Rootsi Riksdag otsustas nimelt, et alates 1. jaanuarist 2009 on kohalikul raadioluureametil õigus jälgida kogu Rootsi piire läbivat telekommunikatsiooniliiklust – e-kirju, andmesidet, kiirsuhtlus- ja muid sõnumeid ning telefonikõnesid. Kuna mitmed Eesti välissidekaablid kulgevad läbi Rootsi, hakatakse enesestmõistetavalt pealt kuulama ka andmeliiklust Eestisse ja Eestist välja.
Uudis rõõmustab kindlasti Skype’i turundajaid (Skype krüpteerib oma andmepaketid), need aga, kelle kirjakast asub mõnes välismaises serveris, võiksid samuti kontrollida, kas nad käivad oma kirju lugemas ikka üle krüpteeritud ühenduse.
Dagens Nyheter kirjutas pühapäeval, 15. juunil, et Google olla lubanud Rootsi valitsusele, et nemad ei paiguta iial ühtki oma serverit Rootsimaale, kui see seadus vastu võetakse. Google’i esindaja olla öelnud lehe väitel, et säenne seadus “lihtsalt ei ole kohane lääne demokraatiale”.
Keegi eraisik ostis seaduse arutelu ajal sellestsamast Dagens Nyheter’ist umbes 450 000 tuhat eesti krooni maksva leheküljesuuruse reklaampinna, mille kaunistas slogan’iga “Kõike, mida internetis teed, hakatakse jälgima. Kõiki su kõnesid hakatakse pealt kuulama.”
Mitmel pool kommenteeritakse, et küllap oli Rootsi peamine huvi seaduse tegemisel võimalus eelkõige Venemaa välissuhtlust pealt kuulama hakata.