguhimulisi teismelisi või teie hobi/kutsetöö/olemasolev riistvara ei nõua Windowsi-spetsiifilist tarkvara, kaaluge parem Ubuntut või tolle eestindust, Estobuntut – minu arust on see mugavam ja võimalusterohkem kui MacOSX, samuti pole kurikaelad sellele veel märkimisväärsel hulgal pahavara kirjutanud.

    5. Käivitage installer. Ärge laske sellel vana installi lihtsalt üle kirjutada või uut vabale kettaruumile panna. Selle asemel laske olemasolevad partitsioonid kustutada, tehke uus või uued ning formaatige need üle. Edasi las toimetab installer vanaviisi.

    6. Ehkki kõigil vähegi uuematel opsüsteemidel on tulemüür vaikimisi sisse lülitatud, tasub vastinstalleeritud süsteemil selle olek siiski üle kontrollida.

    7. Kui olete kindel, et soovimatud külalised teile kohe sisse ei saa ning hädapärased draiverid on paigaldatud, ühenduge netti ja tirige alla operatsioonisüsteemi ja draiverite täiendused. Enamasti on see rohkem või vähem automaatne protsess.

    8. Enne oma andmete tagasikopeerimist looge uus, piiratud õigustega kasutaja, ning kopeerige oma andmed hoopis sinna. Windows XP kasutajaprofiili ületoomise juhendi leiab siit, Vista oma siit.

    9. Ärge kasutage Windowsi ilma viirustõrjeta. Maitseasi, kas ostate selle poest (üldse mitte paha mõte) või proovite mõnda siin parempoolses veerus viidatutest.

    10. Veebis surfamiseks on hea mõte paigaldada Firefox, soovitavalt koos lisadega AdBlock ja NoScript.

    11. Enne netist leitud uue laheda programmi, koodekipaki või emotikonikogu installeerimist lööge selle nimi prooviks Google’i otsingusse – kui on tegemist pahavaraga, tuleb see tavaliselt juba esimestest kirjetest välja.

    AssaPauk

    Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus käivitas euroraha toel teavituskampaania, mille käigus jagatakse soovitusi, kuidas internetis turvaliselt käituda. Kampaanialehel www.assapauk.ee näidatakse hoiatavaid videoklippe, millised koledad asjad võivad juhtuda kodanikega, kes klikivad kõiki ettejuhtuvaid linke, kasutavad liiga lihtsaid paroole või jagavad netis oma isiklikke andmeid. Mõistagi ei puudu ka arusaadavad ja kergesti järgitavad juhendid, kuidas kirjeldatud ohtusid vältida.

    Kampaanialehte toetab ka tänavareklaam ning arvutiajakirjanike seas juba kenakest elevust tekitanud viirusturunduskampaania. Turvalise veebikäitumise sõnumit saab levitada ka veebibänneritega, kuid miks mitte näiteks ka selliste särkidega, nagu kujutatud juuresoleval pildil 🙂