themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Tarkvarapiraatluse kahjud näivad olevat tugevasti liialdatud

13. märts 2013 kirjutas Aare Kirna Vasta »

BSA ja Microsoft väidavad täna, 13.03 avaldatud kampaaniateates, et käesoleval, 2013. aastal hakkavad tavatarbijad kulutama piraattarkvara kasutamisest põhjustatud pahavarainfektsioonidega võitlemiseks 22 miljardit dollarit ning 1,5 miljardit töötundi, ettevõtted aga samal otstarbel ning koos kaasnevate kuludega lausa 114 miljardit dollarit, mis teeb 8% kogu IT tööjõukulust (Eesti ajakirjanduse erinevates kajastustes olid millegipärast erinevad numbrid, seetõttu võtsin aluseks originaaluuringu).

Viidatud uuring on üldse huvitav lugemine. Sealt saame teada, et BSA arvates on keskeltläbi 42% kogu maailma PC-desse installitavast tarkvarast piraatlikku päritolu, meiesugustel arengumaadel on vastav protsent aga suisa 60. Kahjuks või õnneks aga tervelt 80 % piraatidest ei teagi, et nende arvutites olev tarkvara ei vasta päriselt litsentsitingimustele – nad olevat soetanud selle heas usus, et tegemist on originaaltarkvaraga, on aga paraku petta saanud.

Uuringu autorite hinnangul sisaldab iga kaheksas kodukasutaja arvutisse ja iga üheksas ettevõtte arvutisse installitud tarkvarapakett mingit liiki pahavara. Edasine arutluskäik jääb minu jaoks veidi segaseks, kuid kuidagi tuletavad nad ühe keskmise nakatumise otsesteks ja kaudseteks kuludeks Kesk- ja Ida-Euroopas keskmiselt 1062$, Lääne-Euroopas 2499$ ja Põhja-Ameerikas 2315$. Korrutades need keskmised eeltoodud nakatumiste arvu ning BSA antud piraatlusprotsendiga, saadaksegi uudistes toodud metsikud kulunumbrid.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on pea kõikide küberkuritegevusest tekitatud kahjude (hinnanguliselt 50-60 mrd $) ja IT turbe kulutuste (hinnanguliselt 80 mrd $, kuid alles aastal 2017) piraattarkvara kraesse lükkamine kergelt liialdatud. Seda enam, et uuringus viidatud teine uuring ütleb selgelt, et 81% rünnakuvektoritest pärinevad väljastpoolt süsteemi (kasutavad ära olemasoleva tarkvara turvaauke, lohakat konfiguratsiooni või kasutaja järelemõtlematut tegevust) ning ainult alla 1% on tarkvarasse sisse ehitatud.

Natuke soliidsem, Cambridge’i, Münsteri, Delfti, Cardiffi, Dallase ja California ülikoolide teadlaste uuring on tarkvarapiraatlusest põhjustatud nakatumiste ja nende tagajärgede hindamisel märksa tagasihoidlikum. Nende hinnangul suutsid tarkvarapiraadid 2010. aastal üle maailma tekitada vaid 22 miljoni dollari eest kahju.

Ka 22 miljonit on muidugi suur raha ning Arvutikaitse on oma lugejaid alati piraattarkvara kasutamise ja sellega seotud ohtude eest hoiatanud. Kuid piraatlusevastane võitluse nimel ei tohiks siiski kasutada kallutatud uuringuid ega väänatud statistikat.

Reklaam

2 kommentaari

  1. Pilditasku ütleb:

    Autorikaitse ja võitlus piraatlusega ei ole ju mitte lihtsalt meede õigusrikkumise vastu vaid ka äri iseenesest 🙂

  2. Aadu ütleb:

    Ma ei võta neid uuringuid kunagi tõsiselt. Nad eeldavad, et kui keegi piraattarkvara kasutab siis sellega kaotavad nad tulu. Tegelikkus on hoopis selline, et kui poleks saadaval piraattarkvara siis kasutaksid enamus inimesi hoopis vabavaralisi lahendusi või siis oluliselt odavamaid lahendusi kui Microsofti tooted või mis iganes suurkorporatsiooni tooted kes BSA tuld sütitavad.
    Seda arvestades on see tegelik kahjum ainult paar hädist protsenti sellest summast mis nad väidavad kuna neid on vähe kellel ei ole alternatiivi kui osta mingi kindel tarkvara aga otsustavad piraattarkvara kasuks – enamjaolt äriliseks otstarbeks firmades jms.
    Piraatlust tuleks vaadata sellena mis ta tegelikult on – reklaam.
    Paljudki piraadid lõpuks siiski soetavad omale legaalse tarkvara peale selle kasutatavuses veendumist.

Lisa kommentaar