Internetipõhised telefonid (Voice over Internet Protocol) on üha populaarsemad, peamiselt seetõttu, et nendega üle interneti tehtavad kõned maksavad väga vähe või üldse mitte midagi (kui internetiühenduse kulu välja arvata). Samuti on tarkvaralistele telefonidele hõlpus lisada mitmeid lisafunktsioone – numbrite automaatset ümbersuunamist, automaatvastajaid, mis oskavad reageerida helistaja tegevustele ja palju muud. VoIP-telefonide pealtkuulamine ja koguni kõnede võltsimine on täiesti võimalik, õnneks kasutab näiteks meie kodumaine Skype ühenduse krüpteerimist. Võrguadministraatorid Skype’i siiski väga ei armasta, sest kiire internetiühenduse puhul võib Skype’i klient hakata kohtvõrgus keskjaamana toimima ning välisvõrgu klientide kõnesid vahendama. Skype’i sõnumivahetus on heaks alternatiiviks turvamata Messengerile, samas võib ka Skype’i kaudu pahavaralinke saata.
Vishing (phishing over VoIP) on õngitsemisskeem, milleks kasutatakse internetitelefoni. Ohvrile saadetakse spämmikiri, milles palutakse seoses turvaintsidendiga helistada panga infotelefonile. Kirjas oleval telefoninumbril vastab aga internetitelefoni automaatvastaja, mis küsib mitmesugustel ettekäänetel helistaja telefonipanga turvakoode.
Petuskeem kasutab ära asjaolu, et inimesed pole veel harjunud pangatelefone kahtlustama, samuti seda, et enamik niisuguse spämmikirja saajatest ei kontrolli niikuinii, kas kirjas toodud telefoninumber ka tegelikult pangale kuulub.