Arvutikaitse

2 kommentaari to “E-kirjade jälgimine on legaalne nuhkimine”

• Postitatud: jaanuar 29th, 2010 18:06

  anto

  Eesti seadused näevad taustakontrolli siiski ette: turvatöötajatele ning lennunduses. Lisaks see uus moodne pedofiilsuskontroll lastega töötajatele. Pealegi, kes on öelnud, et turvakontroll peab olema määratleud seadusega … kuniks see ei riku privaatsusnõudeid, võib see olla sätestatud ka alama astme dokumendiga.

  Juriidiliselt korrektne viis on sisekorra eeskirjadesse sisse kirjutada, et tööandjal on õigus pealt kuulata, vaadata jne. Ühtlasi tuleb sinna kirjutada, mis eesmärgil tohib seda kõike teha (muidu ülemus hakkab salvestistest uurima et ega sa tema naise/tütrega ei maga) ning kes tohib seda teha (ülemuse sõber ei tohi). Ning lõpuks, kui sealt midagi väga privaatset teada ka saadakse (et sul on näiteks mingi paha haigus või sa oled tegelikult transvestiit) siis mis tingimustel tohib neid teadmisi kasutada.

  Lihtsaimal juhul piisab sellest, kui sisekorras sätestada, et kõik tööandja arvutisüsteemis leiduvad dokumendid loetakse automaatselt tööandja omandiks (kuniks pole tõestatud vastupidist). See peaks olema piisavalt ohtlik vormel et normaalne inimene oma sodi tööarvutis ei hoiaks.

  Ka tuleb selgelt eristada masina poolt võtmesõnade või signatuuride otsimist ning inimese poolt manuaalset tuhnimist võõras pesus.

  Eesti praegune seis – välja arvatud finantssfäär, osa riigisektorit ja turvateenistus, sisuliselt jäetakse see teema isevoolu teed ning siis pole ime et tekivad konfliktid. Pole ka mingi saladus, et näiteks Live Messengeri taolised asjad ongi ju suunatud sellele, et inimesel töö- ja eraelu nimme oleks omavahel läbi põimunud (siis on kellegi kasum suurem).

  Ühest ohtlikust teemast veel – Eestis on üha sagedami kombeks, et paigadatakse lisaks posti- ja veebifiltrile ka veel meelsusmoodul (sisukategooriaid obscenity, religioon, hate speech, politics filtreeritakse). Siin on probleem selles, et kull on eesti keeles kena lind, soome keeles paraku midagi muud. Niipea kui on tegu rahvusvahelise tööandjaga, tuleb roppuste filtreerimisest vaid paksu pahandust. Holokausti usutavuse üle arutlemine võib ka mõnes riigis olla kuritegu … seega kui tööandja on neist riikidest, on ka ehk meelsuskontroll aktiveeritud.

  Muide, Soome firmades on (sealsetele seadustele vastav) reegel, et enda jaoks privaatseid dokumente peab inimene hoidma töö juures suisa eraldi kaustas, kuhu siis tema asendaja ja ülemus ei tohi piiluda.

• Postitatud: jaanuar 29th, 2010 19:41

  Hillar Põldmaa

  Ma tean jah, et turvatöötajate osas on taustakontroll ja kui päris täpne olla, siis tegelikult on neid ametlikult lubatud (või lausa kohustusliku) taustakontrolliga ametikohti veelgi. Samas on näiteks täiesti reguleerimata andmetöötlejad ja ka näiteks IT ala turvamehed 🙂

  Mis puudutab taustakontrollist teavitava dokumendi nime, siis on see minu jaoks hetkel ülimalt lahtine. Värbamisprotsessis (kui inimene veel ametlikult ei tööta) tema kohta sisekorra eeskirjad ei kehti, lisaks tasub tähele panna, et uus töölepingu seadus enam sellist dokumenti ette ei näe. See tähendab, et idee-poolest tuleks kõik lepingus sätestada. Teoreetiliselt on võimalik nõuda sellist avaldust, milles inimene ise lubab enda suhtes taustakontrolli teha, kuid siin mingit piiri tõmmata lubatu ja lubamatu vahel on ülimalt kahtlane ettevõtmine.

  Mis puudutab mis iganes eesmärgil ja mis iganes asjadest märgijada otsimist, siis tegelikult on see jällegi ülimalt hall ala, kus mingit konkreetset piiri tõmmata on ülimalt keeruline. Toon näite iseenda mõne aasta tagusest praktikast.

  Meie asutuses oli e-kirjas lubatud ainult konkreetsete laienditega manuste saatmine, kõik teised pandi kõrvale ja saadeti kasutajale teade (nn positiivne list). Kuna odt selles listis puudus, siis pandi ka need kõrvale ning selle kätte saamiseks pidi administraator selle käsitsi edasi saatma. Seal juures tutvust ta tahes-tahtmata ka kirja sisuga.

  Millisesse kategooriasse see nüüd kuulub – kas tegemist on masina poolt tehtava toiminguga või manuaalse pesus sorimisega?? Muide, see sama meelsusmoodul (näiteks spämmimooduli osana) on tegelikult ju samasugune näide.

  See Soome seadus tekkis peale (mõned head aastad tagasi toimunud) Nokia skandaali. Muide, juristid kutsuvad seda LexNokia-ks. Kui AKI paneb oma üleeilse konverentsi materjalid kuhugi välja, siis vaata Allar Jõksi slaide – seal on sellest natuke ka juttu.

  Samas on minu eesmärk antud juhul asjadele natuke ette mõelda ning sedasi vältida aastate pikkuseid kohtuvaidlusi ja vintsutusi jne. Ma ei kahtle, et juristid suudaksid ka oma peaga midagi välja mõelda, samas kipub selline juristide omalooming tihti peale olema vastuolus loodusseadustega 🙂

Kommenteeri