Briti politsei arreteeris kaks isikut, kes tabati võõra WiFi võrgu loata kasutamiselt. Tõenäoliselt tuleb sarnaseid arreteerimisi veelgi, kirjutab BBC.
Eesti Karistusseadustiku § 217 näeb võõra arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest ette rahatrahvi, kuid seda ainult juhul, kui võrku tungitakse koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel.
Seega, kui sa ei soovi oma ränga raha eest soetatud püsiühendust naabrimehe või juhuslike möödakäijatega jagada, siis pane oma traadita ühendusele vähemalt parool peale, soovitavalt lülita sisse ka ühenduse krüpteering. Nii väldid ka näiteks võimalikke kohtuasju lasteporno allalaadimise või Delfis laimavate kommentaaride postitamise eest. Eriti juhul, kui sa ise kumbagi ei harrasta 😉
eKaitse foorum
..on olemas traadita ühendus,kuidas peale panna PAROOL,KRÜPTEERING ei tea.AIDAKE…SOS.
Alustuseks on kaval tuhnida WiFi sekstiooni siinsamas saidis: http://www.arvutikaitse.ee/?cat=12
Ehk on abiks 🙂
[quote]soovitavalt lülita sisse ka ühenduse krüpteering. Nii väldid ka näiteks võimalikke kohtuasju lasteporno allalaadimise või [/quote] ja kui krüpt murtakse ja ma ise ei logi liiklust, kuidas ma tõestan, et ma pede pole?
No kohtuasja puhul peab politsei sissejuhatuseks tõestama, et nimetet porno just sinu füüsilises arvutis asus. Kuid isegi juhul, kui ta seda ei suuda, võib eeluurimis- ja kohtukogemus olla küllaltki ebameeldiv. Sestap ongi kavalam juba ennetavalt veidi kõvem krüpto peale keerata.
Eesti võib vabalt ronida igasse lahtisse võrku, keegi ei
sa keelata, see mis toimub Inglismaal ei puutu meisse.
———————
Head inimesed jagavad oma wifit tasuta, seda propageeritakse kõikjal üheks näiteks on FON.
———————
Seda propageerivad ka tuntud tegelased:
Marvet on toiminud Veljo Haameri õpetuse järgi: ava oma võrk mulle, ja mina avan oma võrgu sulle. Tema tugijaamad pakuvad vabaleviala, s.t juurdepääs on kõigil ning selle eest ei tule maksta. “Niikuinii on mul kodus ja kontoris püsiühendus olemas,â€? kommenteeris Marvet. “Nüüd saavad sellest osa ka teised ja ma ei tunne mingit moraalset piina, kui löön Stockholmi suvalisel tänavanurgal läpaka lahti ja loen kellegi Svenssoni koduvõrgu kaudu oma e-posti.â€? Tänu sedasorti kodanikualgatustele ongi Eestis üle saja tasuta leviala, tekkinud kriitiline mass WiFi-kasutajaid ning aktiviseerunud on ka telekomifirmad.