E-kirjade jälgimine on legaalne nuhkimine
Hillar Põldmaa, 29, jaanuar 2010
Olen arvamusel, et diskussioon eraelu kaitse üle töösuhetes, on vägagi positiivne. On ju hetkel seda valdkonda reguleeriv seadusandlus üsna vana ja tegelikult on „halli ala“ suhteliselt palju. Näiteks on täielikult reguleerimata töötaja taustakontroll enne tööle võtmist ja tööle võtmise ajal. Mis aga puudutab ettevõtte poolt oma töötajate e-posti jälgimist, siis see on vajalik ja, ehkki servapidi hallis alas, ka juriidiliselt korrektne.
Sisuline külg
Tööandja poolt töötajale kasutamiseks antud vahendid, sealhulgas arvuti, internetiühendus ja e-posti aadress, on tööandja omand. Juhul, kui nendega mingisugune pahandus peaks toimuma, vastutab selle eest tööandja. Samuti on tööandja huvides, et töö saaks toimuda, mistõttu võtab ta väga sageli tarvitusele meetmed viiruste ja spämmkirjade leviku piiramiseks ning paigutab sellel eesmärgil e-posti serverisse viiruse- ja spämmifiltri.
Tehniline külg
Kui väga lihtsustatult selgitada, siis põhimõtteliselt toimivad kõik filtrid, sealhulgas viiruse- ja spämmifiltrid, sarnaselt. Kiri, sealhulgas tema manused, võetakse lahti, otsitakse mingile kindlale reeglile vastavat märgijada ning kui selline leitakse, siis suunatakse kiri kõrvale ja saadetakse arvutisüsteemi administraatorile teade. Seejärel peab arvutisüsteemi administraator kirja üle vaatama ning edasi adressaadile saatma või kustutama. Tõsi, see esmane läbivaatus on masina poolt tehtav automaatne protseduur, kuid samas tasub tähele panna, et reeglid kehtestab tööandja. Seega võib öelda, et tehnilisest küljest on tegemist automaatse jälgimisega ja vajaduse korral ka sekkumisega ehk lihtsustatult öeldes nuhkimisega.
Juriidiline külg
Töölepingu seadus ütleb, et töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. See ütleb üsna selgelt ära, et tööandjal on kontroll töö aja- ja sisu üle. Efektiivse kontrolli kehtestamiseks on tööandjal mõistlik kasutada automaatseid vahendeid ja tõenäoliselt ei teki tänapäeval enam kellelgi küsimust, kui ettevõtte välisuksel on masin, mis registreerib automaatselt töötaja tuleku ning mineku.
Teisest küljest on ka töötajal kohustus käituda heauskselt ning hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Arvutiviirused ja spämmkirjad aga justnimelt takistavad kogu ettevõtte tööd ning samuti kahjustavad ettevõtte vara. Seega võiks eeldada, et töötajal ei tohiks midagi selle vastu olla, kui tööandja talle selles osas oma abikäe ulatab.
Siinjuures tuleb loomulikult nõustuda Andmekaitse Inspektsiooni seisukohaga – korrektne on oma töötajat sellistest meetoditest teavitada.
Kuidas töötaja peaks käituma
Tänapäeval on piisavalt palju e-posti teenuse pakkujaid, sealhulgas ka selliseid, kes pakuvad seda tasuta. Eestis näiteks hot.ee või mail.ee, laias maailmas näiteks Gmail. Inimene võiks endale tekitada mõne sellise teenusepakkuja juures e-posti konto ja liigutada kogu oma isiklikku kirjavahetust sealtkaudu. Selline teguviis kindlustab oma erakirjavahetuse privaatsuse aga samuti selle säilimise ka juhul, kui koostöö ettevõttega mingil põhjusel katkema peaks.
Postitatud: jaanuar 29th, 2010 18:06
anto
Postitatud: jaanuar 29th, 2010 19:41
Hillar Põldmaa