themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Kui kettaseadmega on probleeme

21. detsember 2009 kirjutas Siim Karus Vasta »

Kuigi tänapäeva kettaseadmed on üsna vastupidavad, juhtub aeg-ajalt ikka, et arvutit käivitades saadakse veateade “Boot media not found” või sinise ekraani veakoodiga 0x00000024 (NTFS_FILE_SYSTEM). Tihtipeale tähendab see, et mõne aja pärast ei ole ketast enam üldse võimalik kasutada. Seega, kuidas käituda kui kahtlustate, et kettaseade hakkab üles ütlema?

Kui kahtlustate, et kettaseade eluga on lõpukorral, tuleks andmete päästmiseks teha järgmist:

  1. Luua kettast koopia või kujutis faili
  2. Taastada ketta koopiat kettal olev failisüsteem
  3. Taastada ketta koopialt failid

Ketta kahjustatuse kontrollimiseks saab pärast ketta koopia tegemist kasutada mitmeid ketta diagnostilisi tööriistu. Uuemate arvutite BIOS menüüs on tavaliselt olemas valikud ketta diagnostika läbi viimiseks või ketta S.M.A.R.T. diagnostika väljundite kontrollimiseks. Juhul kui ketta diagnostika kettaga probleeme ei leia, saab ketta töökorda seada taastades kettal olevad failisüsteemid (nagu on kirjeldatud andmete päästmise teises etapis).

Järgnevalt on toon näiteid andmete päästmise kolme sammu läbi viimiseks kasutades tasuta süsteemitaaste komplekti SystemRescueCD vahendeid.

Ketta koopia loomine

Ketta koopiat on võimalik luua nii faili kui ka uuele kettaseadmele. Vaikimisi eeldab koopia tegemine, et sihtasukohas peab vaba ruumi olema vähemalt sama palju kui taastataval kettal kettamahtu. Tegelikkuses on võimalik siiski hakkama saada väiksema kettaruumi vajadusega. Näiteks kasutades failisüsteemis pakkimist, on võimalik ketta koopia ära mahutada enam kui kümnendiku võrra väiksemale ruumile kui taastataval maht. Juhul kui taastatav ketas omas palju vaba ruumi ja pole kunagi täis saanud, on võimalik vähendada ketta koopia jaoks kuluvat mahtu kasutades sihtfailina hajusat faili (sparse file), kus konstantseid pikemaid bitijadasid faili ei kirjutata märkides need vaid failitabelis eriliste sektoritena.

Kettast koopia tegemiseks on mitmeid tööriistu. Neist tooksin välja vabavaralise ddrescue, mis pakub mitmeid lisavõimalusi ketta koopia tegemiseks. Kõige lihtsam on kettast koopiat teha ühendades taastatav ketas mõne teise arvutiga lisakettana (nt. välise kettana). SystemRescueCD puhul tuleb ddrescue kasutamiseks SystemRescueCD plaadilt käivitada tema linux keskkond (vaikimisi valik, graafilist kasutajaliidest pole vaja). ddrescue üritab korduvalt lugeda kettalt välja seal olevad andmed ja need siis toimetada sihtkohta. Sealjuures on abiks see, et ddrescue oskab katkenud koopia tegemist jätkata uuel käivitamisel ning on võimalik lasta ddrescue-l teha kõigepealt koopia lihtsalt taastatavatest kettapiirkondadest ning seejärel täiendada loodud koopiat ülejäänud ketta piirkondade andmete lugemisega. ddrescue-ga ühe korraga täieliku kettakoopia tegemiseks tuleb käsurealt sisestada käsk:

ddrescue -d /dev/sdX /mnt/sihtketas/failinimi.dd /mnt/sihtketas/failinimi.log

kus /dev/sdX viitab taastatavale kettale (tavaliselt on esimene kettaseade arvutis /dev/sda, teine /dev/sdb, jne.), /mnt/sihtketas/failinimi.dd viitab sihtfailile ja /mnt/sihtketas/failinimi.log viitab logile (vajalik taastamise hilisemaks jätkamisks).image

Rohkem infot ddrescue kasutamise kohta leiate selle juhendist: http://www.gnu.org/software/ddrescue/manual/ddrescue_manual.html . Sihtfailiks võib olla teine ketas (sisu kirjutatakse üle) või mõni fail teisel kettal. Selleks, et ketta koopia teha faili, tuleb kõigepealt sihtketas ühendada. Näiteks, ketta koopia failiserverisse (Windowsi jagatud kausta) kopeerimiseks tuleb failiserveris sihtkaust ühendada kohaliku failipuuga järgmiselt:

mkdir /mnt/sihtketas
mount –t cifs –o user=Guest,lfs //Failiserveri_nimi/Jagatud_kataloog /mnt/sihtketasimage

kus Guest asemel tuleb anda serveri kasutaja nimi, kellena koopia tehakse, //Failiserveri_nimi/Jagatud_kataloog on tee jagatud kaustani ja /mnt/sihtketas on koht, kuhu  ketas ühendatakse. Võti lfs tähistab, et kasutatakse suurte failide (üle 2GB) tuge. ddrescue töötab automaatselt ega vaja kasutaja sekkumist. Koopia tegemine võib aega võtta tunde või isegi päevi.

Windowsi puhul on mõistlik ketta koopiast teha vhd formaadis virtuaalketas, mida saab Windowsis tavalise kettana kasutada (Windows 7 eelsete versioonide puhul on selleks vaja alla paigaldada vhdmount, mille saab paigaldada Virtual Server paigaldusprogrammiga). VHD failide eelis on ka nende kasutatavus mitmetes virtuaalmasinates (tegemist on Microsofti virtualiseerimisplatvormide (Hyper-V,  Windows Virtual PC, Virtual Server) kettaformaadiga), mis võimaldab seal olevat operatsioonisüsteemi virtualiseeritud keskkonnas käivitada. Oluline on siinjuures tähele panna, et Virtual PC ja Virtual Server keskkonnas tuleb SystemRescueCD Linux keskkond käivitada alternatiivse tuumaga (altkernel32). Linux platvormil saab tavaliselt dd faili ise kettana kasutada (vt. mount käsu abiinfot).

Failisüsteemi taastamine

Failisüsteemi taastamiseks saab parimal kasutada operatsioonisüsteemi paigaldusmeedia vahendeid. Näiteks Windowsi puhul saab paigaldusmeedialt kasutada käske chkdsk, fixmbr ja fixboot, mis kontrollivad ketta korras olekut ja parandavad kettal olevaid vigu Windowsi käivitumise taastamiseks. Samas ei suuda need tööriistad taastada vigastatud ketta partitsioonitabelit. Vigastatud partitsioonitabeli taastamiseks ja sealsete failide taasamiseks saab edukalt kasutada TestDiski (osa PhotoRec paketist).

TestDiskile tuleb käivitades ette anda ketta koopia (või taastatava ketta) asukoht. Käsurealt saab seda teha lisades selle tühikuga eraldatuna käsu järele, Windows keskkonnas saab läbi lihtsamalt lohistades ketta kujutise “testdisk_win.exe” peale. Nii TestDisk kui ka PhotoRec on tekstikonsoolil töötavad rakendused. Juhtnuppudeks on enamikel ekraanidel nooleklahvid ja sisestusklahv (Enter). Aktiivsed valikud on kujutatud musta tekstiga valgel taustal. Näiteks alloleval pildil on valitud taastamiseks ketta kujutis D:\Public\Disks\Disk9BOOT.dd ja valitud on nupp [Proceed] (jätka).

Pärast TestDisk käivitamist tuleb uuesti valida, kus asuvad taastatavad andmed.

image

Olles valinud taastatavate andmete asukoha, tuleb määrata, mis tüüpi partitsioonide tabel on kasutuses. Enamasti on selleks Intel partitsioonitabel, kuid Mac ketaste puhul on selleks tihti Mac ja uuemate arvutite puhul EFI. Kui te pole kindel, milline on kasutuses, võib alguses proovida Inteli tabelit ja kui sellega taastamine ei ünnestu, proovida EFI-t ja seejärel teisi partitsioonitabeli tüüpe. Partitsioonitabeli puudumine (valik [None]), on kasutuses vaid ketaste erijuhtudel.

image

Failisüsteemide otsimiseks tuleb järgneval ekraanil valida [Analyise] (Analüüsi). Ülejäänud valikute kasutamine enamasti vajalik pole, kuid leidub juhtumeid, kus TestDisk ei oska ise õigeid seadistusi ära arvata ning vajalik on ketta kohta lisainfo andmine. Nende kasutamine on mõistlik jätta kettaseadmetega rohkem kursis olevatele inimestele.

image

Pärast [Analyse] valimist tuleks teha kiire otsing ([Quick Search]) ning kui see midagi  ei leia, ka sügavam otsing ([Deeper Search]),

image

Otsingu tulemuseks peaks olema arvatav partitsioonide tabel. Selle partitsioonide tabeli kettale salvestamiseks tuleb pärast tabeli leidmist valida [Write]. Alternatiivselt saab valida leitud partitsiooni ja vaadata seal olevaid faile (vajutades nuppu ‘p’). Neid faile saab ka taastada kopeerides need töökettale. Selleks tuleb valida taastatav fail ja vajutada ‘c’.

Faili taastamine

Failide taastamiseks ilma failisüsteemi taastamata (st. taastada saab ka ketta ümber formaatimise või suuremate failisüsteemi vigade tõttu kaotatud faile) ketta koopialt on üks paremate tulemustega programme PhotoRec. PhotoRec ignoreerib failisüsteemi failitabeleid ja otsib otse kettal olevaid faile. PhotoRec kasutamine on väga sarnane TestDisk kasutamisele.

Ka PhotoRec käivitades tuleb kas faili lohistades või käsurealt käivitades ette anda taastatavate failide asukoht. Programmi kõivitudes tuleb taaskord valida, kus asub taastatav meedia. Seejärel tuleb valida partitsioonitabeli tüüp. Seejärel tuleb valida, kas soovite faile otsida kindlalt partitsioonilt või tervelt kettalt ([Whole Disk]). Valides terve ketta, küsitakse, kas tegemist on Linuxi ext failisüsteemides olnud failidega või mitte. Kui Linuxit ei kasutanud, siis tõenäoliselt tuleb valida [Other] (Muu).

image

Olles öelnud, kas tegemist on ext failisüsteemi tüübiga või mitte, tuleb määrata kaust, kuhu paigutatakse taastatud failid.  Kaust “..” (kõige ülemine) tähistab ülemkausta (“up”). Taastamise alustamiseks tuleb vajutada ‘Y’. Taastatud failid tekivad valitud kausta alamkaustadesse recup_dir.N.

image

Kokkuvõte

Eeltoodud võtetega on võimalik päästa andmeid “surevalt” kettalt (sh. kõvaketastelt, flash ketastelt, mälupulkadelt, CD, DVD, HD-DVD, BluRay plaatidelt ja teistelt andmekandjatelt). Siinjuures tuleb hoiatada, et päästetud saavad ka osad varem kustutatud failid (nt. veebibrauseri sirvimise ajalugu). Mitte kõiki faile ei ole võimalk taastada tarkvaraliste vahenditega. Eriti keeruline on taastada näiteks faile, mille sisu on teiste failide poolt üle kirjutatud. Sellisel juhul saab päästa faile vaid spetsialse riist- ja tarkvaraga spetsialistide poolt. Samas surevalt kettalt andmete koopia tegemiseks või muul mitte käivituva operatsioonisüsteemi diagnoosimiseks ja parandamiseks on SystemRescueCD vahendid hästi sobilikud. Hoolimata nimest, on SystemRescueCD kasutatav ka haldamistoimingute jaoks (nt. ketta ümber partitsioneerimine).

Reklaam

3 kommentaari

  1. anto ütleb:

    Üks teooria-lõik võiks loo alguses juures olla.
    Et vead andmekandjatel liigitatakse kolmeks:

    1. ülemise taseme, ehk siis failisüsteemi loogilised ebasused.
    2. keskmise taseme, ehk siis blokipaigutuse ebasused (meedia terve, aga OS või meediaseadme enda kontra on meeltesegaduses bloki struktuuri ärarikkund)
    3. alumise taseme vead ehk siis (enamasti) fataalsed riistvaraprobleemid.

    Lahenduskäiguks vastavalt on:

    1. veenduda et tasemete 2. ja 3. vigu pole, seejärel meediast koopia, seejärel koopia kallal parandus. Probleem: enamik tarkvarasid käsitleb meediat täistuksis olevana, sealt pealt saab päästa, aga seda ennast päästa (eelnevasse olekusse viia) ei saa. Seetõttu tuleb asju teha kahes etapis: esialgu kriitiliseim sodi koopialt ära päästa (välja kopeerida), alles seejärel teha katset esialgse meedia taastamsiega.

    2. Aitab Primoshenko HDD regenerator. DC/DVD puhul aitab uitvigade ja koopiakaitsete väljalugemisel erinevate ligipääsuviiside (random/sequential) proovimine, vahel harva veab.

    3. Vahel harva aitab sooja/külmaga mängimine ning füüsiline painutamine.

  2. Siim ütleb:

    Juhul kui esinevad artikli alguses toodud probleemid (eriti juhusliult esinev NTFS veaga sinine ekraan) ja te pole tegelenud arvutis suuremate ümberonfigureerimistega (nt. uue operatsioonisüsteemi lisamise või ketta ümberpartitsioneerimisega), on üsna kindel, et tegemist on ketta riknemisega. See tähendab, et tegemist on füüsilise veaga ja tuleb kohe alustada ketta koopia tegemisega, sest kohe ketta enda peal taastamise üritamine (sh. partisioonitabeli kontrollimine või checdisk jooksutamine), võib ära aja, mil kettast saab veel koopiat teha (enne ketta ligipääsu täielikku kadumist).

    Ketta temperatuuriga mängimine, painutamine ja avamine/füüsiline taas-onstrueerimine, on võtted, mis tuleks jätta asjatundjatele tegemiseks, sest viga nende teostamisel tähendab üldjuhul ketta taastumatut hävimist (samas õnnestumisel võib kettaseade veel mitmeid aastaid vastu pidada).

    HDD Regenerator (ja teised sarnased tööristad) on saanud mitmel pool pahakspanu osaliseks. Nende tööriistade lubadusi ei ole suudetud tõestada ja paljud kasutajad on lõpetanud halvemas olukorras kettaga kui see alguses oli. Vaata näiteks HDDguru (http://forum.hddguru.com) või Toms Hardware (http://www.tomshardware.co.uk/forum/page-139570_14_0.html) foorumeid. Soovitan HDD regenerator asemel kasutada tuntud ja tunnustatud taastamisvõtteid ja tarkvara.

  3. Edmund ütleb:

    Kettast koopia loomiseks soovitan Clonezilla-t – http://www.clonezilla.org/

    Clonezilla puhul ei ole käsurida vaja sisuliselt – vaid kataloogi- või failinime kirjutamiseks ja sedagi mitte iga kord. Väga mugav kasutada – kõik pseudograafiliste menüüde kaudu.

    Kasutamise õpetused – http://www.clonezilla.org/download/sourceforge/doc/clonezilla-live-stable-doc.php

Lisa kommentaar