STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.

Loomisel küberkaitseliit

kaitseliit.jpgNii kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

Idee poolt on varem sõna võtnud Peeter Marvet, terava kriitikaga on esinenud Elver Loho.

Mina isiklikult arvan, et nii, nagu reaalses sõjas on suurim ellujäänute  protsent just sõjalise väljaõppe läbinud inimeste hulgas (ning vastupidiselt tavaarusaamale on sõjas suurimad kaotused just rahuliku tsiviilelanikkonna seas), jäävad ka kurjas kübermaailmas ellu eelkõige need, kellel on parimad teadmised/oskused ennast ja teisi kaitsta.

Samuti arvan, et näiteks süsadminn ei pea mitte uhkes üksinduses küberkurjamitele vastu astuma – kõigile on parem, kui tal on toetav, nõuandev ja vastavat väljaõpet pakkuv organisatsioon seljataga.

Kas netiidentiteet on kontrollitav?

identity.jpgNagu ma ühes oma eelnevatest artiklitest lubasin, käsitlen sotsiaalse tarkvara nõrkusi ka selles artiklis. Kui ennist rääkisin identiteedivargusest, siis nüüd räägin sama asja teisest tahust – kellegi poolt peale surutavast identiteedipildist, esinemisest enda poolt soovitava isikuna ning võimalusest ühte või teist kontrollida.

Internetis olen teine inimene 🙂

Inimese minapilt koosneb erinevatest informatsioonikillukestest ning käitumismallidest. Internetis on info avaldamine ülimalt lihtne, samuti on seal lihtne muuta oma igapäevast käitumist. Samas tekitab internet teatava anonüümsuse, nii ei pruugi inimese internetimina reaalses elus toimuvaga absoluutselt kokku minna.

Loe edasi: Kas netiidentiteet on kontrollitav?

Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused

idvargus.jpgKäesoleval ajal koguvad kõikvõimalikud vikid ja veebipäevikud tohutu kiirusega populaarsust – veebipäevikute andmebaasis blog.tr.ee on juba umbes kaks tuhat kirjet. Siia hulka tuleks veel arvestada ka erinevad foorumid, kiirsuhtlustarkvarad, ajalehtede kommentaariumid ja muidugi ka Eesti (kuri)kuulsaim veebileht – Rate.

Enamik sotsiaalsest tarkvarast toimib usalduse põhimõttel, see tähendab, et sisselogimist – kasutaja autentimist – ei toimu. Ühest küljest on see küll mugav, samas on võimalik esineda kellena iganes. Mõningad sotsiaalse tarkvara liigid vajavad küll kasutaja autentimist, samas toimub see autentimine üle turvamata kanali. Seda ei saa aga sellise tarkvara loojatele ka pahaks panna, kuna selline tarkvara ongi mõeldud lihtsaks suhtlemiseks – ilma eriliste põhjuste ja tagajärgedeta.

Loe edasi: Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused

Sotsiaalse tarkvara ohud

rate1.jpgViimasel ajal on tõusnud päevakorda teema teatavate veebilehtede keelamisest internetis. Põhjuseks see, et nendel veebilehtedel demonstreerivad ennast alaealised ning pedofiilid käivad omale ohvreid otsimas. Iseenesest pole teema uus – umbes 90te keskel oli samalaadne probleem kiirsuhtlusprogrammidega, kuid siis muutusid sellised programmid igapäevasemaks, sellega koos teadvustati riske ning ühtlasi hajus ka hirm.

Nii rate.ee kui ka kiirsuhtlusprogrammid ning lisaks veel ka paljud teised kuuluvad sotsiaalse tarkvara kategooriasse. See tähendab, et nad on mõeldud võimaldama inimestel kohtuda, ühenduda või koostööd teha läbi arvutipõhise kommunikatsiooni. Üldjuhul tekib taolise tarkvara ümber mingi kogukond, mis omab omaenese suhtlemismalle ja -reegleid.

Loe edasi: Sotsiaalse tarkvara ohud

Ära lase oma arvutit üle võtta!

computer_hacker.jpgVene häkkerite suhtluskeskkondades on Eesti-vastane hüsteeria ja script-kiddie-de (algaja “häkker”, kelle teadmised ja oskused piirduvad internetist leitud juhendite ja valmistööriistade kasutamisega) Eesti servereid pingima ässitamine asendunud vaikusega, üksikuid allesjäänud lärmajaid vaigistatakse leebelt, ent tõhusalt.

Mind teeb selline vaikus murelikuks. Ma ei usu hetkekski, et kord juba üleskeeratud vaen hajub äkki, lõplikult ja jälgi jätmata. Pigem kardan, et näilise vaikuse varjus käib pingeline töö, seda enam, et viimastest konkreetsetest teadetest võib järeldada, et 9. maiks kavandatakse Eesti riigiasutuste, valitsevate parteide ja võib-olla ka täiesti tavaliste kodulehekülgede massilist näotustamist – tõenäoliselt üritatakse nendele üles riputada faÅ¡ismi- ja/või Eesti valitsuse vastaseid loosungeid. Loe edasi: Ära lase oma arvutit üle võtta!