themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Veebilehitseja

Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata Internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Lisaks saab veebilehitseja abil mitmesuguste veebiteenustega ka suhelda – sisestada teksti (näiteks blogisse või külalisteraamatusse), töödelda andmeid, saata elektronkirju, vahetada sõnumeid, laadida kõikvõimalikke faile üles/alla, jälgida jooksvaid uudiseid, koostada kodulehekülgi, käivitada teisi arvutis olevaid programme ning palju muud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et üks moodne brauser omab peaaegu sama funktsionaalsust kui kõik ülejäänud arvutis olevad programmid.

Samas kaasnevad kasutusmugavuse ja mitmekülgsusega ka turvariskid – kuna veebilehitsejal peab oma ülesannete täitmiseks olema juurdepääs väga paljudele arvuti opsüsteemi ja riistvara osadele, on just veebilehitsejast kujunemas peamine tarkvararakendus, mille kaudu kurjategijad nn tavakasutaja arvutit rünnata üritavad.

Tuntumad veebilehitsejad:

Mozilla Firefox – kiire, võimas ja paljude lisavõimalustega, olemas Windowsi, Linuxi ja MacOS-i versioonid, Eestis hinnanguliselt igas kolmandas arvutis. Muuhulgas olemas pluginad reklaamide ja skriptide blokeerimiseks.

Internet Explorer – Microsoft Windowsi vaikebrauser, seetõttu ka levinuim. IE võimaldab käivitada ActiveX komponente, mis lasevad brauseril kasutada rohkemaid arvuti võimalusi – esitada paremat ja ilusamat multimeediat, aga ka näiteks kontrollida arvutit viiruste suhtes ja leidmise korral eemaldada need, paigaldada ja konfigureerida ID-kaardi tarkvara ja palju muud. Kuna aga ActiveX komponentidel on vahetu juurdepääs Windowsi operatsioonisüsteemile, võib pahatahtlik komponent olla arvutile väga ohtlik. Seetõttu on oluline, et arvutisse oleks paigaldatud IE viimane versioon  koos viimaste turvaparandustega, mis kontrollib komponentide autentsust ega lase pahatahtlikel rakendustel automaatselt käivituda.

Safari – MacOS X-i vaikelehitseja, kiire, võimas ning omab kõiki põhilisi funktsionaalsusi. Olemas ka Eesti ID-kaardi tugi.

Opera – väike ja kiire veebilehitseja, olemas nii Linuxi, MacOS-i, Windowsi ja isegi mobiiltelefonide versioonid. Ei toeta Eesti ID-kaarti (ega ka mistahes muid kiipkaarte).

Chrome – Google’i poolt arendatav veebibrauser, kiire ja teiste Google’i teenustega hästi integreeritud. Kuna Chrome on tuntumatest brauseritest kõige noorem, on tal võib-olla ka teistega võrreldes rohkem lastehaigusi.

Uuemad ja turvapaigatud veebilehitsejad ei luba ilma kasutaja nõusolekuta käivitada lisarakendusi ja paigaldada uusi komponente (tark ja turvateadlik kasutaja omakorda ei anna seda nõusolekut automaatselt!), samuti on paljudele brauseritele sisse ehitatud tööriistad kahtlaste saitide ja pahatahtlike skriptide eest hoiatamiseks (või saab neid paigaldada lisarakendustena). Samas on muidugi selge, et kui kasutaja ise tahab ebaturvaliselt käituda, ei suuda veebilehitseja üksi teda kuidagi takistada.