Viimastel aastatel on pettused muutunud üha keerukamaks ning nende ohvriks võib sattuda igaüks – nii eraisik kui ettevõte. Petturid kasutavad erinevaid kanaleid (telefon, e-post, SMS, sotsiaalmeedia) ja psühholoogilisi võtteid, et meelitada ohvreid jagama isikuandmeid, pangaandmeid või tegema rahalisi ülekandeid. Arvutikaitse annab põhjaliku ülevaate levinumatest pettusetüüpidest Eestis, toob välja tüüpilised näited ning jagab praktilisi soovitusi, kuidas end ja oma lähedasi kaitsta. 
1. Petukõned
- Kuidas tehakse: Petturid helistavad, esinedes usaldusväärsete organisatsioonide (pangad, telekomid, riigiasutused) töötajatena, et välja petta isikuandmeid, pangaandmeid või ligipääsu kontodele.
- Tunnused: Ajasurve, isikuandmete küsimine, Smart-ID/Mobiil-ID kinnituse nõudmine, kahtlane helistaja number, ähvardused.
- Ennetus: Ära kunagi jaga paroole, PIN-koode ega isikukoodi telefoni teel. Katkesta kahtlane kõne, helista ise tagasi ametlikule numbrile. Teavita juhtunust panka ja politseid.
2. Õngitsuskirjad ja -sõnumid (Phishing)
- Kuidas tehakse: Petturlikud e-kirjad, SMS-id või sotsiaalmeedia sõnumid, mis näevad välja nagu ametlikud teated ja kutsuvad jagama andmeid või klikkima ohtlikele linkidele.
- Tunnused: Vale saatja aadress, tõlkevead, madala kvaliteediga logo, ajasurve, ähvardused, kahtlased lingid.
- Ennetus: Kontrolli alati saatja aadressi, ära ava tundmatuid manuseid ega kliki kahtlastel linkidel. Kasuta mitmeastmelist autentimist ja uuenda regulaarselt tarkvara.
3. Libapangalehed
- Kuidas tehakse: Petturid loovad veebilehti, mis näevad välja nagu päris panga lehed, et varastada sisselogimisandmeid ja pääseda kontole.
- Tunnused: Vale veebiaadress, sarnased domeenid, topelttähed, alamdomeenid, professionaalne kujundus, kuid aadressiriba erinev.
- Ennetus: Sisene panka ainult järjehoidja või käsitsi sisestatud aadressi kaudu, kontrolli alati aadressi rida enne sisselogimist.
4. Investeerimispettused
- Kuidas tehakse: Petturid peibutavad investeerima platvormidele või projektidesse, mis on loodud inimeste petmiseks.
- Tunnused: Ebarealistlikud kasumilubadused, ajasurve, litsentside puudumine, kahtlased kontaktmeetodid, väljavõtmise takistused, võltsitud veebileht.
- Ennetus: Kontrolli ettevõtte tausta Finantsinspektsiooni ja äriregistri kaudu, ära usalda kiireid ja suuri kasumilubadusi.
5. Pettused kaughaldustarkvara abil
- Kuidas tehakse: Petturid võtavad kontrolli ohvri arvuti või telefoni üle, kasutades legitiimseid kaughaldusprogramme (AnyDesk, TeamViewer jt).
- Tunnused: Keegi palub paigaldada kaughaldusprogrammi, ajasurve, isikuandmete küsimine, tasu nõudmine, vale helistaja ID.
- Ennetus: Ära paigalda kaughaldusprogrammi, kui keegi helistab sulle ja palub seda. Katkesta kõne, eemalda programm, skaneeri arvutit viirusetõrjega.
6. Abivajajad ja armupettused
- Kuidas tehakse: Petturid loovad emotsionaalseid sidemeid, et saada raha, kasutades võltsidentiteete ja manipuleerides ohvri tunnetega.
- Tunnused: Kiire ja intensiivne suhtlus, vältimine videokõnesid, pidevad „kriisid“, rahanõuded, kahtlane profiil.
- Ennetus: Ära saada raha kellelegi, keda sa päriselt ei tunne. Kontrolli alati lugu ja detaile, nõua videokõnet, räägi kellegagi enne raha saatmist.
Üldised soovitused
- Ära jaga isikuandmeid, paroole ega PIN-koode telefoni või e-posti teel.
- Kontrolli alati saatja ja veebilehe aadressi.
- Kasuta mitmeastmelist autentimist ja uuenda tarkvara.
- Ole skeptiline kiirete kasumilubaduste ja ajasurve suhtes.
- Konsulteeri pereliikmete, sõprade või spetsialistidega, kui kahtlustad pettust.
- Teavita panka ja politseid, kui oled langenud pettuse ohvriks.
Kui oled langenud pettuse ohvriks
- Vaata üle oma pangakonto, sellel toimunud liikumised ja sisselogimisinfo.
- Teavita juhtunust panka, vajadusel palu blokeerida maksed ning pangakaardid.
- Anna juhtunust teada politseile – telefoni teel 612 3000 või cyber.politsei.ee.
- Vaata üle oma Smart-ID ja Mobiil-ID toimingud portaalist portal.smart-id.com
- Petukõnedest anna teada oma telefonioperaatorile
- Kui lasid petturid oma arvutisse või telefoni, kontrolli oma arvuti pahavaratõrjujaga üle, vaheta kõik paroolid ning vajadusel pöördu IT spetsialisti poole.
Loe lisaks:
Petukõned
Õngitsuskirjad ja -sõnumid
Libapangalehed
Investeerimispettused
Kaughaldustarkvara pettused
Kaughaldustarkvara pettused
“Abivajajate” pettused
Armupettused