Failijagajate ringkondades levivad kuuldused, et MPAA (Motion Picture Association of America, filimilevitajate õiguste kaitsega tegelev organisatsioon), õigemini selle palgatud firmad on pannud püsti omaenda failijagamisserverid ning jagavad nende kaudu populaarsemate filmide ja muu põneva kraami nimedega faile. Lähemal uurimisel osutuvad MPAA poolt jagatavad failid kas tühjadeks või sisaldavad ühevärvilist ekraanipilti. Tõmbajate IP aadressid muidugi salvestatakse, aadressi omavatele internetiteenuse pakkujatele aga tehakse ettepanek piraatlusevastased abinõud tarvitusele võtta.
Eesti Vabariigi Karistusseadustiku järgi karistatakse teose autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Filmide, muusika, mängude ja muu sellise autoriõigustega kaitstud toredate asjade tõmbamine failivahetusprogrammi abil ilma autorile või õigemini teose levitamisega tegelevale organisatsioonile tasu maksmata ongi tavaliselt autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumine, IP aadressi järgi aga on võimalik ka rikkuja kindlaks teha.
Sellel teemal on palju räägitud ja nii palju, kui mina aru olen saanud, siis Eesti seaduste järgi on lubatud oma tarbeks filme ja muusikat netist tõmmata, aga seda ei või teistele jagada ega avalikult esitada. Selle kohta oli kunagi ka postimehes mingi artikkel, aga ei oska praegu linki anda.
jah vist oli nii.Et tõmmata võid, aga jagada ja mingi avalikult esitada ei või, lugesin ka nii ja sain ka niimoodi aru
Palju räägitakse, et piraatlus paha, jne. Kui aga tahakski sellele P2P võrgu kaudu tiritud kraami eest maksta siis võib see osutuda keerulisemaks kui arvatagi võib. Ning ei pruugi üldse kindel olla, et raha tegelike autoriteni ka jõuab…
Autoriõiguse seadus, §26:
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms.). Autoril, aga samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (paragrahv 27).
Paragrahv 27:
(1) Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu maksavad salvestusseadmete ja salvestuskandjate tootja, importija, müüja, isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ ühenduse tolliseadustiku kehtestamine (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50) mõistes Eestisse.
Nii et isiklikuks tarbeks kopeeritud teoste eest maksab toorikute maaletooja, õigemini toorikute ostja. Kuid libe pind on just teose avalikkusele kättesaadavaks tegemine, millisena P2P-d ka käsitleda võib (see koosneb ju teatavasti lisaks tõmbamisele ka failide väljajagamisest).
Arvan ka ise, et meelelahutustöösturite ahnus lööb kokkuvõttes tollesama tööstuse enda rahakoti pihta, kuid seadused on sellegipoolest täitmiseks 🙁
Ma ei saa yhest asjast aru, kui ma t6mman 1.5h “musta pilti” koos vaikusega, siis huvitav KELLE autori6igusi ma sellega rikun???
Ka must ekraanipilt saab olla autorikaitse objekt.
Näiteks ühe väga tuntud koolajoogi logo kujutab endast vaid punaseid värvilatakaid, aga on sellegipoolest üks kiivamalt kaitstud objekte maailmas 🙂