Rämpspost

Viimastel andmetel moodustab spämm juba 94% kogu meililiiklusest, ühe kuu jooksul saadetakse üle maailma hinnanguliselt 296 miljardit rämpssõnumit, kusjuures spämmi hulk kaldub iga poole aasta järel kahekordistuma.

Spämmijad teavad suurepäraselt, et 99 inimest 100-st peavad spämmi tüütuks ja vastikuks ning kustutavad selle samal hetkel, kui see nende postkasti potsatab. Neid huvitabki ainult see üks protsent, ülejäänud üheksakümne üheksa meilisaaja meelepaha eest kaitsevad nad end sellega, et saadavad spämmi kas mõnes uduste kasutustingimustega võrgus asuva ajutise serveri kaudu või läbi botneti. See üks protsent spämmisaajaid, kes kirja läbi loevad, on aga piisavalt hinnaline saak, mille nimel tasub ponnistada.

Spämmi saatmise kulud on pea olematud, eeldatav kasu võib olla aga väga suur. Lisaks tavalisele süütule, kuid tüütule reklaamile saab spämmi abil laiali saata pahavara, õngitseda isiku- ja krediitkaardiandmeid, ligipääsuparoole ja muudki huvitavat. Rämpspostitada saab Nigeeria päritolu investeerimispakkumisi, aga ka reaalselt kaubeldavate aktsiate ostusoovitusi. Mis viimastesse puutub, siis nii praktika kui ka teaduslikud uurimused näitavad, et aktsaspämmiga saab teenida keskeltäbi 5,7% kasumit.

Lõviosa spämmi tavaliselt kasutajani ei jõuagi, see eemaldatakse juba kas internetiteenuse pakkuja või ettevõtte meiliserveris. Ülejäänu vastu aitab e-maili klientprogrammi (Outlook, Thunberbird ja teised) sisseehitatud või siis lisaprogrammina paigaldatud spämmifilter. Kui aga neistki peaks midagi läbi tulema, eelkõige tundmatutelt saatjatelt pärit võõrkeelsed kirjad, siis kustutage need ilma igasuguste süümepiinadeta – ausad inimesed leiavad teid niikuinii üles.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga