themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

RIA: 2012. aasta oli Eesti küberruumis rahulik

10. aprill 2013 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Lisaks soovitusele Windows XP lähema aasta jooksul mõne uuema opsüsteemi vastu välja vahetada on Riigi Infosüsteemi Amet sel nädalal avaldanud ka ülevaate küberturbe seisust Eestis aastal 2012.

RIA hinnangul 0li eelmine, 2012. aasta Eesti küberruumis rahulik, suuremaid vahejuhtumeid polnud, hädaolukordadest rääkimata. Järelvalve registreeris 41 olulist intsidenti, neist meedia tähelepanu pälvisid Elioni katkestused, kaardimaksete süsteemi tõrked või lennujuhtimissüsteemi häired, ka nn “#opEstonia” juhtum, mis ei mõjutanud kriitiliste infosüsteemide tööd ning lahendati tavapärasest intensiivsema töö käigus. Tõsiseks saab veel lugeda paari kuritegelikku rünnet, mille käigus üritati petukirjade abil saada juurdepääsu pangakontodele.

Üldistatult on arvutikuritegevuse tase jäänud samale tasemele varasemate aastatega. 2012. aastal alustas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroos tööd V talitus, mille põhiülesandeks määrati kohtueelse menetluse teostamine infotehnoloogiaga seotud rasketes ja rasketes peitkuritegudes, samuti osalemine valdkonna tervikkoordineerimises.
Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul mõjutasid politsei tööd küberkuritegevusega võitlemisel 2012. aastal enim:

  • Trojanite sõjad (Venemaa ja USA ning ka Hiina viirusetootjate vahelised vastasseisud) raha parast jätkusid. Sõjad on muutunud kommertslikumaks.
  • Küberkurjategijad otsisid jätkuvalt varastatud infole müügikanaleid.
  • Jätkus teenusteks muutunud ja teenustena pakutavate kelmuste arendamine.
  • Küberkurjategijate võrgust eraldamised sundisid neid arenema (Man-in-the-browser (MITB) – st püüdu varastada infot otse brauserist).
  • Häktivismi tõus.
  • Kiire infovahetus lihtsustas gruppide tabamist ja botnettide operaatorite (e pahavara kasutajad, kes juhivad ja koordineerivad ründeid) tabamist.
  • Erinevad teismeliste küberkiusamised saavutasid Child Groomingu (veebi kaudu ahvatletakse laps endast alasti pilte tegema ning siis algab raha väljapressimine ähvardusega, et muidu pannakse pildid nt Facebooki) mõõtmed.
  • Tabatud lapsporno levitajad peavad enda moraalselt väärastunud tegevusi tavanormiks.

Samad trendid jätkuvad PPA hinnangul ilmselt ka 2013. aastal.

RIA 2012. aasta küberturbe ülevaate täistekst.

Zemana Antilogger Free – kaitse klahvinuhkide vastu

2. aprill 2013 kirjutas Priit Aasmäe 1 kommentaar »

antiloggerSain hiljuti ühelt toredalt kuid murelikult tüdrukult kirja, kus ta kahtlustas, et tema arvutit võidakse jälgida klahvinuhkidega. Kuna kiri oli pikk, siis vaid väikene lõik sissejuhatuseks:

„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“

Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.

Image 005

Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.

Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole ressursse seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui halvad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.

Image 008

Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8  – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.

Tutvustav lühivideo:

 

Best free anti-keylogger is Zemana AntiLogger Free from arvutiturve on Vimeo.

Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega KeyScrambler Personal  koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScrambler peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.

Image 001

Autoomanikud, olge valvsad!

1. aprill 2013 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Euroopa Liidu infoturbeagentuur ENISA hoiatab pahavara eest, mis levib seni tavatus keskkonnas – sõiduautode juhtajudes. Turvaekspertide väitel üritab obd.backdoor.1.3-nimeline pahavara kirjutada üle auto juhtaju tehaseseaded, näiteks asendab BMW 725 firmware Audi 80 omaga. Kui see ei õnnestu, lülitab pahavara sisse alarmi ja immobilisaatori, hoides neid töös niikaua, kuni aku tühjaks saab. Teatud versioonid hoiavad mootori pöördeid pidevalt 7000 ning salongi kliimaseadet +37 kraadi peal. Pahavarast levib ka versioon obd.motorup.1.4, mis muudab juhtaju seadeid nii, et mootori kütusekulu langeb 2,7/100-le.

ENISA spetsialistide kinnitusel pahavara otse ühest autost teist nakatada siiski ei suuda. Nakkus antakse autodele edasi odomeetri tagasikerimiseks kasutatava tarkvara kaudu. Kuna ükski autoremonditöökoda pole seni tagasikerimist üles tunnistanud, jätkuvad nakkusallika otsingud üle teve Euroopa Liidu.

Seni aga palub ENISA kõigil, eriti kasutatud autode omanikel oma sõiduriista käitumist tähelepanelikult jälgida ning kõikidest kahtlustest kohe teada anda.

Tarkvarapiraatluse kahjud näivad olevat tugevasti liialdatud

13. märts 2013 kirjutas Aare Kirna 2 kommentaari »

BSA ja Microsoft väidavad täna, 13.03 avaldatud kampaaniateates, et käesoleval, 2013. aastal hakkavad tavatarbijad kulutama piraattarkvara kasutamisest põhjustatud pahavarainfektsioonidega võitlemiseks 22 miljardit dollarit ning 1,5 miljardit töötundi, ettevõtted aga samal otstarbel ning koos kaasnevate kuludega lausa 114 miljardit dollarit, mis teeb 8% kogu IT tööjõukulust (Eesti ajakirjanduse erinevates kajastustes olid millegipärast erinevad numbrid, seetõttu võtsin aluseks originaaluuringu).

Viidatud uuring on üldse huvitav lugemine. Sealt saame teada, et BSA arvates on keskeltläbi 42% kogu maailma PC-desse installitavast tarkvarast piraatlikku päritolu, meiesugustel arengumaadel on vastav protsent aga suisa 60. Kahjuks või õnneks aga tervelt 80 % piraatidest ei teagi, et nende arvutites olev tarkvara ei vasta päriselt litsentsitingimustele – nad olevat soetanud selle heas usus, et tegemist on originaaltarkvaraga, on aga paraku petta saanud.

Uuringu autorite hinnangul sisaldab iga kaheksas kodukasutaja arvutisse ja iga üheksas ettevõtte arvutisse installitud tarkvarapakett mingit liiki pahavara. Edasine arutluskäik jääb minu jaoks veidi segaseks, kuid kuidagi tuletavad nad ühe keskmise nakatumise otsesteks ja kaudseteks kuludeks Kesk- ja Ida-Euroopas keskmiselt 1062$, Lääne-Euroopas 2499$ ja Põhja-Ameerikas 2315$. Korrutades need keskmised eeltoodud nakatumiste arvu ning BSA antud piraatlusprotsendiga, saadaksegi uudistes toodud metsikud kulunumbrid.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on pea kõikide küberkuritegevusest tekitatud kahjude (hinnanguliselt 50-60 mrd $) ja IT turbe kulutuste (hinnanguliselt 80 mrd $, kuid alles aastal 2017) piraattarkvara kraesse lükkamine kergelt liialdatud. Seda enam, et uuringus viidatud teine uuring ütleb selgelt, et 81% rünnakuvektoritest pärinevad väljastpoolt süsteemi (kasutavad ära olemasoleva tarkvara turvaauke, lohakat konfiguratsiooni või kasutaja järelemõtlematut tegevust) ning ainult alla 1% on tarkvarasse sisse ehitatud.

Natuke soliidsem, Cambridge’i, Münsteri, Delfti, Cardiffi, Dallase ja California ülikoolide teadlaste uuring on tarkvarapiraatlusest põhjustatud nakatumiste ja nende tagajärgede hindamisel märksa tagasihoidlikum. Nende hinnangul suutsid tarkvarapiraadid 2010. aastal üle maailma tekitada vaid 22 miljoni dollari eest kahju.

Ka 22 miljonit on muidugi suur raha ning Arvutikaitse on oma lugejaid alati piraattarkvara kasutamise ja sellega seotud ohtude eest hoiatanud. Kuid piraatlusevastane võitluse nimel ei tohiks siiski kasutada kallutatud uuringuid ega väänatud statistikat.

Projekt “Turvalised laiatarbeveebid”

15. oktoober 2012 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

MTÜ Arvutikaitse kuulutab välja hanke projekti „Turvalised laiatarbeveebid” teostamiseks. Hange viiakse läbi Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse raames taotletud majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” toetuse raames.

Hankedokumentide saamiseks tuleb saata e-kiri aadressile aare@arvutikaitse.ee. Samalt aadressilt saab ka vastused küsimustele hankedokumentide sisu kohta.

Pakkumuse esitamise tähtaeg on 29.10.2012.

» Loe edasi: Projekt “Turvalised laiatarbeveebid”

Microsoft Live kasutustingimuste muutmine ja pahatahtlikud lingid

17. september 2012 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Raido kirjutab meile:

Kasutan teatud põhjustel kahte erinevat Microsoft’i kontot. Avastasin mõlemast postkastist ka MS-i hiljutise teate nende teenuseeskirjade/kasutuslepingu muutmise kohta.
Torkas aga silma see, et Live-kontol oli teade olemas juba 1. semptembril, kuid Hotmail-kontole laekus see alles 12. septembril.
Seejärel otsustasin veidi surfata eelneva info otsimiseks, et end igaks juhuks kurssi viia sellega kaasnevatest muudatustest privaatsustasandil (mäletades viimast Google’i suurmuudatust).
Mulle üllatuseks andis juba esimene artikkel hoopis hoiatuse häkkerite levitatavatest libakirjadest https://www.computerworld.com/s/article/9230858/Rogue_Microsoft_Services_Agreement_emails_lead_to_latest_Java_exploit
Kas olete asjaga kursis ja plaanite lähemalt asjast kirjutada?

Kahjuks on nii, et kirju, millega üritatakse arvutikasutajaid erinevatel ettekäänetel (Microsofti, eBay või PayPali kasutustingimuste oluline muutus, Suurbritannia tulevase kuninganna topless-pildid, moslemite meelepaha pälvinud video) ja olulisi päevasündmusi ära kasutades pahatahtlikele lehekülgedele suunata, liigub iga päev maailmas miljoneid.

Antud kirja teeb ohtlikuks asjaolu, et tavaseadetes ja uuendamata Javat kasutava brauseri korral ei näe pahatahtlikku linki klikkinud kasutaja ühtegi märguannet, et tema arvutis midagi käima tõmmati ja paigaldati. Java uuendamine (kui seda arvutis üldse kasutatakse) ning skripte blokeerivad brauseripluginad (näiteks NoScript) peaksid konkreetse rünnaku vastu aitama küll.

Samuti ei tee paha, kui muuta endale harjumuseks kontrollida, kas aadress brauseriribal on ikka see, kuhu teid linki klikkides väideti suunatavat.

Ühtlasi kutsun kõiki Arvutikaitse lugejaid üles Raido eeskuju järgima. Ehkki kasutamistingimuste ja nende muudatuste läbilugemine võib olla tüütu (ja teatud juhtudel, nagu näha, isegi ohtlik), võib see säästa nii raha kui närve.

Arvuti süsteemi puhastamine – JetClean

21. mai 2012 kirjutas Priit Aasmäe 4 kommentaari »

Ehkki arvuti aeglust võivad põhjustada paljud tegurid, kaasaarvatud viirused ja troojad või vananenud ja nõrk riistvara, siis enamjaolt on siiski tegemist hooldamata ja puhastamata arvuti süsteemiga, mida lisaks ei ole ka defragmenditud. Kui arvutit ei puhastata, siis juba väga kiire aja jooksul võivad tekkida süsteemis vead sinna kogunenud prahist, ebavajalikest failidest ja vigastest registrikirjetest, ning mida rohkem aega edasi läheb, seda aeglasemaks arvuti muutub.

NB! Enne, kui hakkate arvutit puhastama ja kiiremaks muutma mõne arvutiregistri- ja süsteemi puhastamise programmiga, lugege läbi, mida sellest teadma peaksite.

Arvuti puhastamine ja kiiremaks muutmine vaid ühe klõpsuga – JetClean

Tasuta JetClean on küllalt kompaktne ja võimas arvuti puhastamise programm, olles samaaegselt äärmiselt lihtsalt käsitsetav, millega saavad hakkama ka algajad arvutikasutajad. Paljus sarnaneb ta kõigile tuntud CCleaner´iga, millest on põgusalt juttu siin. Paljud väidavad, et JetClean on parem kui CCleaner, kuid otsustamine programmide headuse või halva üle jäägu siiski iga kasutaja enda teha.

Kui programm on arvutisse paigaldatud, siis põhimõtteliselt võib kohe vajutada saki alt 1-Click lingile Scan Now (Puhasta), kuid kes soovib, see võib veel täiendavalt arvuti puhastamisfunktsioone endale sobivamalt paika sättida.

Eestikeelse programmi kasutajaliidese saab määrata, kui valitakse Settings – Interface – Language – Eesti keel.

1-Click ehk 1-kliki (hiireklõpsu) funktsioonid:

Registry Clean (Registri puhastamine) – eemaldab kasutud, tühjad, vigased ja vanad sissekanded registrist.

Windows Clean (Windows puhastus) – tühjendab prügikasti, eemaldab hiljutised ehk viimatised failid (Recent Documents), kustutab ajutised failid ja logifailid, veateated, ajaloo jne, mida Windows vaikimisi salvestab.

Apps Clean (Rakenduste  puhastamine) – tagab privaatsuse internetis surfamisel, puhastades veebilehitsejate Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera, Google Chromesurfamisajaloo, salvestatud salasõnad, küpsised, allalaadimiste ajaloo jne, kuid ka kolmanda osapoole programmide poolt arvutisse salvestatud prahi. NB! Kui kasutajale on seni olnud mugavam, kui veebilehitsejate ajalugu säilitatakse, siis tuleb vastavate kirjete eest linnukesed ära võtta. Või kui näiteks brauser on ise kohandatud omale käepärasemaks, siis tuleb korjata linnuke eest Saved Form Information.

Shortcuts Clean (Otseteede puhastamine) otsib ja eemaldab vigased otseteed ja RAM Clean (Operatiivmälu puhastamine) optimeerib mälukasutust arvutis.

Tools  – abivahendid ehk tööriistad:

System Information (Süsteemi informatsioon) annab infot arvuti protsessorist, emaplaadist, videokaardist, mälust, paigaldatud operatsioonisüsteemist, kõvakettast, irdketastest jne.

Uninstaller (Programmide eemaldaja) kuvab kõik arvutisse paigaldatud programmid, saab vaadata viimati paigaldatud programme, kõige mahukamaid programme, Windows uuendusi jne ning loomulikult ka kõiki neid arvutist eemaldada nupule Uninstall vajutades.

Registry Defrag (Registri defragmentija) ja Internet Booster (Interneti kiirendaja) kuuluvad programmi tasulisse PRO versiooni.

Kui midagi läheb valesti, arvuti töö saab mingil põhjusel häiritud, siis saab taastada varasemat süsteemi seisu valides Settings (Seaded) – Rescue (Taastamine), valides taastepunkti ja vajutades Undo Changes (Taasta). Samuti saab samast aknast teha enne programmiga tööle hakkamist

Startup optimization (Alglaadivate failide optimeerija) – saab lahti ühendada rakendusi, mis koos Windows avanemisega tööle hakkavad, seeläbi ka kiireneb arvuti avanemine.

Performance Booster (Jõudluse parandamine) abil saab arvutisse paigaldada soovi korral programmi nimega JetBoost, mille abil saab sulgeda palju ressursse nõudvaid rakendusi ja teenuseid (services), et kiirendada arvutitööd mängimisel jne.

Portable (Kaasaskantev ehk portatiivne) – saab paigaldada arvutisse või näiteks välisele kõvakettale, arvuti teisele kettale jne programmi kaasaskantava versiooni.

Registry Defrag (Registri defragmentija) ja Internet Booster (Interneti kiirendaja) kuuluvad programmi tasulisse PRO versiooni.

Kui midagi läheb valesti, arvuti töö saab mingil põhjusel häiritud, siis saab taastada varasemat süsteemi seisu valides Settings (Seaded) – Rescue (Taastamine), valides taastepunkti ja vajutades Undo Changes (Taasta). Samuti saab samast aknast teha enne programmiga tööle hakkamist Windows süsteemitaaste punkti (Win 7 ja Win XP)

Sobib operatsioonisüsteemidele: Microsoft Windows 8 (Developer Preview), Windows 7, Vista, XP ja 2000 (32-bit ja 64-bit versioonidele).

Video programmist on suhteliselt halvas kvaliteedis, kuid on siiski arusaadav.

Clean and speed up computer for free – JetClean… by arvutiturve

Windows 7 süsteemitaaste

20. mai 2012 kirjutas Priit Aasmäe 17 kommentaari »

See ei ole kellelegi saladus, et Windows operatsioonisüsteemid on väga kapriissed iga väiksemagi vale liigutuse suhtes. Kord ei meeldi neile mõne uue programmi paigaldamine, siis draiverite uuendus või isegi Windows värskendused endad. Sageli teeb ka kasutaja ise oskamatusest vigu, mis rikuvad süsteemi.

Kui kasutaja veel ei tunne arvutisüsteemi nii hästi, et seda ise parandada, siis oleks mõtekas esimese asjana püüda taastada süsteemi seis päev, nädal, kuu või kaks tagasi aega, kui kõik veel korras oli. Juhul kui üks taastepunkt mingil põhjusel ei tööta või vigasid ei paranda, tuleb proovida teisi taastepunkte.

Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kui n-ö aega tagasi keerates jäävad samad vead alles, siis võib olla tegemist mõne tooja või viirusega, mis suudab iseennast samuti süsteemitaaste abil taas aktiveerida.

Windows XP süsteemitaastest olen kirjutanud artiklis Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral. Kuna süsteemitaaste põhimõte on samaks jäänud, siis eelnimetatud artiklist leiab üldist infot, mis käib ka Windows 7 ja Vista süsteemitaaste kohta.

Windows 7 süsteemi taastamine

Windows 7 või Vista süsteemitaasteni jõuab erinevaid teid pidi.

1.       Ava Start – Computer – System Properties – System Protection.

2.       Tee ikoonil My Computer paremklikk ja vali Properties. Vasakust lahtrist leia System Protection ja klõpsa sellel. (Seda teed pole videos näidatud).

Süsteemitaaste salvestab automaatselt taastepunkte süsteemisätetest ja failidest siis, kui punktikesega on märgitud Restore system setting and previous versions of files.

Kui on soov käsitsi ise taastepunkt luua, siis tuleb valida Create. Süsteemi taastamiseks vali System Restore…

Kui arvutis on vähe kettaruumi, siis Disk Space Usage liuguri abil võib taastepunktidele kuluvat ruumi vähendada. Vanemad taastepunktid, mis uute loomisel ei mahu enam olemasolevasse ruumi ära, kustutatakse automaatselt.

3.       Ava Start, kirjuta otsingusse „system restore“ ja vajuta Enter. Või leia kirje System  Restore ja klõpsa sellel. Avaneb viisard, mis juhendab kasutaja kohe süsteemi taastama.

4.       Ava Start – All programs – Accessories – System Tools – System Restore. Juhiste abil on nüüd võimalik kohe minna süsteemi taastama.

5.       Ava Start – Control Panel – System and Security – Action Center. Vajuta lingile Restore your computer to an earlier time ning seejärel Open System Restore.

Videos on näidatud veel erinevaid teid, kuidas jõuab süsteemitaasteni. Samuti on video-juhendis näidatud täpsemalt, kuidas saab ise luua süsteemi taastepunkte ja kunagi hiljem, kui selleks vajadus tekib, operatsioonisüsteem ennistada sellisesse aega tagasi, kui  arvutiga kõik veel täiesti korras oli.

Windows 7 system restore complete tutorial by arvutiturve

Pahavaratõrje Anvi Smart Defender

11. mai 2012 kirjutas Priit Aasmäe 4 kommentaari »

Tasuta Anvi Smart Defender pakub head kaitset pahatahtliku tarkvara vastu nagu tuntumad viirused, troojad, nuhkvara, reklaamvara, klahvinuhid, arvutiussid, veebilehitsejate kaaperdajad jne. Samuti on see kõik-ühes pahavaratõrjeprogramm küllaldaseks kaitseks tänapäeva ohtlikemate kurivaraliikide vastu nagu rootkit´id ja pahatahtlikud tarkvararobotid (bot).

Lisaks sellele on programmi lisatud funktsioonid, mis aitavad arvutit puhastada  prahist ning optimeerida aeglast arvutisüsteemi kiiremini tööle.

Pahavara otsimismeetodeid on kolm :

Quick Scan ehk kiire skanneerimine, kui pahavara otsitakse arvuti kõige kriitilisematest kohtadest.

Full Scan, kui arvuti kammitakse põhjalikult üle kogu süsteemist.

Custom Scan, kui arvutikasutaja saab ise valida kaustad ja kettad, kus pahavara otsimine teostatakse.

Programmis on esindatud ka pilvepõhine otsing Cloud Scan, kui tuvastatakse enim kahtlust tekitavad või tundmatud failid, mida on siis võimalik saata otse läbi interneti tõrjeprogrammi andmebaasi serverisse, kus siis need omakorda üle kontrollitakse, et kas tegu on kuritahtliku või hea failiga. Kahtlust tekitavaid faile või kaustu on kasutajal võimalik ka hiirenoolega kinni hoides tõsta otse Cloud Security aknasse.

Pahavaratõrje paigaldamisel lülitatakse automaatselt sisse viis reaalajakaitse mootorit, mis turvavad kasutaja arvutit internetis surfamisel, vestlusprogrammide teel suhtlemisel jne.

Privasy Guard kaitseb arvutit kahtlaste tegevuste eest ja volitamata juurdepääsu eest arvutisse.

Startup Guard peatab ebaturvalised pahatahtlikud tegevused, mis koos alglaadimisega käivituvad.

Process Guard tuvastab ja peatab kahtlustäratavad pahavaralised toimingud, mis võivad kasutada ka operatiivmälu (RAM).

Behavior Guard tuvastab ja blokeerib kuritahtlikud tegevused, mis nende käitumist analüüsides võiksid kuuluda pahavarale.

Files Guard monitoorib pidevalt reaalajas taustal ja püüab leida ning peatada teatud-tuntuid kuritahtlikke faile.

Funktsiooni Optimize eesmärgiks on kasutajatel tõsta oma arvuti töökiirust:

System Optimize abil saab määrata linnukestega moodulid, mis aitavad arvutit puhastada sinna kogunenud rämpsust nagu ajutised ja hiljutised failid, vigased või ebavajalikud registrikirjed, internetis surfamise jäljed jne, kuid ka tõsta mälu kiirust ning defragmentida ketast või kettaid.

Tõrjeprogramm ühildub hästi kõigi viirusetõrjetega, kuigi just hiljuti oli sel raskusi koos ülipopulaarse ja väga hea Avast viirusetõrjega töötamisel. Praeguseks on väidetavalt need raskused ületatud.

Tänase päeva seisuga on Softpedia´s pahavaratõrjeprogrammi ja selle tööd hinnanud pea 5600 kasutajat ja keskmiseks tulemuseks on saadud Excellent ehk suurepärane, väga hea ja perfektne.

Kuigi Anvisoft Anvi Smart Defender kodulehel on palju ülistavaid sõnu tõrjeprogrammi kohta, kusjuures ka mainitakse, et ta on heaks alternatiiviks viirusetõrjele, ja ka Softpedia lehel liigitatakse see tõrjuja kategooria alla antivirus ehk viirusetõrje, siis ikkagi ei maksa arvata, et arvuti kaitseks piisab ainult antud programmist – spetsiaalne viirusetõrje olgu ikka kindlasti samuti arvutis olemas!

Sellegipoolest peab arvestama, et igasse arvutisse ei pruugi see tõrje mingil põhjusel sobida. Heaks näiteks on minu enda kogemused selle programmiga töötamisel, kui tõenäoliselt sisselülitatud reaalajakaitsed muutsid mu arvuti väga aeglaseks. Kuid mul on rohkelt ka teisi tõrjeprogramme, millega ta ei pruukinud sobida ja mis hakkasid teineteist segama.

Hea on siiski see, kui enne programmi paigaldamist tehakse süsteemitaaste punkt , et võimalike probleemide korral saaks arvutisüsteemi taastada varasemase aega. Kuid süsteemiga mittesobivuse korral peaks piisama ka lihtsalt programmi eemaldamine (maha installeerimine) arvutist, nagu mina seda tegin.

Tõrjeprogramm sobib süsteemidele Windows XP / Vista / XP X64 / Vista64 /Windows  7 /Windows  7 x64

Ülevaatlik tutvustus programmist ja sellega töötamisest on alljärgnevas videos:

Anvi Smart Defender Free – Excellent… by arvutiturve

Pahavaratõrjujaid Mac’ile

8. aprill 2012 kirjutas Priit Aasmäe 11 kommentaari »

Tasuta viirusetõrjed Apple Mac OS arvutitele:

Kuna Apple MAC viiruseid levitatakse ka Võlts-turvaprogrammide ja võlts-viirusetõrjete näol (Rogue Security Software), mida pahatahtlikud veebilehed jagavad, siis tuleb kindlasti järgida reeglit, et turvaprogrammid tuleb tirida arvutisse vaid viirusetõrjete kodulehelt, mitte suvaliselt internetist leitud veebilehelt, sest see võib olla muudetud kurjamite poolt võtsleheks, mis sarnaneb originaaliga. Veel tuleb arvestada, et enamik tasuta viirusetõrjeid on mõeldud kodukasutajatele ning firmades ja ettevõtetes ei tohi neid kasutada.

Tasulised viirusetõrjed Apple MAC OS X arvutitele:

Tasulisi viirusetõrjeid saavad arvuti kaitseks kasutada firmad, ettevõtted ja asutused, kes kasutavad Apple arvuteid, sest nemad ei tohi kasutada kodukasutajatele mõeldud tasuta viirusetõrjeid.