themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Õiguskantsler võitleb rämpspostiga

6. juuni 2008 kirjutas Hillar Põldmaa Vasta »

Eesti uus õiguskantsler on kirjutanud märgukirja majandus- ja kommunikatsiooniministrile, milles tehakse ettepanek Infoühiskonna teenuste seaduse (edaspidi InfoTS) muudatuseks. Õiguskantsleri poolt kirjutatud tekst on asjatundjale väga huvitav, kuid „harju keskmise“ inimese jaoks üsna pikk ja keeruline,  seetõttu tooksin välja selle põhilised punktid.

InfoTS § 6 on kirjutatud ebaselgelt ning see toob kaasa kolm probleemi:

  1. eraisikust rämpsposti saaja on kaitsetu – ta saab kõigepealt pahna kätte ja alles siis on tal võimalus keelduda edaspidise pahna saamisest. Keeldumise korral on tulemuseks enamasti see, et sama saatja enam küll ei saada, kuid järgmine teeb seda jälle.
  2. Kui rämpsposti saadab ISP, siis saab teda karistada, kuid juhul, kui saatjaks on mingi suvaline kingapood, siis neid karistada ei saa, kuna nad ei ole infoühiskonna teenuse pakkujad.
  3. Juriidilise isiku e-posti aadressidele (eesnimi.perenimi@jur-isiku-domeen.ee) võib rämpsposti saata piiranguteta. Kuna EENeti reeglite kohaselt saab ee-lõpuga domeene registreerida vaid juriidiline isik, siis annab see mõningatele innovatiivsematele turundajatele avara tõlgendamisruumi ning võib muuta igasuguse õiguskaitse rämpsposti vastu praktiliselt olematuks

Kuna InfoTS ei ole just kõigeparemini sõnastatud, siis teeb õiguskantsler oma kirjas ettepanekud, milles ta soovitab muuta seadust nii, et:

  1. täpsemalt oleks sõnastatud tingimused, millisel juhul tohib reklaamkirju saata. Eelkõige saaks see toimuda e-posti aadressi omaniku nõusolekul. kusjuures vaikumisi tuleks arvestada, et nõusolekut ei ole antud.
  2. Laiendada seaduse reguleerimisala nii, et rämpsosti saatmisel mitte ISP poolt (näiteks kingapood või ehitusfirma) saaks ka selliseid juhtumeid menetleda ning pahategijaid karistada.
  3. Laiendada seaduse reguleerimisala nii, et ka juriidilisele isikule rämpsposti saatmine oleks reguleeritud ning soovimatu posti eest saaks karistada.

Lisaks eelpool kirjeldatule viitab õiguskantsler veel paarile nii konkreetse teema kui ka minu arvates eesti seadusandlusega üldisemalt seotud probleemile:

  1. Ühte ja sama asja käsitlevad paragrahvid on mööda erinevaid õigusakte laiali, kusjuures on sageli nii, et need paragrahvid ei ole omavahel päris kooskõlas. Tema soovitab kaaluda võimalust, et kogu teema oleks käsitletud ühes õigusaktis.
  2. Euroopa Liidu õigusakti harmoniseerimisel juhtub sageli nii, et EL akti algne mõte läheb kaduma.

Olen samal teemal sõna võtnud seoses isikuandmete kaitse seadusega.

Minu arvates väärib õiguskantsleri algatus igatahes tunnustust ning loodetavasti võtab lugupeetav majandus- ja kommunikatsiooniminister vedu. Igatahes jälgib arvutikaitse.ee teema arengut ning hoiab ka oma lugejaid sellega kursis.

Reklaam

3 kommentaari

  1. Margus ütleb:

    Igati nõus, hea ettevõtmine. Näiteks minule saadab Diskeeper Europe juba mitu aastat oma totraid pakkumisi, unsubscribe-link töötab ja annab teada, et olen listist eemaldatud, kuid ometi tuleb pea igal nädalal uus “It will take your home PCs from 0 to 60-Automatically – Diskeeper 2008” või “Special Offer: Purchase two licences and get 25% off” kiri. Olen saatnud kaks kirja probleemi kirjeldusega aadressile info@diskeeper.co.uk, kuid kummalegi pole vastatud ega midagi ette võetud.
    Hetkel säilitan nende kirjad just nimelt tõendusmaterjaliks, EV seaduse uuendamise järel läheb asi advokaatidele arutamiseks.

  2. BlueBull ütleb:

    Siis hakatakse eelnevalt helistama, pakkuma oma toodet suuliselt ning küsitakse luba meili saatmiseks. Kas raisata 2 minutit kõnele või kustutada 2 minutiga 50 spämmkirja?

  3. Alo ütleb:

    Kuidas võidelda sellise spämmiga mida lisavad teenusepakkujad hot.ee ja mail.ee kasutajate kirjade lõppu?

Lisa kommentaar