themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Internet on ohtlikum kui joobes juhtimine.

10. november 2008 kirjutas Hillar Põldmaa Vasta »

Nagu McAfee uuring näitab, peab kaks kolmandikku ameerika emadest internetti ohtlikumaks kui joobes juhtimist (62%) või narkootikumide proovimist (65%). Siinjuures on tähelepanuväärne asjaolu, et 58% emadest arvab, et valitsus ei tee piisavalt netiturvalisuse hüvanguks.

Samas on muidugi märkimisväärne, et 63% teismelistest teavad, kuidas oma tegevust varjata ning 32% ka varjavad seda. Tõenäoliselt on ka põhjust, kuna 52% tunnistavad, et on andnud isiklikku informatsiooni inimestele, keda nad tunnevad ainult internetis.

Eestis on sarnaseid diskussioone peetud rate.ee kontekstis. On inimesi, kes arvavad, et rate on paha ja tuleks ära keelata, samas teiste arvates ei muuda selline ühe lehekülje keelamine midagi, kuna koheselt tekib kümme samalaadset asemele. Ka Arvutikaitse on käsitlenud nii laste käitumise juhendamist, sotsiaalse tarkvara erinevaid riske kui sotsiaalsete võrgustike privaatsuse aspekte.

Arvutikaitse on endiselt seisukohal, nagu ka McAfee, et kõige olulisem on kasutajate harimine. Ilma teadmisteta või küllaldase hoolikuseta on internetis väga kerge sattuda pettuse ja ka kuriteo ohvriks.

Kordan siinkohal üle mõned olulisemad soovitused:

Alusta varakult

Niipea, kui laps muutub aktiivsemaks interneti kasutajaks, tuleb hakata teda harima internetiga kaasnevate ohtude osas.

Jälgi oma laste internetikasutust

Vanemad arvavad, et nad teavad, millega nende laps internetis tegeleb. Sageli nad paraku eksivad, kuna lapsed on sageli arvuti kasutamise osas oluliselt targemad kui nende vanemad (32% lastest varjavad oma tegevust).

Arenda lapsega avatud dialoogi ning sea reeglid

Me peame loomulikuks, et õpetame lapsi vastutustundlikult ja turvaliselt päriselus käituma. Samamoodi tuleb lapsi õpetada käituma ka virtuaalses maailmas.

Kontrolli regulaarselt oma lastega seotud sotsiaalse võrgustiku lehekülgi

Õpeta neid käituma seal ettevaatlikult, eriti mis puudutab fotode või isikliku informatsiooni avaldamist sõpradele. Ei tasu unustada, et sotsiaalse võrgustiku lehed on avatud ka võrgukiskjatele.

Kindlusta oma arvuti turvalisus

Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje). Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev. Vajadusel kasuta tarkvaras olevaid lapselukke.

Fakte küberkuritegevusest

●      Umbes iga neljas arvutikasutaja satub küberkuritegevuse ohvriks

●      Internetiühendusega arvutit rünnatakse iga 39 sekundi tagant

●      Küberkuritegevus on aastatel 2006-2007 kasvanud 264%, hinnanguliselt kasvab ta aastatel 2007-2008 veel 300%

●      80% küberrünnakutest on tehtud rahalise kasu saamise eesmärgil

Allikas: McAfee

Reklaam

2 kommentaari

  1. netsnake ütleb:

    Olen autori artikliga 100% täiesti päri. Ja ma tõesti imestan siiralt, miks pole kommentaare antud artikli teemal. Kas küsimus on selles, et netis surfavad ringi ainult alaealised noorukid ja lastetud täisealised? Emmed ja issid aga istuvad Delfis.

    To: Artikli autor Hillar Põldmaa, 10, november 2008
    Ma astuksin siin veel ühe raske “mõttelise sammu” edasi ja ütleksin välja tõsiasja, mis mõlgub nii mõneski peas: “Internet koos oma sotsiaalvõrgustikega võib ohvri seisukohalt osutuda surmavaks!” 🙁

    Sotsiaalvõrgustike (rate.ee, orkut.com, facebook.com, myspace.com, flickr.com, youtube.com jt.) võrgumudas võivad peita end libakontodega netikiskjad (pedofiilid, perverdid, psühhopaadid). Selliste suhtes on eriti kaitsetud lapsed ja noorukid. Ohvriteks võivad sattuda isegi täiskasvanud.

    Lapsevanema püha kohus on omada täit ülevaadet oma laste tegemistest Internetis. Lapsevanemal oleks patt ennast siin välja vabandada väitega, et ta ei tunne arvutit ega Internetti. Vastasel juhul kerkib üles küsimus, kas seda Interneti ühendusega arvutit ongi üldse lapsele koju vaja.

    NB! Windowsisse on võimalik installeerida “lapsehoidja” tarkvara (nt. FREE Parental Internet Filter – http://www.download25.com/free-parental-internet-filter-download.html) , mida saab konfigureerida nii et teatud sisuga kodulehekülgedele laps ei pääseks. Näiteks kell 22:00 blokeeritakse arvutis lapse kasutajakontos Interneti ühendus. Ka on võimalik Windowsi teisest kasutaja profiilist monitoorida lapse tehtud Interneti sõnaotsinguid ja kodulehekülgede külastusi. Usalda kuid kontrolli.

    Mul oli selline juhus, et lapsevanemad ostsid koju uue arvuti ja palusid et ma installeeriksin arvutisse “lapsehoidja” tarkvara (ei tea millisest kohast nad selle infotarkuse küll said). Samas oli algselt pere suhtumine selline, et meie 11-aastane laps küll igasuguseid sotsiaalvõrgustike ei külastaks. Tüdruk isegi ütles: ” RATE.EE on täielik jama…mina seal küll ei käi ja mind see asi üldse ei huvita!”

    Ja mis te arvate, millised Interneti otsingud ja kodulehekülgede külastuste üritused olid tüdrukul esimesed? Õige! Rate.ee omad! 😉

    Kui keegi viitsiks minu mõttega ühte jalga käija, siis ta peaks tunnistama tõsiasja et Eesti Interneti ajaloos on “hispaanlanna” juhtum üks räigeimaite ning karmimate tagajärgedega. Jube näide sellest kuidas sotsiaalvõrgustik koos msn-iga osutus surmavaks. Sotsiaalvõrgustike administraatorid peaksid oma logide ja monitoorimistega 24h lahingukorras olema.

    Minu arvamuseks on see et politseil oleks eluliselt vajalik omada rahvusvaheliste mõõtmetega “pedofiilide andmebaasi”. Politsei peaks saama täieliku ülevaate nendest inimestest ja nende tegemistest. Kuna seda andmebaasi EU-l pole, siis ongi võimalik tõsiasi, et pedofiilid jäävadki ringlema kohtadesse kus on alaealiste konsentratsioon kõige suurem.

  2. hillarp ütleb:

    Olen arvamusel, et “hispaanlanna” juhtum on ainult jäämäe veepealne osa ja et tegelikult on neid ohvreid oluliselt rohkem. Muide, mina ise alustasin netis suhtlemist umbes 1998 ja juba siis liikles võrgus pedofiile ja teisi perverte.

    Mis puudutab internetis jõuvõtete kasutamisse, siis ma arvan, et Sa jääd vähemusse. Tuleta meelde, kuidas eesti “arvutigurud” kisasid, et Assapauk mõrvab interneti. Samas olen ma ise juba ammu veendumusel, et (interneti ühendatud) arvuti on kõrgendatud ohu allikas ning selle kasutamiseks oleks vajalik läbida spetsiaalsed kursused ning omandada vastav luba (sarnaselt autojuhi-, relva- vms loale). Muide, põhimõtteliselt on nad isegi olemas – AO on nimeks. Iseküsimus on see, kui palju neid läbitakse ning milline on tulemus.

    Teoreetiliselt peaks IT-d õpetatama keskoolis AO eksami sooritamiseks vajalikus mahus kuid… Tallinna Ülikooli sissesaanute hulgas on tulemus igatahes nutune ja ma olen veendunud, et samasugune tulemus on ka absoluutselt igas teises ülikoolis.

    Tegelikult peaks needsamad “arvutigurud” maapeale tooma ja e-eesti edendamise asemel nende jõu rakendama hoopiski täiskasvanud inimeste elemtaarse arvutioskuse parandamisele. Võimalik, et siis muutub ka üldine olukord veidi paremaks ja ühtlasi saab ka e-eesti hoogu juurde.

Lisa kommentaar