themes theme

“Meil on sinust su enda veebikaameraga filmitud sündsusetu video!”

29. jaanuar 2018 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Paljud meie murelikud lugejad on leidnud oma postkastist sarnaseid kirju:

Ehk siis “häkkerite tiim” annab teada, et sinu arvuti on häkitud, sinu veebiliiklust jälgitud ning iga kord, kui oled avanud mõne pornosaidi, lülitas sinu arvutis olev pahavara sisse veebikaamera ja salvestas seda, kuidas sa end arvuti ees rahuldad. Samuti on kopeeritud kõik sinu sotiaalmeedia- ja meilikontaktid ning juhul, kui sa ei maksa juuresolevale arvele 340 dollari väärtuses bitcoine, saadetakse nii selle pornovideo koopia, mida sa vaatasid, kui ka video sinust endast kõikidele su sõpradele, tuttavatele ja kolleegidele.

Võtab kõhedaks, kas pole? Isegi kui enda teada pole veebikaamera ees midagi siivutut teinud ega isegi mitte pornolehekülgi külastanud. Võibolla tekib isegi mõte igaks juhuks raha ära maksta, ehkki 340 dollarit pole just väike summa.

Arvutikaitse soovitab igal juhul mitte maksta ning võimaliku seksivideo pärast mitte muretseda. Selliseid kirju saadetakse massiliselt üle maailma ja suvalistele aadressidele lootuses, et ehk mõni lollike maksabki. Seksivideot kirja saatjal üsna kindlasti ei ole (ehkki eks sa ise tead paremini, millega sa arvutikaamera ees tegelenud oled) ning saadud spämmi võib julgesti ja tagajärgi kartmata ära kustutada.

Küll aga ei tasu kunagi klikkida selliste kirjadega kaasa pandud linke ega avada kaasasolevaid faile, isegi juhul, kui südametunnistus tõepoolest kripeldab – ega sealt peale pahavara midagi oodata ei ole.  Ja kui ikka tõesti tekib tahtmine või vajadus kaamera ees lahti riietuda – eks elus või ju kõike ette tulla – tasub meeles pidada, et kunagi ei tea, kes ja milleks seda ühenduse teisel poolel salvestab.

Kas minu ID-kaarti on kuritarvitatud?

5. september 2017 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Seoses täna avalikustatud haavatavusega ID-kaartide kiipides tasub aeg-ajalt kontrollida, milliseid tehinguid minu digitaalse identiteediga tehtud on. Seda saab teha SK kodulehel (päring võib seoses lähipäevade suure koormusega ajutiselt mitte töötada). Vaadata saab oma ID-kaardi, Digi-ID ja Mobiil-ID-ga tehtud autentimisi ning allkirjastamisi. Toimingute andmed ei ole reaalajas, neid kuvatakse umbes 24-tunnise hilinemisega.

Vaata ka lisainfot www.id.ee lehel.

Lapsed, sotsiaalmeedia ja vihakõne

25. mai 2017 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »
Krister Paris kurdab Eesti Päevalehes, et tema poliitiliste seisukohtade ründamise käigus kasutatakse ka tema laste pilte, mis on kopeeritud tema sotsiaalmeediakontodelt, ning kutsub üles sellist tegevust seadusandlikult ohjeldama.
Poliitilist poolt valimata tuletab Arvutikaitse Kristerile ja teistele meie lugejatele meelde, et teie vaated pole ainus põhjus, mille pärast internetis liikuvad tegelased teie laste vastu huvi võivad tunda. Samuti on internet globaalne nähtus ning suuremale osale internetikasutajatetele Eesti Vabariigi jurisdiktsioon ei laiene. Võimalus perekonnapilte vabalt eksponeerida võib ju olla üks demokraatliku ühiskonnakorraldusega kaasas käivaid väärtusi, kuid elementaarne küberhügieen annab pigem nõu neid väärtusi mitte väga tõsiselt proovile panna – tagantjärele määratav karistus (isegi kui süüdlased leitakse ja nende üle saab kohut mõista) ei tee ju väärkasutust olematuks.
Laste piltide jagamine sotsiaal- ja muus meedias on asi, millele õnnelikud lapsevanemad tavaliselt vastu ei suuda panna, kuid palun vaadake siiski piltide ja albumite privaatsusseaded üle, kui te seda juba teete.

Kuidas toimida, kui avastate, et sotsiaalmeedias avaldatakse ilma teie loata ja/või halvustavas kontekstis pilte ja tekste teist ja teie lähedastest?

Kõigepealt tuleks soovimatust sisust teavitada lehekülje haldajat. Facebookis saab seda teha paari hiireklikiga, väiksemates foorumites või lehekülgedel tuleks kirjutada moderaatorile või muule kontaktisikule. Kui sealt abi või vastust ei saa, tuleks muret kurta mõnele veebikonstaablitest, kel nii sarnaste juhtumite kui ka suurte sotsiaalmeediakeskkondadega asjaajamisel suuremad kogemused. Oma õiguste kaitseks võib pöörduda ka kohtusse, kuid, nagu öeldud, Eesti Vabariigi kohtu võim kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil.
Ja päris kindlasti saab igaüks meist laste kaitsmiseks ja vihakõne vältimiseks teha vähemalt seda, et me ise lapsi mistahes ebameeldivas kontekstis ära ei kasuta ning ise vihkamist väljendavaid seisukohti avalikult ei tiražeeri.

Ka Linux vajab kiiret paikamist

25. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Linuxi faili- ja printerijagamiskomponendis Samba on leitud turvaauk, mis võimaldab sarnaselt viimasel paaril nädalal levinud WCry’ga rünnata Linuxit (või Unixit) jooksutavaid servereid, laua- ja sülearvuteid ning võrgukettaid. Väidetavalt piisab Samba kontrollitavasse jagatud kausta või kettale tungimiseks üherealisest käsust.

Sambat kasutatakse paljudes äri- ja kodukasutajate võrkudes, eriti haavatavad on uurijate hinnangul kodused võrgukettad (NASnetwork-attached storage, tuntumad tootjad Synology, Qnap, Western Digital, Zyxel jt.), millele paigutatakse turvauuendusi harva – isegi juhul, kui tootja üldse uuendusi välja lasebki.

Rünnaku vältimiseks tuleks Sambale (ja võimalusel kogu operatsioonisüsteemile) paigaldada viimased uuendused. Paha ei tee ka port 445 sulgemine tulemüüris ning kui faili- ja printerijagamise vajadust pole, siis võiks Samba üldse välja lülitada.

Tõlkehäkk

24. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Iisraeli turvatarkvarafirma Check Point uurijad on avastanud uue viisi, kuidas pahaaimamatute kasutajate arvuteid nakatada. Kui tavaliselt saadetakse pahatahtlik kood meili teel või meelitatakse kasutajat veebilinki klikkima, siis uue võimalusena võidakse pahavara peita filmide subtiitritesse. Ilmneb, et enamik populaarseid meediapleiereid jooksevad arvutites sellistes õigustes, mis võimaldab nende poolt jooksutataval pahatahtlikul koodil haarata kontroll kogu arvuti üle.

Tegemist on kontseptsioonipõhise ründevektoriga, st teadaolevalt ei ole seda rünnakuviisi päriselus veel kasutatud. Lisaks võib arvata, et kurjategijate huvi just eestikeelseid nakatatud subtiitreid erinevatesse avalikesse keskkondadesse üles laadida on mõni suurusjärk väiksem kui hindi- või hiinakeelsete puhul. Ettevaatlik aga tasub olla sellegipoolest. Nakatumise vältimiseks tuleks oma filmimängimistarkvara hoida ajakohane ning paigaldada kõik pakutavad värskendused. Samuti tuleks vältida subtiitrite allatõmbamist vähegi kahtlastest keskkondadest ning kui võimalik, avada allalaaditud tiitrid tavalise tekstiredaktoriga ning vaadata kiirelt, ega seal peale tõlke midagi liigset ei ole.

WannaCry dekrüptor väljas

19. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Nüüd juba nädala paanikat külvanud WannaCry-nimelisele lunavarale on loodud dekrüpteerimistööriist, mille abil on võimalik lunavara poolt krüpteeritud failid lahti lukustada. Tööriista looja Adrien Guinet ütleb, et tööriist kasutab ära asjaolu, et WannaCry ei kustuta arvuti mälust algarve, mida kasutati krüpteerimisvõtmete loomiseks. Juhul, kui arvutit pole pärast nakatumist restarditud või seda mäluosa, millel võtmete lähteandmed asuvad, üle kirjutatud, on võimalik vajalikud komponendid arvuti mälust kätte saada ning krüpteerimisvõtmed lahti murda. Lahtimurdmise lihtsustamisks on loodud eraldi tööriist.

Tasub siiski rõhutada, et dekrüpteerimistööriist ei pruugi kõiki nakatunuid aidata, samuti ei päästa see kohustusest WannaCry levikut võimaldav turvaauk paigata ning järgida ka muid soovitusi ning juhendeid edasiste nakatumiste vältimiseks. Kardetavasti on peagi oodata uusi, ülalviidatud dekrüpteerimismeetodile immunsemaid lunavaraversioone.