themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Pahavaratõrjujaid Mac’ile

8. aprill 2012 kirjutas Priit Aasmäe Vasta »

Tasuta viirusetõrjed Apple Mac OS arvutitele:

Kuna Apple MAC viiruseid levitatakse ka Võlts-turvaprogrammide ja võlts-viirusetõrjete näol (Rogue Security Software), mida pahatahtlikud veebilehed jagavad, siis tuleb kindlasti järgida reeglit, et turvaprogrammid tuleb tirida arvutisse vaid viirusetõrjete kodulehelt, mitte suvaliselt internetist leitud veebilehelt, sest see võib olla muudetud kurjamite poolt võtsleheks, mis sarnaneb originaaliga. Veel tuleb arvestada, et enamik tasuta viirusetõrjeid on mõeldud kodukasutajatele ning firmades ja ettevõtetes ei tohi neid kasutada.

Tasulised viirusetõrjed Apple MAC OS X arvutitele:

Tasulisi viirusetõrjeid saavad arvuti kaitseks kasutada firmad, ettevõtted ja asutused, kes kasutavad Apple arvuteid, sest nemad ei tohi kasutada kodukasutajatele mõeldud tasuta viirusetõrjeid.

Be Sociable, Share!
Reklaam

11 kommentaari

  1. Kalle Last ütleb:

    “Veel tuleb arvestada, et tasuta viirusetõrjed on mõeldud kodukasutajatele ning firmades ja ettevõtetes ei tohi neid kasutada.”

    Vähem idiootsusi palun ning tehke omale selgeks mida tähendab üldse tasuta tarkvara kasutamine. Näiteks clamav +GUI tuleb juba baasinstallis kaasa osx serveriversiooniga. End antud teemal adekvaatseks pidavalt lehelt oleks oodanud märksa kõrgemat taset.

  2. Aare Kirna ütleb:

    Õige tähelepanek. Ütleme siis, et enamik tasuta viirustõrjujaid on mõeldud vaid kodukasutajaile.
    Aga ClamAV-st soovitan isiklikult eemale hoida. Midagi kurja ta arvutis muidugi ei tee, aga ega ta eriti midagi ei tõrju ka.

  3. valler ütleb:

    Arvutikaitse.ee Lp. Viirusetõrjespetsid võiksid viiruste ajalooga ikka natuke paremini kursis olla.

    OSX/Flashback, discovered in September 2011 by Intego, has 14 variants as of Thursday.
    http://securitywatch.pcmag.com/none/295168-the-ten-most-dangerous-mac-viruses

  4. Priit Aasmäe ütleb:

    Hei valler,

    teise artikli all on viited ja ühes neist tõepoolest ka kirjutatakse sellest, kuid ma ei pidanud selles niigi pikas artiklis sellel peatuda. Püüdsin piirduda lähiajalooga. Kui on viited, siis loodetavasti ka kasutatakse neid ja loetakse lisainfot juurde. :)

  5. Kalle Last ütleb:

    “Ütleme siis, et enamik tasuta viirustõrjujaid on mõeldud vaid kodukasutajaile.”

    Ega säärane ühe mütsiga löömine oluliselt parem näitaja pole, eriti kui sellele tuleb takkaotsa taaskord oma teadmatusega laiutamine:

    “Aga ClamAV-st soovitan isiklikult eemale hoida. Midagi kurja ta arvutis muidugi ei tee, aga ega ta eriti midagi ei tõrju ka.”

    vs http://www.shadowserver.org/wiki/pmwiki.php/AV/Virus180-DayStats
    Seal tabeli tipu lähedal selle nägemine küll ei pane arvama, et see oleks oluliselt viletsam kui paljud kuulsad nimed mida ta edestab. Kas ehk suudad oma väidet ka adekvaatselt põhjendada miks peaks noid teisi eelistama clam’ile?

  6. valler ütleb:

    Priit Aasmäe, uudishimust uurin, kas kunagi sinnamaani ka jõutakse, et viirustest-spydest kirjutatakse, kui need avastatakse. Mitte mingi “miljon aastat” hiljem, kui juba mingid modifikatsioonid askeldavad.
    Pool aastat arvutiviiruste maailmas on kindlasti liialt pikk aeg, et siis alles sulepea pihku võtta ja lugu paberile panna.
    ———————–
    PS: Muidu ei uuriks, aga kuna Arvutikaitse lugusid usinasti tsiteeritakse Copy-Paste meetodil, siis kanduvad ka sellised hilinemisvead edasi.

  7. Priit Aasmäe ütleb:

    Hei, valler!

    Uudishimu on hea asi.

    Pool aastat tagasi oli antud viiruse lugu alles lapsekingades ja see ei leidnud maailmas erilist kajastamist. Kui hakata eraldi kirjutama igast üksikust viirusest, mis päevast-päeva leitakse, siis igapäevaselt tuleks kümneid ja kümneid artikleid kirjutada. Alles lähikuudel on see lugu drastilise pöörde võtnud, mis päädis mõned päevad tagasi üle maailma tähelepanu.

    Järgnev ei ole küll õigustus, kuid just nimelt pool aastat tagasi olin ma väga raskesti haige, oli pikaajaline ravikuur, ja selle tõttu olin ma ka internetis vähem turvauudiseid lugemas. Aga arvan, kui isegi oleksin selle sama viiruse otsa komistanud, vaevalt oleks see siis artiklisse tee leidnud, kuna sel momendil ei teadnud ka turvaspetsialistid ise, kui suut epideemiat see võib põhjustada. Õigemini, selle viiruse uus variant, mis algsest variandist erineb suuresti.

    Tänan küsimast! :)

  8. Aare Kirna ütleb:

    Palun katsume mitte isiklikuks minna.
    ClamAV kahjuks räägib kolm aastat isiklikku kogemust nimetatud toote kasutajana.Tegijate ees muidugi müts maha, aga oma masinasse ma seda siiski veel uuesti ei paneks.

  9. Kalle Last ütleb:

    Kas siis see ei klassifitseerugi teadmatuseks kui peetakse anekdootlikke tõendeid piisavalt heaks et mitte vaevuda natukenegi tausta uurima?

    Kombineerides selle ja “tasuta, järelikult ei tohi kasutada” ütlused leian, et ei teinud nende välja ütlemisetega ülekohut vaid kirjeldasin kuidas asjad on.

  10. valler ütleb:

    ClamAV on mõnikord avastanud faile, mis viitavad mingile veale..

  11. juss ütleb:

    kasutage linuxit, jääb viirusejama ära..

Lisa kommentaar