Samal ajal, kui NATO alles mõtleb küberkaitsekeskuste rajamisest, valmistub Hiina Rahvaarmee juba aktiivselt kübersõjaks.
Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi Hiina kaitsevõimet käsitlev aastaaruanne märgib, et ehkki formaalset küberkaitsedoktriini Rahvaarmeel ei näi olevat, valmistutakse aktiivselt nii võrgupõhiseks kaitseks kui rünnakuks. Hiinlaste põhieesmärkideks on küll vaenlase taktikaliste lahingujuhtimisvõrkude ründamine ja enda omade kaitsmine, kuid loomulikult kirjutatakse viirusi ka laiemate võrkude tarbeks. Aruanne väidab, et tõsisemalt harjutavad Rahvaarmee üksused küberrünnakute läbiviimist ja tõrjumist juba alates 2005. aastast.
Infosõda kui selline pole hiina sõjateaduses kaugelti uus asi, selle nüansse lahkas tänapäevalgi kasutataval tasemel juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi nende strateeg Sun Zi.
Internet on nagu džungel – sa ei jõua oma arvutit sinna õieti ühendadagi, kui kohe kargab igalt poolt välja parv agaraid elukaid, suuri ja päris pisikesi, kes sinu arvutit igast küljest närima hakkavad. Kuid ilma internetita ei saa ei tööl ega puhkehetkel, ning kui enam-vähem tead, kes ja millega sind seal varitseb, on ellujäämine märksa tõenäolisem kui pärisdžunglis.
Vene häkkerite suhtluskeskkondades on Eesti-vastane hüsteeria ja script-kiddie-de (algaja “häkker”, kelle teadmised ja oskused piirduvad internetist leitud juhendite ja valmistööriistade kasutamisega) Eesti servereid pingima ässitamine asendunud vaikusega, üksikuid allesjäänud lärmajaid vaigistatakse leebelt, ent tõhusalt.