themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Artiklid alates ‘Kuidas käituda’ rubriigist

Arvuti süsteemi puhastamine – JetClean

21. mai 2012

Ehkki arvuti aeglust võivad põhjustada paljud tegurid, kaasaarvatud viirused ja troojad või vananenud ja nõrk riistvara, siis enamjaolt on siiski tegemist hooldamata ja puhastamata arvuti süsteemiga, mida lisaks ei ole ka defragmenditud. Kui arvutit ei puhastata, siis juba väga kiire aja jooksul võivad tekkida süsteemis vead sinna kogunenud prahist, ebavajalikest failidest ja vigastest registrikirjetest, ning mida rohkem aega edasi läheb, seda aeglasemaks arvuti muutub.

NB! Enne, kui hakkate arvutit puhastama ja kiiremaks muutma mõne arvutiregistri- ja süsteemi puhastamise programmiga, lugege läbi, mida sellest teadma peaksite.

Arvuti puhastamine ja kiiremaks muutmine vaid ühe klõpsuga – JetClean

Tasuta JetClean on küllalt kompaktne ja võimas arvuti puhastamise programm, olles samaaegselt äärmiselt lihtsalt käsitsetav, millega saavad hakkama ka algajad arvutikasutajad. Paljus sarnaneb ta kõigile tuntud CCleaner´iga, millest on põgusalt juttu siin. Paljud väidavad, et JetClean on parem kui CCleaner, kuid otsustamine programmide headuse või halva üle jäägu siiski iga kasutaja enda teha.

Kui programm on arvutisse paigaldatud, siis põhimõtteliselt võib kohe vajutada saki alt 1-Click lingile Scan Now (Puhasta), kuid kes soovib, see võib veel täiendavalt arvuti puhastamisfunktsioone endale sobivamalt paika sättida.

Eestikeelse programmi kasutajaliidese saab määrata, kui valitakse Settings – Interface – Language – Eesti keel.

1-Click ehk 1-kliki (hiireklõpsu) funktsioonid:

Registry Clean (Registri puhastamine) – eemaldab kasutud, tühjad, vigased ja vanad sissekanded registrist.

Windows Clean (Windows puhastus) – tühjendab prügikasti, eemaldab hiljutised ehk viimatised failid (Recent Documents), kustutab ajutised failid ja logifailid, veateated, ajaloo jne, mida Windows vaikimisi salvestab.

Apps Clean (Rakenduste  puhastamine) – tagab privaatsuse internetis surfamisel, puhastades veebilehitsejate Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera, Google Chromesurfamisajaloo, salvestatud salasõnad, küpsised, allalaadimiste ajaloo jne, kuid ka kolmanda osapoole programmide poolt arvutisse salvestatud prahi. NB! Kui kasutajale on seni olnud mugavam, kui veebilehitsejate ajalugu säilitatakse, siis tuleb vastavate kirjete eest linnukesed ära võtta. Või kui näiteks brauser on ise kohandatud omale käepärasemaks, siis tuleb korjata linnuke eest Saved Form Information.

Shortcuts Clean (Otseteede puhastamine) otsib ja eemaldab vigased otseteed ja RAM Clean (Operatiivmälu puhastamine) optimeerib mälukasutust arvutis.

Tools  – abivahendid ehk tööriistad:

System Information (Süsteemi informatsioon) annab infot arvuti protsessorist, emaplaadist, videokaardist, mälust, paigaldatud operatsioonisüsteemist, kõvakettast, irdketastest jne.

Uninstaller (Programmide eemaldaja) kuvab kõik arvutisse paigaldatud programmid, saab vaadata viimati paigaldatud programme, kõige mahukamaid programme, Windows uuendusi jne ning loomulikult ka kõiki neid arvutist eemaldada nupule Uninstall vajutades.

Registry Defrag (Registri defragmentija) ja Internet Booster (Interneti kiirendaja) kuuluvad programmi tasulisse PRO versiooni.

Kui midagi läheb valesti, arvuti töö saab mingil põhjusel häiritud, siis saab taastada varasemat süsteemi seisu valides Settings (Seaded) – Rescue (Taastamine), valides taastepunkti ja vajutades Undo Changes (Taasta). Samuti saab samast aknast teha enne programmiga tööle hakkamist

Startup optimization (Alglaadivate failide optimeerija) – saab lahti ühendada rakendusi, mis koos Windows avanemisega tööle hakkavad, seeläbi ka kiireneb arvuti avanemine.

Performance Booster (Jõudluse parandamine) abil saab arvutisse paigaldada soovi korral programmi nimega JetBoost, mille abil saab sulgeda palju ressursse nõudvaid rakendusi ja teenuseid (services), et kiirendada arvutitööd mängimisel jne.

Portable (Kaasaskantev ehk portatiivne) – saab paigaldada arvutisse või näiteks välisele kõvakettale, arvuti teisele kettale jne programmi kaasaskantava versiooni.

Registry Defrag (Registri defragmentija) ja Internet Booster (Interneti kiirendaja) kuuluvad programmi tasulisse PRO versiooni.

Kui midagi läheb valesti, arvuti töö saab mingil põhjusel häiritud, siis saab taastada varasemat süsteemi seisu valides Settings (Seaded) – Rescue (Taastamine), valides taastepunkti ja vajutades Undo Changes (Taasta). Samuti saab samast aknast teha enne programmiga tööle hakkamist Windows süsteemitaaste punkti (Win 7 ja Win XP)

Sobib operatsioonisüsteemidele: Microsoft Windows 8 (Developer Preview), Windows 7, Vista, XP ja 2000 (32-bit ja 64-bit versioonidele).

Video programmist on suhteliselt halvas kvaliteedis, kuid on siiski arusaadav.

Clean and speed up computer for free – JetClean… by arvutiturve

Android ja pahavara

12. märts 2012

Detsembris 2011 jõudsid Androidi viirused reaalselt Eestisse. Kõik need heausksed, kes Google Marketis ringi surfates tirisid endale mõne Logastrodi firma mängu, said pügada 4 euro ja 50 sendiga. F-Secure oma blogiartiklis on nakatamise mehhanismi hästi kirjeldanud – kelm võtab Google Marketist mõne olemasoleva aplikatsiooni, teeb seda pisut ümber ning paiskab uuesti Marketisse (mis 07. märtsist küll juba kannab nime Play, mitte Market). Logastrod suutis sel viisil ära häkkida 13 mängu.

[PC Magazine: http://securitywatch.pcmag.com/none/291627-android-malware-found-in-fake-angry-birds-cut-the-rope-and-more]

Originaalpilt: PC Magazine

Originaalpilt: PC Magazine

Ida-Euroopa keskmine kasutaja läheb alt sõnaga “FREE”. Kuna krediitkaardid pole meil Eestis kuigi populaarsed (õnneks!), siis on lastele õpetatud – tohib võtta neid aplikatsioone, mis raha ei küsi. Neid, mis on “free”. Ning kui kõrvuti on valida kahe samasuguse aplikatsiooni vahel, üks on selgelt “free” ja teise puhul pole midagi öeldud, siis kumma valiksite? Antud juhul need, kes valisid “FREE” versiooni, installisid endale telefonisse sigaduse. Kuigi Eestis nakatus maksimaalselt 20-25 inimest, ületas lugu uudisekünnise. Selgub, et kaval on vaadata ka allalaadimiskordade arvu, mis libafirmadel on suhteliselt madal.

Paha programmijupp käitub sedasi:

getSimCountryIso() if (!str.equalsIgnoreCase("ee"))
 { sendSMS("17013", "69229"); continue; }

Ehk teisisõnu, loetakse SIM kaardilt riigi kood ning saadetakse eriti kallile tasulisele numbrile neli ja pool eurot maksev sõnum (SMS) – igas riigis oma numbrile. Kas märkaksite seda “teenust” oma telefoniarvel? Muide, tegemist on lugupeetud välismaise teenusepakkujaga, kelle käest siis pätid omakorda teenust rentisid.
Aasta 2011 oli Androidi turvalisuse seisukohast nukker – pahavara järsku tõusu kirjeldab see graafik [ZDNet: http://www.zdnet.com/blog/hardware/report-android-malware-up-3325-in-2011/18449]:

originaal: ZDNet

originaal: ZDNet

Ei ole mingit alust arvata, et 2012. aasta alguses oleks olukord kuidagi oluliselt paranenud. Google praktiliselt ei kontrolli aplikatsioone, mis Marketisse (nüüd Play) üles laetakse. Seega võetakse Marketist midagi maha üksnes kaebuste peale.

Androidi turvamudel on mõnes mõttes sarnane küpsiste (cookies) omaga. Üks ja ainuke kord, nimelt installi ajal, küsitakse kasutajalt luba, et programm saaks tarvitada üht või teist ohtlikku turvaomadust. Ruutimata telefoni puhul neid õigusi lube enam hiljem küljest ära võtta ei saa (v.a. täielik mahainstall) ning uuesti küsitakse õiguste lubade kohta alles siis, kui aplikatsioonist on saadaval uus versioon (õnnetu tõlkija suva tõttu nimetatakse seda vähemkurjakuulutavalt värskenduseks, mitte uuenduseks).

värskendus kui roosiveega piserdamine

värskendus kui roosiveega piserdamine

Väga sageli võtab uus versioon endale oluliselt rohkem õigusi lube, kuid selleks hetkeks on kasutaja juba andnud püsikorralduse – uuenda (ups! –  värskenda) automaagiliselt. Või siis on kasutaja psühholoogiliselt tüdinud ning litsub iga küsimuse peale – jah, jah, jah!  … On võimalik ka hoopis teistsugune stsenaarium, kus installeeritakse Interneti kasutusõigusega ja USB mälu kasutusõigusega aplikatsioon, mis siis juba ise esimese asjana läheb pahasaidist kurivara tooma.

Moraal – tavakasutajal pole lootustki õiguste süsteemi selgeks saada, kuivõrd see on ülearu keeruline ja tagaustega ning automaatse uuendamise kontseptsioon koos eestikeelse “värskendamisega” sisuliselt nullib sellegi vähese mis on. Androidi õiguste lubade süsteemi ning selle põhimõttelisi puudusi on lähemalt kirjeldatud selles teaduslikus töös siin.

Mõned näited:

netivajadusega taskulamp

netivajadusega taskulamp

 

helista ... kuid kuhu? Panka? Kas pole ülearu mugav?

helista ... kuid kuhu? Panka? Kas pole ülearu mugav?

 

Google Maps - praktiliselt pole õigust, mis siit puuduks

Google Maps - praktiliselt pole õigust, mis siit puuduks

Kuid kuidas on siis lood Androidi viirustõrjetega? Otse loomulikult on neid mitmeid. Samas on erialaajakirjad väga mürgised antiviiruste kasuteguri osas … hetkeseisuga enamik tasuta viirustõrjeid lihtsalt tarbivad võimsust ja vastu ei anna mitte midagi. Novembris 2011 ilmus väga salvavaid materjale Androidile mõeldud “tasuta” antiviiruste osas, kus kõrgeim skoor anti tundmatule tootele nimega “Zoner Antivirus“.

http://securitywatch.pcmag.com/security-software/290411-report-most-free-android-antivirus-apps-useless
http://www.av-test.org/fileadmin/pdf/avtest_2011-11_free_android_virus_scanner_english.pdf

Pärast säärast reklaami loomulikult võtsin maailmanimega tootja viirustõrje maha ning installisin Zoneri. Samas, miski asi viskas mul perioodiliselt reklaami staatus-ribale ning Zoner ei avastanud midagi.

reklaam - Pokerist

reklaam - Pokerist

veel reklaami

veel reklaami

Mis mulle selle Zoneri puhul veel ei meeldinud, et ta keeldub roheliseks minemast, kuniks ma pole kustutanud kõiki Marketi väliseid aplikatsioone ja pole peale keeranud lisafunktsioone – kas peaksin?!

Zoner nuriseb...

Zoner nuriseb...

 

Lõpp hea, kõik hea. Pärast kolm kuud kestnud muretut elu minu mobiilis avastas Zoner lõpuks pahalase:

bingo!

bingo!

Täistõde seisneb aga selles, et programmi GPSFix installeerisin ma samuti novembris. Seega elasid viirustõrje ja pahaprogramm kolm kuud kenasti üksteise kõrval ilma vähimategi probleemideta. Ka Airpushi puhul piisab kord antud nõusolekust (ja andmetest) selleks, et reklaamiandja saaks mulle jätkuvalt rämpsu saata. Kusjuures, juriidiliselt on kõik korrektne ning GPSFix on Marketis senimaani saadaval. Selline on nn vabade aplikatsioonide hind.

Tähelepanekule lugejale on pilt kindlasti selge – Androidi turvaolukord on parasjagu mõnusas tõmbetuules ning oodata on igasuguseid, ka kõige hullemaid uudiseid. Kuidas džunglis ellu jääda? Alljärgnevalt mõned soovitused:

  • Installeeri vaid aplikatsioone, mida kasutab vähemalt 100 000 inimest.
  • Ükski viirusetõrje ei aita kindlalt, kuid mõni kallim neist peaks Sul ikkagi olema installitud.
  • Ära usalda automaatset “värskendamist”. Tee seda alati käsitsi ja uuri seejuures ka taotletavaid õigusi.
  • Kui rahakott kannatab, kasuta kaht telefoni. Ühe peal testid sigadusi, teise peal kasutad kenasid programme.
  • Ära anna oma telefonile oma õiget nime ja reaalset identiteeti. Google võtab Sinult niikunii kõik mis saab (ASL – age, sex, location) ja aplikatsioonid enamgi.
  • Kui vähegi saad ja suudad, ära ühenda Androidi ühegi oma reaalse kontoga (e-mail, twitter, MSN, FB). Loo spetsiaalsed kontod, mis ei reeda sinu reaalset identiteeti.
  • Kasuta kuumaksupõhist andmesidepaketti … suuremate üllatuste vältimiseks.
  • Kui sa oma telefoni välja juurid / ruudustad (rooting), siis vähemasti tea, miks sa seda tegid.
  • Karda QR koode ja lühilinke! Kunagi ei või teada, mida nende tagant alla laaditakse.
  • Käi kohalikus maakeelses Androidifoorumis lugemas teiste muresid ja õnnestumisi.
  • Oota ja unista, millal NSA turvaline Android muutub kättesaadavalks laiadele rahvamassidele

———-

Lõpuks valik senistest halvimatest uudistest:

[1] Pahavara, mis Androidi ruudustab ja oma loojatele iga päev üle 5000£ teenib.

[2] Veel teinegi artikkel Androidi ruudustavast viirusest.

[3] Airpush ja teised reklaamvarad.

[4] F-Secure aastalõpuraport – “Mobile Threat”.

[5] Lugu sellest kuidas prantsuse pätid 100000 EUR teenisid.

[6] Lugu sellest kuidas 50 top aplikatsiooni kasutajate andmeid müüvad.

[7] QR koodidest: http://isc.sans.edu/diary/An+Analysis+of+Jester+s+QR+Code+Attack+Guest+Diary+/12760

[8] Lühilinkidest: http://news.techworld.com/security/3343649/dropbox-url-shortener-targetted-by-spammers/

[9] Positiivseid uudiseid ka: OSAF – analüüsikeskkond Androidi aplikatsioonide lähemaks uurimiseks.

Test: kuidas käitud internetis?

11. veebruar 2012

Kontrolli, kas sind on internetis kerge alt tõmmata!

Käitumine internetis

Alustage
Õnnitlused - olete edukalt läbinud küsitluse Käitumine internetis. Teie skoor on %%SCORE%% punkti %%TOTAL%%-st võimalikust. Teie reiting on %%RATING%%
Your answers are highlighted below.
Tagasi
Värvitud punktid on läbitud.
12345
6Lõpp
Tagasi

EaseUS Partition Master Home Edition – ketaste poolitamine või ühendamine

16. detsember 2011

Valeri küsib Arvutikaitse blogis:

„Küsimus siis selline, kui ma olen kettad poolitanud, siis mis viisil ma poolitatud kettad, taas üheks tervikuks saan“

Vastus:

Valeri tähelepanek on õige! Kui kasutada programmi MiniTool Partition Wizard Home Edition, siis see tasuta versioon ei võimalda tõepoolest kettaid taas kokku liita vaid selleks tuleks osta selle programmi tasuline litsents. Ent selle taha asi seisma ei jää.

Free EaseUS® Partition Master Home Edition

Arvutisse tuleb paigaldada teine väga hea partitsiooni haldusprogramm, mille leiab www.partition-tool.com kodulehelt. Kuna paigaldusfailini jõuaks Download.com lehelt, mis ei tööta juba ammugi, siis mõtekam oleks EaseUS installer arvutisse tõmmata kas Softpediast või “Major Geeks.com“ failijagamissaitidelt.(Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Tasuta EaseUS Partitioni abil saab nii ketast poolitada kui ka hiljem taas seda poolitatud ketast uuesti C-kettaga kokku liita ehk ühendada. Kõik toimingud ja operatsioonid, mida selleks tuleb teha, on näidatud videos.

Lisaks on videos näidatud ka see, kuidas kontrollida kettaid vigade suhtes üle. Põhimõte on selline, kui teete kõvakettale (ketastele) stressi testi, siis rohelise märgiga täpikesed näitavad, et kõvaketas on vigadeta, kuid kui nende roheliste täppide sisse poeb ka mõni punase märginguga ruuduke, siis on kõvakettal mõned sektorid kahjustatud ning tuleks hakata aegsasti mõtlema andmete kiirele varundamisele.

Tasuta EaseUS Partitioni abil saab veel defragmentida (Defragment) ketast, kloonida ketast (Clone Disk Wizard) teisele arvutis olevale kõvakettale, kopeerida partitsioon (Copy Partition Wizard) jaotamata kettale, formaatida (Format) ehk kustutada andmed virtuaalkettalt (ketastelt), kustutada ebavajalikke kettaid (Delete), peita partitsioon (Hide Partition), hävitada taastamisvõimaluseta andmed virtuallketastelt (Wipe Partition), taastada kadunud või kogemata kustutatud partitsioone (Partition Recovery Wizard) jne. Kuid sellest kirjutan teine kord. Allolevas videos on vastus peamisele Valeri poolt küsitud küsimusele.

Programm sobib operatsioonispüsteemidele Win XP/2003/08/Vista/Windows7, 32bit ja 64 bit süsteemidele.

Video:

Resize or Merge Local Disk C – Best Free… by arvutiturve

Kõvaketta poolitamine Partition Wizard Home abil

8. oktoober 2011

Aare just hiljuti kirjutas, kui tähtis on oma arvutis olevaid olulisi andmeid – dokumente, pilte, koduvideoid, filme, muusikat jne – varundada, sest iial ei tea, kunas Windows võib kokku jooksta ja mitte enam avaneda.

Kui kasutajal oli arvutis ainult üks füüsiline ketas (ehk Local Disc C:),  siis oleks parem, kui arvuti ainuke partitsioon oleks juba varem ettenägelikult poolitatud kaheks ehk siis põhiketta C: kõrvale oleks moodustatud teine, virtuaalne tagavaraketas D:. Sinna saab alati vajalikke andmeid varundada juhuks, kui põhipartitsioon üles ütleb või sinna näiteks opsüsteem uuesti peale tuleb lasta.

Kui ostate poest lauaarvuti, siis tavaliselt ongi sellel ainult üks füüsiline ketas, mis ei ole jagatud erinevateks loogilisteks ketasteks.Ka Windows installeerib end vaikimisi ühele loogilisele kettale, nii e opsüsteem ja kasutajate failid on samas kohas ning juhul, kui Windowsi installatsioon saab rikutud, kaovad ka kasutajate andmed.

Sellepärast on hea mõte teha ühest füüsilisest kettast kaks (või rohkem) virtuaalset ketast, millest ühel on opsüsteem, teisel kasutajate andmed ja muud olulised asjad. Muide, paljudel arvutitel on niisugune virtuaalne ketas juba olemas. Tüüpiliselt asuvad sellel arvutile kaasa pandud opsüsteemi ja rakendusprogrammide installatsioonifailid, arvuti riistvara draiverid ning diagnostikavahendid, virtuaalketta maht on tavaliselt umbes 50 – 100 MB.

Hiljuti näiteks toodi mulle  üks arvuti, millel Windows enam ei avanenud, sest operatsioonisüsteem oli kapitaalselt rikutud. Päästsin vajalikud failid, kuid opsüsteemi uuesti installeerimise käigus tegin kettale kohe ka teise virtuaalse ketta, kus omanik  saab nüüd turvaliselt oma olulisi faile hoida. Kuid see eeldab kõvaketta seniste partitsioonide kustutamist ja üleformaatimist, mille käigus loomulikult kustutatakse kõik kõvakettal olevad andmed. Õnneks on saadaval ka selliseid tööriistu, mille abil saab virtuaalkettaid juurde tekitada (ja kustutada) ning nende suurust muuta, ilma et neid tuleks eelnevalt ära kustutada.

MiniTool Partition Wizard Home Edition

MiniTool Partition Wizard Home Edition 7.0 sobib ühe partitsiooni ehk ainukese arvutis oleva kõvaketta jagamiseks ehk poolitamiseks kaheks või enamaks kettaks operatsioonisüsteemidele Windows XP, Vista ja Windows 7, kõik nii 32 bit kui 64 bit süsteemid. Tasuta kasutamiseks on ta ainult kodukasutajatele, firmad ja ettevõtted ei tohiks seda programmi kasutada.

Tasuta versioon ei paku küll kõiki võimalusi, mis programmi funktsioonides on näidatud, kuid kõige vajalikum, millest kodukasutajale piisab täiesti, on olemas.

Kuna eessõna läks väga pikaks, siis lisavõimalustest, mis programm pakub, lugege Partition Wizard Home Edition kodulehelt lisaks.

Kuidas programmi arvutisse tirida, on näidatud allolevas videojuhendis. Igaks juhuks lisan ka alternatiivne allalaadimisligi – http://www.snapfiles.com/get/pwizhome.html.

Ka see on videos näidatud, kuidas programmi abil ühe ketta kõrvale teha teine ketas. Kõige peamine on, et järgite ise juhiseid, mida programm annab – tuleb näiteks kolm korda arvuti restardile ehk taaskäivitamisele viia. Ja kui kasutate teatud funktsioone, siis ükski operatsioon ei alga automaatselt vaid peate valima programmi vasakust nurgast Apply. Ning siis, kui olete teise ketta moodustanud (Create), siis kindlasti valige ka Format, sest muidu ei pruugi teil õnnestuda faile sellele tagavarakettale tõsta – ka videos on näidatud see protsess.

Iga arvutikasutaja peab ise otsustama, kui suuremahuliseks ta jätab ketta C operatsioonisüsteemiga (Primary – Active & Boot & System) ja uue moodustatud tagavaraketta D (Logical).  Kui näiteks Raunol on kõvaketta suurus 500GB ja suure mänguhuvilisena mängib ta arvutimänge, millest mitmed on isegi kuni 2GB suurused, siis tal oleks hea ketas lihtsalt poolitada 250GB + 250GB. Siis on ruumi nii mängudele kui ka tagavarakettal on ruumi, kuhu saab ta kasvõi oma mängude paigaldusfailid tagavaraks paigutada, loomulikult ka suures koguses muusikat, pilte ilusatest tüdrukutest 😉   ja olulisi dokumente või filme.

Kui aga kasutaja ei mängi mahukaid mänge ega tiri failivahetusprogrammide abil korraga suurtes kogustes mitmesuguseid faile arvutisse, siis parem oleks, kui ta tagavaraketas oleks suurem, sest igasuguseid vajalikke faile, mida tahaks alati alles hoida, koguneb aja jooksul rohkesti. Seda ütlen oma kogemustest. Näiteks mina olen oma arvuti 250GB ketta jaganud nii, et primaarsel kettal C olen mahuks jätnud vaid 100GB ja tagavarakettale D 150GB, kusjuures see ketas on mul juba otsast otsani täis aastatega kogunenud vajalikest failidest. Pean uuesti C-kettalt ruumi suurendama D-ketta jaoks.

Juhul, kui mõnel kettal tekib ruumipuudus ja teisel on seda rohkem, siis saab kettamahtu vähendada jooksvalt täpselt samuti nii nagu on videos näidatud uue ketta moodustamine – kasutage lihtsalt samamoodi liugurit ketta suurendamiseks-vähendamiseks ja järgige juhiseid.

Ülejäänud on kõik näidatud allolevas videos:


Resize or split one hard disk into two parts… by arvutiturve

Sellest, kuidas öelda Windowsile, et kasutajate kataloogid on nüüd mujal kui loogilisel kettal C:, räägime mõnes järgmises postituses.

Ega pätid mu krediitkaarti kasuta?

7. juuli 2011

Igaüht, kes midagi internetist ostnud ja müüjale oma krediitkaardiandmed usaldanud, vaevab tõenäoliselt kahtluseuss: aga mis siis, kui mu kaardi andmed on jõudnud valedesse kätesse? Äkki oli müüja hooletu või polnud ma ise tähelepanelik, toksides andmed veebivormi, mis ainult paistis kuuluvat veebipoele?

Selleks puhuks on olemas veebisait ismycreditcardstolen.com, kus saab oma kahtlusi kontrollida. Teenus ei maksa midagi ning on täiesti turvaline (sest kiri veebisaidil ju ütleb nii).

Loodetavasti ei ole Arvutikaitse lugejate hulgas selliseid, kes nüüd pakutud veebivormi oma õiged krediitkaardiandmed sisestasid. Tegemist on nimelt näitliku õppevahendiga, mis selgitab, kui lihtsalt võib internetis pettuse ohvriks langeda. Ülalviidatud veebisait võinuks ju vabalt kuuluda petistele, kes “kontrollimise” ettekäändel krediitkaardiandmeid koguvadki. Sarnaselt on ju lollitatud ka neid, kes on tahtnud kontrollida, kes nende sõpradest on nad Messengeris blokeerinud, või jäänud uskuma äkitselt lahtihüpanud akent, mis väidab olevat leidnud nende arvutist 32 viirust ning soovitab tungivalt osta Antivirus 2011 või analoogse toote.

Tuletan veelkord meelde: enne, kui sisetate veebivormi oma salasõna, krediitkaardiandmed või muud tundlikku teavet, heitke pilk korraks aadressiribale. Kas nimi seal on ikka selle saidi oma, mida arvate parasjagu külastavat? Ilma arusaamatute lisandusteta, nagu näiteks paypal.com.noname.cc? Ja kas aadressirea ees on ikka https, mitte lihtsalt http?

Seda aga, kas krediitkaardiandmed äkki ilma peale rändama pole läinud, näeb ikkagi eelkõige kaardiväljavõtet kontrollides, vargusekahtluse korral aga on kõige õigem suhelda kaardi välja andnud pangaga.

Testi oma teadmisi!

23. juuni 2011

Pakun võimalust veidi oma teadmisi testida, selleks panin üles alljärgneva valikvastustega küsitluse.

Edu vastamisel!

Arvutikaitse algtõed

Selle testiga saad kontrollida oma arvutikaitse alaseid teadmisi. Kui tunned end ebakindlalt, vaata enne testi kallale asumist siia.
Alustage
Läbisid edukalt testi Arvutikaitse algtõed. Sinu tulemus on %%SCORE%% punkti %%TOTAL%%-st võimalikust. %%RATING%%
Your answers are highlighted below.
Tagasi
Värvitud punktid on läbitud.
12345
678Lõpp
Tagasi

Identiteedivarguste vastu kaitsmine internetis – KeyScrambler

14. juuni 2011

KeyScrambler Personal on tasuta turvarakendus veebilehitsejatele Mozilla Firefox ja Internet Explorer, mis kaitseb kasutaja poolt internetis sisestatud salasõnu, pangaparoole, krediitkaardi koode, portaalidesse sisselogimise andmeid, privaatset infot jne varastamise eest. Kõik klahvivajutused ehk siis tähed, numbrid, sümbolid ja moodustatud laused krüpteeritakse KeyScrambler poolt info-varguse programmide (nuhkvara, klahvinuhid, troojad jne) jaoks ja seega ka kräkkerite ehk küberkurjategijate jaoks tundmatusse formaati, mis isegi informatsiooni varastamise õnnestumise korral teeb see neile saadud andmed loetamatuks ja kasutuks. KeyScrambler on asendamatuks vahendiks online identiteedivarguste vastu.

Ükskõik millisele veebilehele püüab kasutaja sisse logida, kas Facebook, Twitter, YouTube või kasvõi oma isiklik koduleht, siseneda postkastidesse Hotmail, Gmail, Live.Hot.ee jne või sisestada pankades paroole ja tehes e-poodides maksmise tehinguid, krüpteeritakse numbri ja tähekombinatsioonid arvuti kernel tasandil hoopis teistesse väärtustesse kui need tegelikult on. Näiteks, kui kasutaja sisestab Facebook e-posti kasutajatunnuseks „salasõna@hotmail.com“, siis kübervaraste kätte sattudes saaksid nad e-posti kasutajanimeks järgnevad andmed: „r9)., i[,h ),´k7i`-<+t“. Sisestatud salasõna krüpteeritakse täpselt samuti mõttetuteks numbrite-tähted-sümbolite jadaks, millega kräkkeritel pole midagi teha, sest need on dešifreerimatud (vähemalt rakenduse loojate ja turvaspetsialistide sõnul).

KeyScrambler kaitseb nii tuntud kui veel tundmatute klahvinuhkide ehk keylogger´ite eest ka siis, kui arvutis on viirusetõrjete poolt veel seniavastamata info-varguse tööriist. Töötab pidevalt reaalajas ja krüpteerib iga klahvivajutust, kui te olete internetis. Paigaldusfaili arvutisse tirida on kõige mõttekam sellelt lehelt, valides Free Download alt Alternate Download. (Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Krüpteerimise edukusest annab märku veebilehitseja nurka ilmuv KeyScrambler roheline infokiri sõnadega Encrypted Keystokes:.

Kui infokirja kuvatakse punaselt ja selles teatatakse: „Encryption module error“, siis püüdke see kohe parandada. Mõnel üksikul juhul tuleb KeyScrambler arvutist eemaldada ja uuesti paigaldada, kuid sageli, eriti just Mozilla Firefox turvaplugina töökorda seadmiseks piisab, kui avate veebilehitseja, valite sealt File (või uuemal versioonil New Tab) > Open File – otsige failiredeli abil üles KeyScrambler installatsioonikaust (tavaliselt C-ketas – Program Files – KeyScrambler), seejärel tehke hiirega aktiivseks fail keyscrambler.xpi, avage see (Open) ja järgige edasisi juhendeid. Täpsemaid juhiseid saate ka siit. Samuti on see näidatud allolevas videos.

Vahetevahel võivad krüpteerimisprogrammi paigaldamist segada ka Kaspersky- ja AVAST viirusetõrje või ThreatFire. Sel juhul sulgege need rakendused, installeerige uuesti KeyScrambler ja taaskäivitage arvuti. Pärast seda, kui rakendus töötab, lülitage viirusetõrje jälle sisse.

Sobib süsteemidele : Windows 2000, 2003, XP, Vista, or Windows 7 (32-bit or 64-bit).

Rakendust tutvustavas videos on näidatud KeyScrambler Personal arvutisse tirimine ja installeerimine, selle uuendamine värskema versiooni vastu, kui see on saadaval, tutvustatud väga lihtsat ja kõigile arusaadavat kasutajaliidest ning kuidas KeyScrambler jälle tööle saada, kui see ei tööta:

KeyScrambler protects browsers against… by arvutiturve
Varem olen põgusalt peatunud sellel internetis salasõnade-, pangaparoolide-, isikliku infot- ja sisselogimisandmeid varastamise eest kaitsval programmil artiklis Mozilla Firefox veel turvalisemaks ja Lauri Säde on teinud hea ülevaate sellest rakendusest Arvutikaitses nime all KeyScrambler Personal. Kuna nii maailma- kui ka Eesti arvestuses kasutatakse kõige laialdasemalt just brausereid Internet Explorer ja Mozilla Firefox, siis pidasin õigeks ütlust, et kordamine on tarkuse ema.

Facebook´is levib trooja nimega Üllatus

27. jaanuar 2011

Nädal tagasi hoiatas tuntud Emsisoft tõrjetarkvara arendav firma Facebook´is üsna kiiresti levima hakanud troojast, mis lingile klõpsates installeerub märkamatult kasutaja arvutisse, muutes selle spämmi tootvaks ja seda edasi levitavaks masinaks.

Arvuti nakatamine toimub nii: Kasutaja Facebook kontole saadetakse järgmise sisuga teade – “Mul on sulle üllatus www.nyhely………..blogspot.com.”

» Loe edasi: Facebook´is levib trooja nimega Üllatus

Arvutisüsteemi puhastamine ja kiirendamine nCleaner Optimizer abiga

25. oktoober 2010

nCleaner Second Generation on kodukasutajatele tasuta süsteemi optimeerija, mis puhastab registrit ligi 90-st erinevast kategooriast. Programm puhastab arvutit prahist ja parandab vigased registrikirjed. Samuti saab selle abil tweak´ida süsteemi, et see oleks kiirem ja stabiilsem, optimeerida mälukasutust ning välja lülitada tarbetuid funktsioone, mis kasutavad mõttetult resursse. Võimaldab reaalajas jälgida kettakasutust ning automaatselt puhastada süsteemi. Programmis on autostartivate failide haldur, mille abil saab lahti ühendada mittevajalikke buutimist aeglustavaid rakendusi.

See esimene lõik on võetud minu varasemast artiklist Hea süsteemioptimeerija nCleaner, millest leiab palju rohkemat infot selle kõik-ühes (all-in -one) süsteemi optimeerija ja -puhastaja kohta – kust saab tirida, funktsioone selgitavad pildid ja üldine info. Selles artiklis tuleks erilist tähelepanu pöörata lõigule, milles kirjutan funktsioonilahtri Tweak kasutamisest!

» Loe edasi: Arvutisüsteemi puhastamine ja kiirendamine nCleaner Optimizer abiga