Arvutikaitse

Veebilehitseja ehk brauser on programm, mille abil saad vaadata kodulehekülgi, liikuda viidete abil ühelt leheküljelt teisele, otsida sind huvitavat infot ning vaadata pilte ja filmiklippe. Veebilehitseja võib töötada koos mitmesuguste lisaprogrammidega, mis pakuvad mitmesuguseid täiendavaid võimalusi - kuvavad lisainfot, muudavad sirvimise kiiremaks ja info leidmise hõlpsamaks, blokeerivad reklaami või kahjulikke funktsioone.

Ilmaaegu. Veebilehitseja on sinu arvutisse paigaldatud programmidest üks võimsamaid ja võimalusterohkemaid, lisaks on tal pahatihti väga ulatuslik ligipääs operatsioonisüsteemi sügavustesse. Brauser ja eriti selle lisad võivad sisaldada tuvaauke, mis avavad pahatahtlikule ründajale ligipääsu sinu arvutile. Uuemates versioonides on enamik tuvaaukudest parandatud, vanemate versioonide omad seevastu laialdaselt teada ning sinu arvuti ründamise võimalused sellevõrra edukamad.

Tubli! Sinu arvutisse tungida on tunduvalt raskem kui laiskade naabrite omasse.

Sageli tungib pahavara sinu arvutisse "õige" ja "vajaliku" programmi sildi all. Kui ei ole tegemist mõne tuntud ja üldkasutatava lisaga, nagu näiteks Adobe Flash Player, on targem mitte lubada brauseri ligi lisasid, mis sinna ise trügivad.

Väga õige. Internetis on rohkem huvitavat, kui sa mitme eluea jooksul vaadata jõuad, ning üks video pole reeglina väärt seda aega ja vaeva, mis kuluks lisaprogrammi paigaldamiseks (ja hilisemate võimalike probleemide lahendamiseks).

On võimalus, et uus videomängija näitabki paremat pilti, kuid tõenäolisemalt saad petta - sinu arvutisse võib tungida pahavara, kusjuures sa ise paigaldasid selle!

Ära kunagi usalda viirustõrjet, mis ise sinu arvutisse trügib! Tõenäoliselt on tegemist hoopis viirusega, mis maskeerib ennast viirustõrjeks ning mille sa ise oma arvutisse paigaldad ja halvemal juhul selle eest veel maksad ka.

Aken, mille sa just kinni panid, võib olla hoopis maskeeritud nõusolekunupp, mille klikkimisega sa andsid nõusoleku pakutud lisa paigaldamiseks. Vaata igaks juhuks üle oma brauseri turvaseaded ning lase ka juba olemasoleval viirustõrjel arvuti üle kontrollida.

Loomulikult on tegemist katsega panna sind oma arvutisse viirust paigaldama. Kui aga seesugune aken sinu arvuti turvaseadetest juba läbi murdis, võib sul tõesti olla midagi kahe silma vahele jäänud ning täiendav kontroll pole liiast.

Internetis kehtivad samad reeglid mis tavaelus - kui miski paistab liiga hea, et olla tõsi, siis reeglina ei olegi tõsi.

Vastamisega annad petturile märku, et sinu meiliaadress toimib ning sa oled huvitatud suhtlemisest. Edaspidi saad sarnaseid kirju veelgi rohkem.

Sellised kirjad ei ole tõesti väärt seda aega, mis kulub nende läbilugemiseks.

Kui sõbra arvutis või kasutajakontol tegutseb viirus, ei pruugi ta ise olla sellest teadlik ega isegi mitte arvuti taga.

Oled sa kindel, et lingi saatis ikka sõber ise, mitte tema arvutis tegutsev viirus?

Mõistlik tegu, kuid nii ei saa sõber teada, et tema kontol mingi kahtlane tegevus toimub.

Jah, niimoodi väldid oma arvuti nakatumist ning aitad ka sõpra, kes võib-olla on ettevaatamatult vale linki vajutanud.

Kirjavigadeta, kuid solvav tekst jätab halva mulje eelkõige sinust endast. Ära arvesta, et kui sa postitusele oma õiget nime alla ei pane, pole võimalik kirjutise tõelist autorit teada saada - sinu arvuti on IP-aadressi järgi kergesti leitav.

Võimalus vabalt arvamust avaldada on demokraatliku ühiskonna üks põhiõigusi. Kui sa teed seda soliidselt ja viisakalt, pole sul põhjust karta ka siis, kui sinu nimi teada saadakse.