themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Artiklid alates ‘Rämpspost’ rubriigist

Makroviirused on tagasi

14. august 2007

macro.gifMõnda aega tagasi kirjutas Siim, et spämmifiltritele teevad peavalu PDF-manustega spämmikirjad. Pole päriselt selge, kas viirustõrjujad leidsid antud probleemile kiiresti vasturohu või siis avastasid kurjamid, et teistsugused meetodid on edukamad, igatahes teatab BitDefender sellise spämmi hulga olulisest vähenemisest – peamiselt seetõttu, et kasutajad lihtsalt ei viitsi manuseid lahti teha 🙂

Küll aga on spämmijad taasavastanud Office’i failidega manused, eriti Exceli, kirjutab McAfee andmeturbespetsialist Nick Kelly firma blogis. Eriti paneb Nick Kellyt muretsema asjaolu, et sedamööda, kuidas arvutikasutajad Exceli ja teiste Office’i formaatide põhise spämmiga ära harjuvad, riskivad hooletumad nende seast justkui tavalist spämmikirja lahti tehes saada parasjagu taaslevivate makroviiruste ohvriks.

Nii et ärge parem avage tundmatult saatjalt tulnud segase sisuga kirju või vähemalt ärge näppige nende manuseid!

E-posti-reklaam – seaduserikkumine või lihtsalt turundus?

15. aprill 2007

ostaelevant2ra.jpgÜhe eelmise postituse kommentaaris uuris meie hea lugeja Viljar, kuidas on Eestis seadustega reguleeritud rämpspost ehk spämm. Kuna olen kindel, et meie blogi käivad lugemas ka ettevõtjad ja turundusinimesed, kes sooviksid e-posti-turundust oma äri hüvanguks ära kasutada, lahkamegi seda teemat veidi lähemalt.

Arvutiinimeste ringkondades on levinuimaks seisukohaks, et igasugune e-posti teel tehtav turundus on halb ja laiduväärne. “Tavaliste” inimeste seisukoht kipub olema, et palju kasutut rämpsposti on tüütav, kuid nii mõnigi kord saabub e-posti teel ka väärt pakkumine.
Kuigi suhtumisi võib olla erinevaid, on seadusandlik tõlgendus Eestis ses suhtes üsna konkreetne. Võlaõigusseaduse paragrahv 60 ütleb nii:

Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

Ehk siis lihtsalt öeldes: Eestis kehtib opt-in põhimõte – kellelegi maili teel pakkumist tehes peab saatjal olema eelnevalt saaja nõusolek. Võrdluseks – opt-out põhimõte on selline, kus saatja ei tohi pakkumisi mailitsi saata, kui saaja on öelnud, et ta ei taha pakkumisi saada.

Seetõttu peaks olema hoolikas ja pidama ise silmas, millisele ettevõttele millist e-posti aadressi anda – kui üldse anda. Sageli kirjutad ju alla leheküljepikkusele 6-se fondisuurusega lepingule, kus võid teadmatult anda ettevõttele õiguse su e-posti aadressile ükskõik mida saata või su aadressi edasi müüa. Sel juhul polegi mõtet kurta, kui e-posti peale pakkumisi tulema hakkab – juriidiliselt on siin kõik korrektne.
Kuid kui sa ka pole nõusolekut andnud, on ikkagi võimalik, et e-kirja teel saabunud pakkumine on postitatud legaalselt. Nimelt korraldatakse Eestis üsna palju nn edasisaatmiskampaaniaid, kus auhindadega peibutades kutsutakse inimesi saatma üht või teist pakkumist sõpradele edasi. Sel juhul on rämpsposti saaja ainukeseks võimaluseks kaevata oma sõbra peale, kes talle selle pakkumise edasi saatis.

Kuid osades ringkondades on selliste kirjade edasisaatmine üsna popp, neid kirju saadakse üsna hea meelega ning mõnikord võidetavad auhinnad lisavad veelgi õhinat. See viibki tõdemuseni, et e-posti teel tehtav reklaam ei olegi jäägitult halb asi. Seda tuleb lihtsalt teha vastutustundlikult ning sel moel, et see võimalikule kliendile meeldiva mulje jätaks, tüütav ja illegaalne reklaam ei ole firma mainele ju niikuinii kasuks. Kultuurset e-turundust teostab ja õpetab Eestis näiteks Altex Marketing.

Seadusega spämmi vastu

2. aprill 2007

ricromero.jpgUSA Rhode Islandi osariigi seadusandlikus kogus on arutlusel seadus, mis kohustaks osariiki pidama nimekirja e-posti aadressidest, mille omanikud ei soovi saada spämmi.

Kui seadus läbi läheb, peab iga firma, mis kavatseb Rhode Islandi elanikele spämmi saata, ostma endale osariigi võimudelt spämmi mittesoovivate kodanike nimekirja ning eemaldama seal olevad aadressid oma adressaatide nimekirjast. Igal nimekirjas oleval, kuid siiski oma postkastist spämmi leidnud kodanikul on õigus kaevata spämmija kohtusse ning nõuda $500 kahjutasu. Nendega, kes seesugust korda süstemaatiliselt eiravad, tegeleb osariigi prokurör eraldi.

Spämmi võivad jätkuvalt piiranguteta saata heategevus- ja poliitilised organisatsioonid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning firmad, kellel on saajaga ärisidemed (ehkki viimastel palutakse vabatahtlikult reeglitele alluda). Samuti on spämmipiirangutest vabastatud kolme või vähema töötajaga väikefirmad.

Ehkki minu tagasihoidlikul hinnangul on kavandatavad abinõud kuritahtliku spämmi vastu suhteliselt hambutud, teeb ametlike spämmijate katusorganisatsioon Direct Marketing Association kõva lobitööd, et seadus läbi ei läheks. Sellegipoolest  Connecticuti, Hawai, Michigani, Missouri, New Yorgi, Texase, Vermonti ja Washingtoni osariikides sarnased seadused juba kehtivad.

Uudise edastas DM-News

Ilusat valentinipäeva!

14. veebruar 2007

valentin.jpg

Ja kui saite tundmatult austajalt võõrkeelse kirja, siis ärge parem selles olevaid linke klikkige. Kui te seda siiski tegite ja teile öeldakse, et nüüd installitakse teile Macromedia Flash Player, siis tegelikult saate omale arvutisse troojalased Valenavir.A ja Bzub.HZ. Kui te installimisest keelduda ka ei jõudnud, siis käige oma arvuti parem mõne viirustõrjujaga üle.
Aga pidage oma sõpru ikka meeles! Ainult kasutage e-kaardi saatmiseks meie kohalikke portaale 🙂

Ilusat valentinipäeva!

Naljahambad avastasid sinihamba

29. jaanuar 2007

bluejack2002.jpgMitte just tihti, kuid paar korda on siiski juhtunud, et olen oma mobiiltelefonist leidnud iseendale saadetud SMS-e. Enamasti saadab ta neid mulle mu taskust, kui automaatne klahvilukk pole küllalt kiiresti rakendunud. Kuna mul mu eesnime tõttu on kalduvus figureerida paljude telefoniraamatute eesotsas, siis tean päris kindlalt, et ma pole ainuke, kellele telefon omatahtsi helistab või sõnumeid saadab. Kuivõrd aga need mobiilsed telefoniraamatud kuuluvad enamasti kas minu sõpradele või väga headele tuttavatele, siis on lahtiununenud klahvilukk pigem meeldivaks võimaluseks uurida, kuidas neil ka muidu elu läheb 🙂

Mitte enam nii meeldivalt seltskondlikuks võivad lood kujuneda siis, kui lukustamata unub uuematel mobiiltelefonidel juba standardiks kujunenud bluetooth, maakeeli sinihammas. Nimelt võib selline telefon langeda bluejackingu ehk sinihambakaaperduse (kes pakub parema sõna?) ohvriks.

Tehnoloogia ise on lollilt lihtne: niiöelda naljahambad toksivad oma telefoniraamatusse ilma numbrita, kuid tobeda või kahemõttelise pealkirjaga sissekande ning saadavad selle visiitkaardina mõnele lähikonnas “kuulavale” bluetooth-seadmele. Mingit otsest kahju niisugune sõnum telefonile muidugi ei tee, samuti on sinihambatehnoloogia niipaljukestki turvaline, et ohver peab saadud sõnumi aktsepteerima (aga kui ta juba kõigile seadmetele “nähtava” bluetoothiga ringi jalutab, siis üheksal juhul kümnest ta selle sõnumi vastuvõtu ka kinnitab). Saata saab nii pilte kui helilõike, tüüpiliselt aga tekstisõnumeid nagu “Vaata selja taha!” või “Kena kampsun, kust said?”. Ühesõnaga umbes sama huvitav ja kasulik nähtus nagu jõnglased paneelmaja fonoluku klahvidel korrutustehteid harjutamas.

bluejackwireless.jpg

Ja otse loomulikult on uue meediakanali avastanud reklaamilevitajad. Nii näiteks levitab Hollandi firma Bluetoothreklame koos välireklaamifirmaga JCDecaux Amsterdamis kohaliku teleÅ¡õu Tantsud Tähtedega promoklippe. Tõsi, telefoniomanik peab kinnitama nende klippide allalaadimise, kuid nagu ütles Bluetoothreklame esindaja Volgens Rouffaer, on seda nädala aja jooksul teinud 15 000 inimest, see on 15% neist, kes on vastava reklaamteenuse levialasse sisenenud sisselülitatud sinihambaga.

Mida teha, kui soovite, et teie telefoni bluetoothi kaudu spämmi ei tuleks? Ainult kaks lihtsat, kuid toimivat reeglit ongi:

1. Kontrollige oma mobiiltelefoni sinihamba seadeid ning pange oma telefoni nähtavuseks “Varjatud”. Oma telefoniga seotud seadmeid saate edasi kasutada.

2. Kui te bluetoothi parasjagu ei kasuta, lülitage see parem välja. Säästate nii oma taskusõbra akusid kui iseenda närve.

Mis mõttega nad spämmivad?

26. jaanuar 2007

Mart tegi järgmise tähelepaneku:

Sain sellise spämmi nagu allpool näha on.

Nüüd vaatame selle AUNI käekäiku: http://finance.yahoo.com/q/bc?s=AUNI.OB&t=5d

d_scream1hi.jpgKeegi tegi puhtalt spämmi abil igast taalast kaks.

Mida see näitab? Vast seda, et spämmitakse väga massiliselt ja inimesed lähevadki spämmi õnge ja ostavad neid aktsiaid.

Mis ohvriga juhtub? Antud juhul ostavad kodanikud 0.30 eest ja pärast peavad selle 0.15 eest maha müüma. Kurikaelad teevad siis vastavalt teistpidi, eks 🙂

From: “Ignacio Calderon” s@accie.com
Date: January 25, 2007 8:10:34 PM GMT+02:00
To: <mart@tehnokratt.net>
Subject: fw:Ignacio AUNI – day2

Day 2

Nice jump. The Beauty of the peenny stoock arena is that shares appreciate so quickly!

A bit of inner information and returns of 1000% are not unheard of.
With lucrative settlement in China American Unity Investments (AUNI) is entirely where you want to be.

I am buying now. Are you ?

What will happen next ? Today it will show us … what it can do on third day.

It has more growth potential then i even intended .
And next will be very HOT! times.
Todays prognosis:+24% +0.7 (0.36) at least
and +48% +0.14(0.43) at most

AUNI will easily reach $1.00 mark once results are announced!

Seda, et spämmimisega saab ka tegelikult aktsiahindu kergitada, kinnitab isegi Social Science Research Network’i avaldatud uurimus. Laura Frieder Purdue ülikoolist ning Jonathan Zittrain Oxfordi ülikoolist tegid suuremahulise statistika põhjal kindlaks, et spämmerid, kes ostavad suhteliselt odavaid vähese likviidsusega aktsiaid ning need nii spämmi kui iseenda kokkuostutehingutega tekitatud tõusulaines maha müüvad, teenivad keskeltläbi 5,79%, ostjad aga kaotavad keskeltläbi 5,5%. Kõikidel ei lähe muidugi nii hästi kui AUNI ülesupitajatel, samuti ei müü enamus investoreid mitte esimese suure pettumuse augus, vaid siis, kui hind on tavatasemele stabiliseerunud, kuid põhijoontes näib spämm tõepoolest töötavat.

Kui ei oleks usaldavaid inimesi, kes tundmatult “heategijalt” küsimata ning teadmata millisel eesmärgil tulnud nõuandeid puhta kullana võtavad, poleks ju spämmi mõtet saatagi 🙂

Loterii, millele ei pea isegi piletiti ostma

24. jaanuar 2007

treemoney.jpgMa siiamaani arvasin, et raha kujutab endast töö ja muude konkreetsete väärtuste vahetusekvivalenti, aga tuleb välja, et teinekord tekib raha täiesti iseenesest. Nii näiteks potsatab juba mitmendat päeva ka eestimaistesse postkastidesse elektronkirju toreda uudisega, et kirja saaja on võitnud umbkaudu miljon eurot. Kust see raha pärineb ning mispärast korraldajad raha sel kombel laiali loobivad, jääb saladuseks, eriti ei seletata ka mõnevõrra kahtlast asjaolu, kuidas te saite võita loteriil, mille piletitki te ostnud ei ole.

Seesugune loterii tundub kahtlane ka Põhja politseiprefektuurile, mille majanduskuritegude talituse vanemkomissari Rocco Otsa sõnul võtavad sellistes skeemides osalejad riski petta saada ning õigem oleks taolised kirjad postkastist kiirelt kustutada. “Kõige suurem oht sellistes skeemides osalemisel peitub enda isikuandmete avaldamises. Kelmi valdusse sattunud isikuandmetest võib nende omanikele palju kahju tõusta” selgitas Ots.

Mina arvan ka, et raha kasvab puu otsas ainult Lollidemaal ning kõik kelmid ei ole nii süütud kui nood, kes Buratino rajalt maha võtsid.

Saatke mulle raha, lihtsalt niisama!

24. jaanuar 2007

cashfall.jpgÜritan kirjaviisi võimalikult originaalilähedaseks jätta:

From: XXXX
Date: Fri, 19 Jan 2007 13:30:47 +0200
To: XXXX, XXXXX, XXXXXX
Subject: Mäng “Kerge raha” – easy money

1.Mary … xxxxxxxxxx9016
2.Indrek … xxxxxx1362
3.Sigrit … xxxxxxxxxx2012
4.Erle … xxxxxxxxxx15
5.Elina … xxxxxxxx5638

Programm nõuab sinult investeeringut 25 krooni.
Logi end internetipanka, tee ülekanne nimekirjas esimesel kohal olevale inimese kontole, lisa makse selgitusse ‘kerge raha’ ning pane teele.
Sellega ühele poole saanud, tee käesolevast kirjast copy/paste.
Eemalda nimekirjast ülemine nimi, kellele just 25 krooni saatsid ning lisa oma nimi nimekirja lõppu. Niisiis liiguvad kõik inimesed koha võrra kõrgemale – koha võrra lähemale esimesele kohale, kus olles saad samamoodi raha nagu sa ise just olid andnud. Super oleks, kui saadaksid kirja edasi 40-le inimesele. Kuna inimesed ei usu sellistesse programmidesse just palju, siis arvestame, et nendest 40st inimesest mitte 25% vaid võib-olla isegi vaid 12,5% toimib samamoodi nagu sina (see teeb 5 inimest) ning teeb ülekande ja saadab kirja edasi, tõstes sind juba 4. kohale nimekirjas… kui niimoodi edasi arvutada, siis need 5 inimest saadavad edasi kirja 40le oma sõbrale, mis teeb 200 sellist kirja, kus sina oled 4. kohal..nendest 200-st taaskord 12,5% on juba 25 inimest, kes võiks selle potensiaalselt edasi saata..25×40 teeb 1000 kirja, kus sinu nimi on 3. kohal..1000-st 12,5% on 125..nende 125 inimese poolt edasi saadetud kirjades, mida on kokku 125×40 on 5000 kirja, kus sinu nimi 2. kohal… edasi 12,5% nendest 5000-st teeb 625 võimalikku edasisaatjat, kokku 625×40, mis teeb lõpuks kokku 25000 kirja, kus sinu nimi esimesel kohal.
Nüüd tuleb see koht, kus SINA hakkad raha saama..2500-st 12,5% on
3125 potensiaalset edasisaatjat – 3125x25EEK=78125EEK sinu pangakontole.
Mida rohkem kirju saadad, seda suurem võib olla summa, mis sinu pangakontole laekuma hakkab. Samas võib olla edasisaatjate protsent ka suurem kui 12,5%…mis teeb taaskokrd taaskokrd suurema summa sinu pangakontole..ja kõik ketis osalejad loovutavad VAID 25EEK, mitte rohkem.

EDU

Oijah, sellised ahelkirjad liikusid juba vanal heal ürgajal, kui internetti veel alles Arpanetiks kutsuti. Ise sain vist esimese seesuguse juba kolmandas klassis, siis tuli nimekirja esimesele saata rahakaardiga 25 rubla. Tõenäoliselt oli tollal taskurahaga parematki peale hakata, nii et minu kohal see ahel paraku purunes. Mingis variandis olid sellistes saadetistes veel jubedad kirjeldused sellest, kui viletsasti keti katkestajatel hiljem elus minema oli hakanud. Ma küll ei suuda kujutleda terve mõistusega inimest, kes oma ebaõnnestumistes üht kettkirja oskab süüdistada või, veel hullem, sellest tervele maailmale kuulutama läheb, aga kui nüüd mõtlema hakata, siis tõepoolest, juba kolm kuud hiljem peitis keegi kooli garderoobis mul ühe kummiku ära…

Õnneks käesolevas variandis ei lubata ei õnne ega hirmsate õnnetuste küüsi mittelangemist, küsitakse otse ja keerutamata raha. Mulle selline sirgjoonelisus igatahes meeldib, veel rohkem meeldiks siis, kui ei nähtaks nii pikalt vaeva kõiksugu saatmisnimekirjade ja kasutatud auto hinna suurjusjärku rahasummade lubamisega, vaid palutaks mul lihtsalt kahekümneviiekast loobuda 🙂

Ameerika Ühendriikides on seesugused ahelkirjad seadusega keelatud, põhjuseks eelkõige asjaolu, et seda käsitletakse kui üht hasartmänguvormi, aga ka seetõttu, et seesugune püramiidskeem pakub arvukalt võimalusi pettusteks, mis ei jäta kirja saajale mingeid võimalusi oma raha kätte saada – eriti juhul, kui kirja saatja märgib rahasaajate nimekirja mitmesuguste erinevate nimede all iseenda pangakontod.

Surfa netis ja teeni pappi!

17. jaanuar 2007

in-god-we-trust.jpgSain ühelt sõbralt sellise toreda kirja:

Tervitus! Kui viitsite, lugege see kiri läbi ja klikake allpool olevat linki ning liituge. Kui ei viitsi, siis kustutage lihtsalt ära ja ärge pidage pikka viha.

Ma pean teatama kurvastusega, et iga sekund, mida sa internetis veedad
varastab keegi sinu taskust raha. Mängid sa mänge, chatid jutukas, räägid msnis, vaatad videot, loed kellegi blogi, kõik need tegevused teenivad raha – üksikutele inimestele.

Hea näide on YouTube. Tundub, et sa ei pea midagi maksma selle
kasutamise eest, kuid vaatamata sellele ostis Google selle 1.65 miljardi
dollari eest ära (20 000 000 000 eek). Kujuta ette et see summa jagataks 10 miljoni kasutaja vahel ära, iga kasutaja saaks 200 krooni ainult Youtube külastamise eest. Kuid arvatavasti külastad sa päevas vähemalt kümme erinevat saiti ning iga kuu vahetuvad need saidid. 10×200=2000 Seega võiksid sa teenida rohkem kui 2000 krooni iga kuu lihtsalt netis surfates.

Kuid kahjuks ei maksa sellised saidid nagu Youtube ja Google oma külastajatele, kes neile rikkuse tõid, mitte kui midagi. Ja selle vea tahavad parandada kaks meest, kes lõid firma nimega AGLOCO. See firma annab igale oma liikmele firma osakuid ning jagab oma igakuise teenistuse liikmete vahel. Ning peale selle on liikmeks saamine täiesti tasuta.

Kõik mida liige tegema peab on hoidma lahti ühte väikest viewbari akna allservas kuni 5 tundi kuus. Iga hetk võib selle kinni panna.

Peale selle võib teenida ka uute inimeste juurde kutsumise eest. Firma väärtus tõuseb iga uue kasutajaga. Iga kasutaja, kes sinu alt registreerib võib olla otseselt sulle väärt 30$ väärtuses osakuid ning suurem protsent kuuteenistusest. Ja see läheb kuni 5 levelit allapoole… Ehk siis kui sinust edasised kasutajad uusi inimesi juurde kutsuvad teenid sa ka selle pealt.

Ära maga maha! Viewbar on veebruari lõpuni beta testitimises. Hiljem võib osutuda raskeks leida inimesi, kes liituksid sinu alt.

Kliki alloleval lingil, registreeri end liikmeks ning asu peaaegu mitte midagi tehes osakuid teenima!

Ruttasin muidugi kohe kirjas toodud linki vajutama, kuid enne registreerumist tegin midagi, mida enamus meist ei tee: lugesin läbi tolle suurepärase teenuse kasutustingimused ja privaatsuskaitsepoliitika. Viimasest leidsin toreda lõigu, mis otse ja ilma keerutamata ütles, et minu privaatsus on igati kaitstud ning mu isikuandmeid ei jagata mitte kellelegi peale AGLOCO-ga lepingulistes suhetes olevate reklaamilevitajate 🙂
Peale selle meeldis mulle ka lubadus, et AGLOCO võimaldab mul igal ajal teenuse katkestada ning on sealjuures nii lahke, et säilitab mu isikuandmeid pärast seda veel niikaua, kuni vajalikuks peab…

Veidi tausta uurides selgus, et AGLOCO näol on tegemist kunagise projekti AllAdvantage reinkarnatsiooniga, muist tegijaidki on samad. Müts maha – AllAdvantage oli omal ajal mitmeski mõttes teedrajav firma. Olles omal ajal üks kümnest maailma mõjukaimatest internetifirmadest, peetakse seda vaat et reklaamvara ja nuhkvara leiutajaks ning kuulujututurunduse internetti toojaks – viimasest nähtusest, muide, on välja kasvanud ka näiteks praegu meie poliitikute seas maad võttev blogipidamine…

Ma seekord veel ei liitunud. Ja kui teilgi peaks kiusatus tekkima, siis tehke seda vähemalt spetsiaalselt spämmi saamiseks mõeldud meiliaadressiga ning hoidke oma reklaam- ja nuhkvaratõrjujad töökorras!

200 juhtivat spämmitootjat annavad 80% maailma spämmist

11. jaanuar 2007

250px-spam.jpgInternetis spämmiliiklusel silma peal hoidva projekti Spamhaus hinnangul on 80% internetis ringleva spämmi taga 200 spämmerite rühmitust, mis omakorda koosnevad 500-600 elukutselisest spämmerist, kes pidevalt vahetavad nii asukohta kui aliasi. Spamhausil on olemas ka nende nimekiri.

Nimetatud tegelased liiguvad tavaliselt ühest “spämmisõbralikust” võrgust teise, valides tegevuspaigaks peamiselt Aasias või Lõuna-Ameerikas asuvad serverid. Sageli hakkavad nad ka ise niiöelda “võrguteenuse pakkujateks”, süüdistades spämmi laialisaatmises oma olematuid “kliente”. Avastamise ja blokeerimise korral panevad nad oma “võrguteenuse kinni”, avades samas kohe uue.

Hetkel juhib kõige hullemate spämmerite TOP 10-t  Odessa päritolu Alex Blood, tuntud ka kui Aleksei Poljakov, paljude botnettide omanik ning lasteporno, ravimite ja kinnisvaraspämmi levitaja.  Teisel kohal on Vene-Ameerika päritolu Leonid Kuvajev, tuntud ka kui BadCow, kes saadab põhiliselt viiruste ja troojalaste abil loodud botnettide kaudu piraattarkvara, ravimite ja pornoviidete spämmi. Auhinnalisel kolmandal kohal püsib praegu Michael Lindsay Californiast. TOP-ist leiab lisaks eelpoolnimetatutele veel ühe ameeriklase, ühe tegelase Hongkongist, Ukrainast ja Iisraelist ning  kolm venelast.