Aare Kirna – Lehekülg 28

Arvutikuritegude karistused karmimaks

Mart Siilivask Justiitsministeeriumi avalike suhete talitusest teatab, et Justiitsministeerium saatis valitsusse eelnõu, mis täpsustab arvutisüsteemi vastu suunatud rünnetega seotud kuriteokoosseise ning karmistab selliste kuritegude eest mõistetavaid karistusi. Mis iseenesest on igati tervitatav. Aga.
Kuivõrd ma ise pole seda eelnõu veel näinud, siis loodetavasti leiavad edaspidise töö käigus positiivse lahenduse ka alljärgnevad võimalikud probleemid:

1. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Markko Künnapu sõnul näeb eelnõu lisaks senisele arvutiviiruse levitamisele ette vastutuse ka nuhkvara või pahavara levitamise eest.

Huvitav, kas nüüd lõpuks hakkab ka tavakasutaja vastutama selle eest, et tema arvuti ei nakatuks ning omakorda teisi võrgus olevaid masinaid ei nakataks? Et siis vabandus, et ma ei teadnud, et mu arvutis mingi pahalane möllab, enam ei päde? Ja millised saavad olema sanktsioonid turvanaiivsuse eest? 🙂

2. Samuti kriminaliseerib eelnõu arvutikuritegude ettevalmistamise. See on staadium, kus isik kas kogub andmeid või valmistab programme selleks, et kasutada neid arvutikuritegude toimepanemiseks.

Saksamaa analoogne seadus kriminaliseerib sel viisil muuhulgas ka turvaspetsialistide töö. Jubedalt tahaks loota, et Eesti seaduses õnnestub sarnaseid töllakusi vältida.

3. Muudatuse kohaselt loetakse terrorikuriteoks ka andmetesse sekkumine, arvutivõrgu toimimise takistamine ning selliste tegude toimepanemisega ähvardamine, kui see on toime pandud muuhulgas näiteks eesmärgiga sundida riiki midagi tegema või tegemata jätma, häirida riigi põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või tõsiselt hirmutada elanikkonda.

Jällegi jääb lootus, et mõni üliagar ametnik sellele klauslile toetudes näiteks www.arvutikaitse.ee-d kinni ei pane. Mitte ei tahaks siin tulevikus kirjutada, et tegelt on viirused ja troojalased täitsa nunnud ning karta neid küll mõtet ei ole 🙂

Võibolla teen ma praegu tublidele õiguskaitseametnikele ränka ülekohut ning kahtlustan neid täiesti alusetult soovis Eesti olematut infoturbetööstust eos lämmatada. Aga igaks juhuks lähen siiski konserve ja kuivikuid varuma 😉

Piinlik juhtum audiitori ja paroolidega

Tulnud ühte Eesti küllaltki turvakriitilisse firmasse audiitor – kontrollima, kas kõik on ikka nii, nagu peab. Firma juht, üdini viisakas härrasmees, pakkunud audiitorile töötegemiseks oma töölauda. Seadnud siis audiitor ennast mugavalt istuma, nihutanud ka klaviatuuri veidi eemale… Ja klaviatuuri alt tulnud välja kollane kleepsupaber ettevõtte infosüsteemi peakasutaja paroolidega.

Tõestisündinud lugu.

eKooli paroolid jäid ripakile, jama nii õpetajal kui õpilasel

Eesti Päevaleht kirjutab, et üks Tallinna Laagna gümnaasiumi 8. klassi õpilane oli õpetaja eKooli salasõna ära arvanud ja endal ise hindeid parandanud. Õpilast ähvardab nüüd kriminaalasi ning karistus arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise eest.
Õpetaja tunnistab ise ka, et tema salasõna oli liiga lihtne. Sten Soosaar eKooli haldavast firmast soovitab aga kasutada isiku tuvastamiseks ID-kaarti.

Arvutikaitse on ka varem rääkinud sellest, millised paroolid on turvalised ja millised mitte, kuidas valida tugevat parooli ning millised on ID-kaardi eelised vananenud autentimisvahendite ees. Loodan, et see ebameeldiv intsident ei too kaasa tagasilööki toredale ja mugavale eKoolile ning et nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad ei ürita edaspidi enda autentimist ning seega ka võimalikke kuritarvitusi liiga lihtsaks teha 🙂

Küberrahutused Ukrainas

Mikko Hypponen kirjutab F-Secure’i turvablogis, et Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko kodulehekülg on juba mõnda aega DDoS-i rünnaku all. Rünnak sarnaneb nendele, mille alla langesid ka Eesti valitsussaidid kevadise kübersõja ajal, ka Ukrainas arvatakse süüdi olevat venelased.

Kui Mikkol peaks õigus olema, on see järjekordne näide internetibrigaadide tegevusest.

Hoiatus – ärge külastage näotustatud kodulehekülgi!

Postimees.ee andmeil on täna kümned firmad langenud näotustamise ohvriks.

~~Rahva Raamatu~~, Salvo ja Alexela muudetud kodulehel kuvatakse mustal taustal kellaaega ning kodulehe vaataja IP-aadressi. Mingeid otseselt kahjulikke skripte mul tuvastada ei õnnestunud, kuid kuivõrd päris kindel selles ka olla ei saa, oleks targem neist kodulehekülgedest (viite all avaneb otsingunimekiri) niikaua eemale hoida, kuni omanikud nad korda saavad.

Zone-h arhiivi andmeil on täna väidetavalt moslemihäkkerite poolt näotustatud ka Sügisballi kodulehekülg, mis õnneks on praeguseks jälle korda tehtud.

EDIT: Tundub siiski, et esimeses lõigus viidatud kodukate puhul ei olnudki tegemist näotustamisega – kõik nn “häkitud” koduleheküljed asuvad ühes virtuaalserveris, mis nähtavasti on konfitud nii, et kui serverilt päritakse domeeni, millele kodulehekülge koostatud ei ole, näidatakse jooksvat aega ja küsija IP-aadressi.

Veider küll, aga ei midagi ohtlikku. Minu viga, et ma kohe IP-aadresse ja domeeninimesid üle ei kontrollinud.

Hoiatus iseenesest jääb aga kehtima – ehkki ma ei ole kuulnud, et näotustatud kodukatele ka pahatahtlik kood külge pannakse (tavaliselt on kurjamid huvitatud ikka sellest, et te laeksite tolle koodi oma arvutisse ilma mitte midagi kahtlustamata), tasub siiski mitte riskida ning seesuguseid kodulehekülgi mitte külastada.

Vabandan veelkord valehäire pärast!

60%-s firmades on vähemalt üks nakatunud arvuti

Nii väidab viirustõrjetootja Prevx oma üleeile avaldatud pahavaraülevaates.

Tulemus saadi ligi 300 000 arvuti kontrollimisel, mille omanikud kasutasid viimase 30 päeva jooksul Prevx’i tasuta viiruskontrolli. Kokku avastati pahavara 15,6 %-l kontrollitud arvuteist. 59,5 %-s skännerit kasutanud firmadest leiti vähemalt üks nakatunud arvuti.
Iseasi, kas need kasutajad, kes oma arvutis probleeme ei kahtlusta, üldse mainitud skänneri alla tõmbaksid, kuid murettekitav on olukord sellegipoolest. Seda enam, et neil arvutikasutajail, kes üldse mingit viirustõrjet ei tarvita, on Prevx’i pahavarauuringute direktori Jacques Erasmuse sõnul 60% suurem tõenäosus endale mingi kurilane arvutisse saada. Prevx on koostanud ka huvitava graafiku erinevate tootjate viirustõrjevahendeid kasutavate arvutite nakatumisprotsendist: