themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Artiklid alates ‘Seadused’ rubriigist

STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

11. oktoober 2007

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.

E-posti-reklaam – seaduserikkumine või lihtsalt turundus?

15. aprill 2007

ostaelevant2ra.jpgÜhe eelmise postituse kommentaaris uuris meie hea lugeja Viljar, kuidas on Eestis seadustega reguleeritud rämpspost ehk spämm. Kuna olen kindel, et meie blogi käivad lugemas ka ettevõtjad ja turundusinimesed, kes sooviksid e-posti-turundust oma äri hüvanguks ära kasutada, lahkamegi seda teemat veidi lähemalt.

Arvutiinimeste ringkondades on levinuimaks seisukohaks, et igasugune e-posti teel tehtav turundus on halb ja laiduväärne. “Tavaliste” inimeste seisukoht kipub olema, et palju kasutut rämpsposti on tüütav, kuid nii mõnigi kord saabub e-posti teel ka väärt pakkumine.
Kuigi suhtumisi võib olla erinevaid, on seadusandlik tõlgendus Eestis ses suhtes üsna konkreetne. Võlaõigusseaduse paragrahv 60 ütleb nii:

Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

Ehk siis lihtsalt öeldes: Eestis kehtib opt-in põhimõte – kellelegi maili teel pakkumist tehes peab saatjal olema eelnevalt saaja nõusolek. Võrdluseks – opt-out põhimõte on selline, kus saatja ei tohi pakkumisi mailitsi saata, kui saaja on öelnud, et ta ei taha pakkumisi saada.

Seetõttu peaks olema hoolikas ja pidama ise silmas, millisele ettevõttele millist e-posti aadressi anda – kui üldse anda. Sageli kirjutad ju alla leheküljepikkusele 6-se fondisuurusega lepingule, kus võid teadmatult anda ettevõttele õiguse su e-posti aadressile ükskõik mida saata või su aadressi edasi müüa. Sel juhul polegi mõtet kurta, kui e-posti peale pakkumisi tulema hakkab – juriidiliselt on siin kõik korrektne.
Kuid kui sa ka pole nõusolekut andnud, on ikkagi võimalik, et e-kirja teel saabunud pakkumine on postitatud legaalselt. Nimelt korraldatakse Eestis üsna palju nn edasisaatmiskampaaniaid, kus auhindadega peibutades kutsutakse inimesi saatma üht või teist pakkumist sõpradele edasi. Sel juhul on rämpsposti saaja ainukeseks võimaluseks kaevata oma sõbra peale, kes talle selle pakkumise edasi saatis.

Kuid osades ringkondades on selliste kirjade edasisaatmine üsna popp, neid kirju saadakse üsna hea meelega ning mõnikord võidetavad auhinnad lisavad veelgi õhinat. See viibki tõdemuseni, et e-posti teel tehtav reklaam ei olegi jäägitult halb asi. Seda tuleb lihtsalt teha vastutustundlikult ning sel moel, et see võimalikule kliendile meeldiva mulje jätaks, tüütav ja illegaalne reklaam ei ole firma mainele ju niikuinii kasuks. Kultuurset e-turundust teostab ja õpetab Eestis näiteks Altex Marketing.