Arvutikaitse

Infoturvalisuse teeviit

Kadunud või kustutatud failide taastamine Recuva abil

4. mai 2013 kirjutas Priit Aasmäe 1 kommentaar »

Kustutatud failide taastamisest olen kirjutanud artiklites Glary Undelete, AnyFound Photo Recovery ja SoftPerfect File Recovery. Kõige populaarsemaks ja tuntumaks kogemata kustutatud või kadunud failide taastajaks on aga kõigile tasuta Recuva, mida on tõlgitud enam kui 37 keelde, sealhulgas ka eesti keelde.

Programmi või tirida siit. Kes soovib alla laadida portatiivse ehk kaasaskantava programmiversiooni, siis seda saab teha sellelt lehelt.

Kui arvutisse soovitakse taastaja paigaldada eesti keelsena, siis installeerimise alguses valige kohe eesti keel, mina isiklikult vanast harjumusest eelistan inglise keelseid programme.

Programmi on äärmiselt lihtne ja mugav kasutada, millega saavad hakkama ka algajad arvutikasutajad.

Ise eelistaksin programmi avamisel kasutada abistavat viisardit, kui saab ise valida, millistelt ketastelt ja milliseid faile (fotosid, videoid, muusikat, tekstifaile jne) on vaja taastada. Iga kasutaja mäletab kindlasti, milliselt kettalt said failid kogemata kustutatud ja just nimelt mis failid, mis vajavad taastamist. Kui aga seda ei mäletata, siis tasub failide päästmisel liikuda viisardis ainult Next – Edasi nuppu kasutades. Hiljem saab juba ise eraldi valida failitüüpe, mida on võimalik taastada. Kõik see on näidatud ka videos.

Kui näiteks taastatakse faile C-kettalt, siis valige taastatavate failide paigutuskohaks arvuti teine ketas või väline USB-ga ühendatav seade, sest samale kettale taastamine vähendab võimalusi, et kõik korralikult taastatakse. Kui esialgse otsinguga ei leita otsitavaid faile, siis võib aktiveerida põhjaliku otsingu, mis võtab rohkem aega.

Rohelise märgistusega failid on hea kvaliteediga, kollase märgiga failid tõenäoliselt veidi kahjustada saanud, kuid eeldatavasti saab neid loetavaks taastada, punase märgiga failid on rikutud.

Recuva taastab igat tüüpi faile – office dokumente, pilte, videoid, audiofaile, arhiivifaile (Zip, Rar jne), e-maile jne. Faile on võimalik taastada mitte ainult arvutist vaid ka digitaalkaamerate mälukaartidelt, USB-pulkadelt, MP3-mängijatelt, iPod meediamängijatelt ja välistelt kõvvaketastelt. Programm toetab FAT12, FAT16, FAT32, exFAT, NTFS, NTFS5 , NTFS + EFS failisüsteeme.

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 8, 7, Vista, XP ja 2000, 32-bit ja 64-bit süsteemid.

NB! Kogemata kustutatud faile tuleb hakata taastama esimesel võimalusel! Kui failid on prügikastist kustutatud, sellest on aega mööda läinud, samal ajal olete tirinud arvutisse filme või uusi pilte, samuti ka neid kustutanud, paigaldanud uusi programme ja neid eemaldanud, siis on väga võimalik, et andmeid ei annagi enam taastada, sest need on eelnimetatud tegevustega üle kirjutatud.

Kui aga mõni kuumavereline noormees õudusega avastab, et tal on kustutatud arvestatav kogus paljaid ja erootilistes poosides tüdrukukute pilte ning videoid, mida igaüks saab soovi korral taastada, näiteks õde või ema, siis võib ta ebavajalike failide täielikuks kustutamiseks kasutada programmi Secure Eraser abi ja valida funktsioon Free Space deletion.

Loodan, et sellest artiklist saab abi ka Kostja, kes artikli EaseUS Partition Master Home Edition kommentaarides küsis nõu videote taastamisel.

Kustutatud failide taastaja Recuva tutvustav video:

Best Free File Recovery and Data Undelete Utility Recuva from arvutiturve on Vimeo.

1 kommentaar »

RubriikJuhendid, Kuidas käituda, Küsimused ja vastused

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid

3. mai 2013 kirjutas Aare Kirna 3 kommentaari »

Koostöös oma heade koostööpartneritega pakub Arvutikaitse kõigile ettevõtetele, kellel pole väljakujunenud turvarutiine, võimalust võtta eeskujuks alltoodud juhtnöörid.

Eelkõige väikekontoris kasutamiseks mõeldud IT turvareeglite koostamisel on lähtutud aastatega kujunenud kogemusest ja üldlevinud headest tavadest. Igaühel on vaba voli kohandada näidiseeskirja oma ettevõtte vajadustele sobivamaks, samuti on teretulnud mistahes ettepanekud ja täiendused.

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0-1 (RTF)

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0-2 (PDF)

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0 (Word 2003 dokument)

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0 (ODT)

Näidisturvareeglite valikut pakub ka RIA: https://www.ria.ee/raamdokumentide-naidised/

3 kommentaari »

RubriikJuhendid, Kuidas käituda

ID-kaardi tarkvara paigaldamise kaks tüüpilist viga

28. aprill 2013 kirjutas Priit Aasmäe Kommentaare pole »

Üsna sageli küsitakse minult nõu, mida teha siis, kui ID-tarkvara installeerimise ajal visatakse lahti aken kirjadega „Service Smart Card (SCardSvr) failed to start. Verify that you have sufficient privileges to start system services“ või „Service Ceritificate Propagation (SertPropSvc) failed to start“. Vajutades „Retry“ avaneb sama aken uuesti ja tarkvara installeerimist ei viida lõpule.

Tegemist on üsna lihtsate vigadega, kuid on arusaadav, et tavakasutaja ei pruugi neid teada. Arvatavasti on teenused (services) välja lülitatud (disabled), mis tuleb uuesti sisse lülitada. Võimalik, et teenused on välja lülitatud selle tõttu, et kasutatakse mõnda arvutitöö kiirendamise- või tweak´imise programmi, mis automaatselt sulgeb programmi arvates mittevajalikke teenuseid, et suurendada süsteemi jõudlust.

ID-kaardi paigaldamisel peavad kasutajal olema administraatori õigused.

ID-kaardi tarkvara installeri saab tirida arvutisse sellelt lehelt. Valige installer, mis sobib teie arvuti süsteemiga, kas 32-bit või 64-bit. Kuidas kindlaks teha, kumma süsteemiga on tegemist, saate kindlaks teha lugedes siit.

Juhul, kui installeerimisel kuvatakse veateated ja et vajalikke teenuseid jälle käima saada, tuleb avada Start – Control Panel – Administrative Tools – Services, üles otsida mittetöötava teenuse nimi, olenevalt veast kas siis Smart Card või Ceritificate Propagation, teha teenusel kaks klõpsu, avanevas aknas valida Startup type Automatic, vajutada Apply ja OK. Kui ei soovita taaskäivitusele minna (restart), siis tuleb teenus kohe ka käsitsi tööle panna vajutades Start (the service).

Teenusteni (Services) jõuab ka nii, kui teha My Computer ikoonil paremklikk, valida Manage, avanevas Computer Management aknas valida Services and Applications ja paremast lahtrist nime (Name) alt avada Services.

Vista ja Windows 7 opisüsteemidel võib ka avada Start menüü, kirjutada otsireale services.msc ja vajutada Enter. Windows XP puhul avada Start – Run – kirjutada aknasse services.msc ja Enter.

Kui ID-kaardi tarkvara on edukalt paigaldatud ja mõnel teisel päeval ID-kaardi haldusvahendit avades kuvatakse viga “SmartCard/PCSC teenus ei tööta”, siis nagu eelnevalt oli juttu, tuleb Smart Card teenus käivitada.

Kui aga ID-tarkvara paigaldamisel kuvatakse viga „Service Smart Card (ScardSvr) could not be stopped. Verify that you have sufficient privileges to stop system services“, siis selle vea parandamisest on juttu siin.

Juhendav video:

Service Smart Card or Ceritificate Propagation… by arvutiturve

Kommentaare pole »

RubriikID-kaart, Juhendid, Küsimused ja vastused

Failide turvaline kustutamine

21. aprill 2013 kirjutas Priit Aasmäe 2 kommentaari »

Kui kustutate arvutist privaatseid faile prügikasti ja selle ka tühjendate, siis arvate, et need failid on igaveseks kadunud ning kellelgi pole neile enam ligipääsu. Nii see tegelikult ei ole. Niikaua kui kustutatud salajasi andmed pole üle kirjutatud, saab neid spetsiaalsete taastamisprogrammidega näiteks Glari Undelete, AnyFound Photo Recovery, SoftPerfect File Recovery jt taastada. Kui aga müüte arvuti või välise kõvaketta võõrale edasi, kingite kasutatud USB-pulga sõbrale, siis ka nemad saavad soovi korral taastada ja seejärel uurida kõiki teie isilikke faile, mis teil olid selleks tarbeks tavapäraselt kustutatud.

Et faile turvaliselt hävitada, peab selleks kasutama programme, mis purustavad andmed mitmekordset ülekirjutamse teel. Ükeks tasuta erakasutuseks mõeldud andmepurustajaks on Secure Eraser Standard Edition.

Secure Eraser Standard Edition on küllalt võimas utiliit, mille peamine eesmärgiks on jäädavalt kustutada faile ja kaustu arvutist või välistelt andmekandjatelt kasutades turvalisi purustamisalgoritme. Nii saab vältida, et volitamata kasutajatel oleks võimalik andmeid taastada ja kätte saada tundlikku teavet isegi spetsiaalse tarkvara abil. Secure Eraser kasutab hinnatuid purustamisstandardeid, millest U.S. DoD (US Department of Defense) 5220.22-M ECE kirjutab andmeid seitsme kordselt üle ja Peter Gutmann standard 35 kordselt.

Programmi juures meeldib mulle see, et kui paljud teised andmepurustajad, millest olen kirjutanud näiteks artiklis Privaatsete failde kustutamine Eraser ja Free File Shredder abil, on mõeldud ainult andmete purustamiseks, siis Secure Eraser pakub ka võimalust süsteemi puhastamiseks (System cleaning) ning Windows registrist vigade otsimiseks ja parandamiseks (Registry cleaning).

Tundlike failide või kasutade hävitamiseks tuleb avada File & Folder Deletion, tõsta sinna noolega ülekirjutamist vajavad failid (drag and drop), avada need linkide kaudu Add Files ja Add Folder või teha purustamist vajaval failil paremklikk ja valida Delete securely with Secure Eraser.

Funktsiooni Drive/partition deletion kasutamisel olge väga ettevaatlikud, et te oma arvuti vajalikult kettalt kogemata oma andmeid ei purustaks. See vahend ongi mõeldud selleks, kui soovite oma müüki pandud arvuti kõvaketastelt või välistestelt andmekandjatelt (USB-pulgad, välised kõvakettad) andmeid purustada.

Kui te kohe kasutate spetsiaalseid andmete taastamise programme, millest enne kirjutasin, siis näete, kui palju te leiate arvutist kustutatud faile, mida saaks taastada. Funktsioon Free Space deletion puhastab turvaliselt kõvaketta tühja ruumi neist failidest ja keegi enam ei saa tulevikus neid faile loetavaks muuta. Mida turvalisem kustutamisalgoritm, seda rohkem aega tuleb varuda.

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP, Vista, Windows 7, Windows 8 (kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid).

Tutvustav video:

Secure erase files with Secure Eraser Standard Edition Free from arvutiturve on Vimeo.

2 kommentaari »

RubriikAndmekaitse, Kuidas käituda, Video

Draiverite uuendamine SlimDrivers abil

15. aprill 2013 kirjutas Priit Aasmäe 1 kommentaar »

Draiverid on oluline osa arvuti süsteemist. Draiverite ülesandeks on tagada süsteemi stabiilne ja tõrgeteta toimimine, kuid kui need puuduvad, on rikutud või väskendamata, võivad need põhjustada ebakindlust ja vigasid arvuti töös. Pikemalt ja palju põhjalikumalt olen sellest kirjutanud artiklis Mis on Draiver ja kuidas neid uuendada.

Varem olen kirjutanud kahest tasuta draiverite otsimise ja uuendamise programmist, kuid neist veel paremaks, põhjalikumaks ning lihtsamalt käsitsetavaks pean SlimDrivers Free draiveriuuendusprogrammi. Programm leiab draivereid enamikule arvuti komponentidele ja arvutiga ühendatavatele seadmetele – video- ja helikaartidele, emaplaatide kiibistikule (Motherboard Chipsets), monitoridele, võrgukaartidele, modemitele, printeritele, skänneritele, koopiamasinatele, CD/DVD seadmetele, mängukontrolleritele (Game controller) jne.

Kasutades pilvepõhist tehnoloogiat leitakse süsteemist puuduvad või uuendamist vajavad draiverid. Programmi aknas kõigepealt tulebki vajutada Start Scan, väga kiire ajaga leitakse aegunud või kadunud draiverid, mille siis kasutaja saab ise arvutisse laadida vajutades Download Update.

Allalaadimise lingile vajutades küsitakse kõigepealt, kas teha süsteemitaaste punkt. Tehke see kindlasti, sest kui juhul draiver mingil põhjusel ei sobi süsteemi, saab süsteemitaastet kasutades ennistada operatsioonisüsteemi endine seis. Seejärel tirib programm õige draiveri alla, mille saate koheselt paigaldada. Paigaldamise lõpus, kui pakutakse taaskäivitusele minemist (restart), tehke ka seda, sest ka selle järgi saab kinnitust, et kas konkreetne draiver sobis süsteemiga või tekitas probleeme. Asi ei ole mitte selles, et programm valib vale draiveri, vaid põhjus võib olla selles, et draiveri arendajad ei ole suutnud seda ühildada korralikult toimima kõikide süsteemidega.

Näiteks minul, kui paigaldan arvutisse ATI Radeon HD draiverit, siis taaskäivituselt tulles kuvatakse mulle sinine surmaekraan. Kusjuures sama on siis, kui tirin driveri viimase versiooni otse tootja kodulehelt. Ehk siis minu arvutisse sobib siiani vaid kõige esimene driver, mis videokaardiga sai paigaldatud.

Kui arvuti taaskäivitamiselt on tagasi tuldud, kontrollige, et kõik oleks korras. Kui täheldate vigu, tehke kas süsteemitaaste, või kes on varem teinud sama programmiga kõigist draiveritest varufailid (Backup), valige programmist Restore, leidke koht, kuhu paigutasite draiverite taastefailid ja taastage need endisesse seisu (videos on see näidatud).

Kui aga õnnetuseks Windows enam ei avane ja tuleb ette sinine surmaekraan, siis arvuti alglaadimisel vajutage klaviatuurilt F8 ja mustal ekraanil valgete kirjete seast leidke Last Known Good Configutaration, nooltega liikuge selle peale ja vajutage Enter. Selleks saigi enne draiveri paigaldamist süsteemitaastepunkt tehtud, et arvutit saaks taastada olekusse, kui kõik veel korras oli.

Kui ka see ei aita, valige Safe Mode ja kaitstud režiimis olles tehke süsteemitaaste, eemaldage probleeme põhjustanud draiver (programmiaknas Uninstall) või kasutage SlimDriver abi driverite taastamisel, ku need on teil enne ettenägelikult varundatud.

Programmi saab ajatada uusimaid draivereid otsima iga päev, nädalas või mitme nädala tagant (programmis Options – Scedule). Et SlimDrivers koos Windows avanemisega stardiks, ei ole mõttekas, seega võiks linnukese ära võtta kirje eest Options – General – Run at windows startup.

SlimDrivers on portatiivne ehk kaasaskantav rakendus, mille saab paigaldada USB mälupulgale, välisele kõvakettale jne.

Süsteeminõuded: Windows 7, Windows 8, Windows Vista, Windows XP (kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid).

Tutvustav video draiverite allalaadijast ja paigaldajast:

Best free driver update software SlimDrivers Free from arvutiturve on Vimeo.

1 kommentaar »

RubriikJuhendid, Kuidas käituda

Failide krüpteerimine Drag’n'Crypt abil

11. aprill 2013 kirjutas Priit Aasmäe 2 kommentaari »

Kõigile tasuta Drag’n'Crypt ULTRA on äärmiselt lihtne ja mugav failide krüpteerimise programm, mille abil saab kaitsta tundlikke ning salajasi andmeid võõraste silmade eest. Näiteks, kui ühte arvutit kasutab mitu inimest, saab igaüks oma privaatsed failid selle krüpteerimisprogrammi abil salasõnaga kaitsta.

Drag’n'Crypt ULTRA kasutab turvalist Twofish krüpteerimisalgoritmi. Krüpteerimiseks tuleb teha vajalikul failil (või failidel) paremklikk, leida rippmenüüst Drag’n'Crypt Ultra (sätetest märkida linnukesega Use Context Menu), avada programmi aken ning sisestada kaks korda parool. Korraga võib krüpteerida ka kogu kausta seal olevate failidega. Samuti võib krüpteerimist vajava faili või kausta koos failidega lohistada Drag`n`Crypt ikoonile.

Vahend sobib krüpteeritult salasõnaga kaitsma igasuguseid faile – erinevaid dokumente, arhiivifaile, videosid, fotosid, audiofaile jne. Ei pea kasutama ühte ja ainust salasõna, nii nagu paljud teised krüpteerimisrakendused nõuavad, vaid erinevatele failidele saab määrata erinevaid paroole – just seetõttu sobib see ideaalselt arvutisse, kus mitmed inimesed saavad selle abil just omale tähtsaid faile isikliku salasõnaga kaitsta.

Mida pikem salasõna, seda turvalisem. Kõige turvalisema parooli saamiseks kasutage salasõnas ka suuri tähti, numbreid, punkte, komasid, kooloneid jne. Ärge kasutage salasõnade määramisel kõike seda, mis puutub teie lemmikutesse, sest teid hästi tundev sama arvuti kasutaja võib seda teilt eeldada. Samuti võib faili nimesid muuta, et pealkiri ei tekitaks teistes arvuti ühiskasutajates ebaharilikku huvi – näiteks dokumendi „Minu isiklik päevik“ võib ümber nimetada „MIP“ või kuidas keegi iganes soovib. Faili nime peab teiseks muutma enne krüpteerimist! Kindlasti tuleks krüpteerimisel lähtefail kustutada, märkides programmi sätetes linnukesega „Secure erase of the source file“.

Krüpteeritud failide avamiseks tuleb teha failil topeltklikk ja avanevasse aknasse kirjutada õige parool. Kui soovitakse terve kaustatäis krüpteeritud faile avada, siis kaustal paremklikk ja valige Drag’n'Crypt Ultra. NB! Failidele määratud salasõna või erinevaid salasõnu loomulikult ei tohi unustada, sest siis peate palvetama, et parool meelde tuleks (parafraseerides rakenduse kodulehel olevaid sõnu), muidu ei suuda te ise ka neid enam avada ning mõni väga oluline fail võibki jääda kadunuks.

Tegemist on portatiivse ehk kaasaskantava rakendusega, mida saab kasutada USB-pulkadel, välistel kõvaketastel, mälukaartidel jne. Kõik vähegi salajane, tundlik ja isiklik informatsioon on soovitatav välistel andmekandjatel krüpteerida, kuna sageli unustatakse neid tuttavate poole või kaotatakse ära.

Kuna erinevatesse süsteemidesse paigaldades võib igal programmil erineda vigasid, siis kõigepealt katsetage, et kõik laimatult töötaks – looge mittevajalikud failid ja kontrollige töökindlust!

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 2000, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 (32-bit).

Tutvustav video:

Free file encryption software for windows Drag ‘n Crypt ULTRA from arvutiturve on Vimeo.

2 kommentaari »

RubriikAndmekaitse, Salasõnad

RIA: 2012. aasta oli Eesti küberruumis rahulik

10. aprill 2013 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Lisaks soovitusele Windows XP lähema aasta jooksul mõne uuema opsüsteemi vastu välja vahetada on Riigi Infosüsteemi Amet sel nädalal avaldanud ka ülevaate küberturbe seisust Eestis aastal 2012.

RIA hinnangul 0li eelmine, 2012. aasta Eesti küberruumis rahulik, suuremaid vahejuhtumeid polnud, hädaolukordadest rääkimata. Järelvalve registreeris 41 olulist intsidenti, neist meedia tähelepanu pälvisid Elioni katkestused, kaardimaksete süsteemi tõrked või lennujuhtimissüsteemi häired, ka nn “#opEstonia” juhtum, mis ei mõjutanud kriitiliste infosüsteemide tööd ning lahendati tavapärasest intensiivsema töö käigus. Tõsiseks saab veel lugeda paari kuritegelikku rünnet, mille käigus üritati petukirjade abil saada juurdepääsu pangakontodele.

Üldistatult on arvutikuritegevuse tase jäänud samale tasemele varasemate aastatega. 2012. aastal alustas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroos tööd V talitus, mille põhiülesandeks määrati kohtueelse menetluse teostamine infotehnoloogiaga seotud rasketes ja rasketes peitkuritegudes, samuti osalemine valdkonna tervikkoordineerimises.
Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul mõjutasid politsei tööd küberkuritegevusega võitlemisel 2012. aastal enim:

Trojanite sõjad (Venemaa ja USA ning ka Hiina viirusetootjate vahelised vastasseisud) raha parast jätkusid. Sõjad on muutunud kommertslikumaks.
Küberkurjategijad otsisid jätkuvalt varastatud infole müügikanaleid.
Jätkus teenusteks muutunud ja teenustena pakutavate kelmuste arendamine.
Küberkurjategijate võrgust eraldamised sundisid neid arenema (Man-in-the-browser (MITB) – st püüdu varastada infot otse brauserist).
Häktivismi tõus.
Kiire infovahetus lihtsustas gruppide tabamist ja botnettide operaatorite (e pahavara kasutajad, kes juhivad ja koordineerivad ründeid) tabamist.
Erinevad teismeliste küberkiusamised saavutasid Child Groomingu (veebi kaudu ahvatletakse laps endast alasti pilte tegema ning siis algab raha väljapressimine ähvardusega, et muidu pannakse pildid nt Facebooki) mõõtmed.
Tabatud lapsporno levitajad peavad enda moraalselt väärastunud tegevusi tavanormiks.

Samad trendid jätkuvad PPA hinnangul ilmselt ka 2013. aastal.

RIA 2012. aasta küberturbe ülevaate täistekst.

1 kommentaar »

RubriikKübersõda, Uudised

Zemana Antilogger Free – kaitse klahvinuhkide vastu

2. aprill 2013 kirjutas Priit Aasmäe 1 kommentaar »

Sain hiljuti ühelt toredalt kuid murelikult tüdrukult kirja, kus ta kahtlustas, et tema arvutit võidakse jälgida klahvinuhkidega. Kuna kiri oli pikk, siis vaid väikene lõik sissejuhatuseks:

„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“

Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.

Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.

Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole ressursse seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui halvad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.

Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8 – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.

Tutvustav lühivideo:

Best free anti-keylogger is Zemana AntiLogger Free from arvutiturve on Vimeo.

Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega KeyScrambler Personal koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScrambler peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.

1 kommentaar »

RubriikAndmekaitse, Tõrjujad

Autoomanikud, olge valvsad!

1. aprill 2013 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Euroopa Liidu infoturbeagentuur ENISA hoiatab pahavara eest, mis levib seni tavatus keskkonnas – sõiduautode juhtajudes. Turvaekspertide väitel üritab obd.backdoor.1.3-nimeline pahavara kirjutada üle auto juhtaju tehaseseaded, näiteks asendab BMW 725 firmware Audi 80 omaga. Kui see ei õnnestu, lülitab pahavara sisse alarmi ja immobilisaatori, hoides neid töös niikaua, kuni aku tühjaks saab. Teatud versioonid hoiavad mootori pöördeid pidevalt 7000 ning salongi kliimaseadet +37 kraadi peal. Pahavarast levib ka versioon obd.motorup.1.4, mis muudab juhtaju seadeid nii, et mootori kütusekulu langeb 2,7/100-le.

ENISA spetsialistide kinnitusel pahavara otse ühest autost teist nakatada siiski ei suuda. Nakkus antakse autodele edasi odomeetri tagasikerimiseks kasutatava tarkvara kaudu. Kuna ükski autoremonditöökoda pole seni tagasikerimist üles tunnistanud, jätkuvad nakkusallika otsingud üle teve Euroopa Liidu.

Seni aga palub ENISA kõigil, eriti kasutatud autode omanikel oma sõiduriista käitumist tähelepanelikult jälgida ning kõikidest kahtlustest kohe teada anda.

Kommentaare pole »

RubriikNali

Tarkvarapiraatluse kahjud näivad olevat tugevasti liialdatud

13. märts 2013 kirjutas Aare Kirna 2 kommentaari »

BSA ja Microsoft väidavad täna, 13.03 avaldatud kampaaniateates, et käesoleval, 2013. aastal hakkavad tavatarbijad kulutama piraattarkvara kasutamisest põhjustatud pahavarainfektsioonidega võitlemiseks 22 miljardit dollarit ning 1,5 miljardit töötundi, ettevõtted aga samal otstarbel ning koos kaasnevate kuludega lausa 114 miljardit dollarit, mis teeb 8% kogu IT tööjõukulust (Eesti ajakirjanduse erinevates kajastustes olid millegipärast erinevad numbrid, seetõttu võtsin aluseks originaaluuringu).

Viidatud uuring on üldse huvitav lugemine. Sealt saame teada, et BSA arvates on keskeltläbi 42% kogu maailma PC-desse installitavast tarkvarast piraatlikku päritolu, meiesugustel arengumaadel on vastav protsent aga suisa 60. Kahjuks või õnneks aga tervelt 80 % piraatidest ei teagi, et nende arvutites olev tarkvara ei vasta päriselt litsentsitingimustele – nad olevat soetanud selle heas usus, et tegemist on originaaltarkvaraga, on aga paraku petta saanud.

Uuringu autorite hinnangul sisaldab iga kaheksas kodukasutaja arvutisse ja iga üheksas ettevõtte arvutisse installitud tarkvarapakett mingit liiki pahavara. Edasine arutluskäik jääb minu jaoks veidi segaseks, kuid kuidagi tuletavad nad ühe keskmise nakatumise otsesteks ja kaudseteks kuludeks Kesk- ja Ida-Euroopas keskmiselt 1062$, Lääne-Euroopas 2499$ ja Põhja-Ameerikas 2315$. Korrutades need keskmised eeltoodud nakatumiste arvu ning BSA antud piraatlusprotsendiga, saadaksegi uudistes toodud metsikud kulunumbrid.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on pea kõikide küberkuritegevusest tekitatud kahjude (hinnanguliselt 50-60 mrd $) ja IT turbe kulutuste (hinnanguliselt 80 mrd $, kuid alles aastal 2017) piraattarkvara kraesse lükkamine kergelt liialdatud. Seda enam, et uuringus viidatud teine uuring ütleb selgelt, et 81% rünnakuvektoritest pärinevad väljastpoolt süsteemi (kasutavad ära olemasoleva tarkvara turvaauke, lohakat konfiguratsiooni või kasutaja järelemõtlematut tegevust) ning ainult alla 1% on tarkvarasse sisse ehitatud.

Natuke soliidsem, Cambridge’i, Münsteri, Delfti, Cardiffi, Dallase ja California ülikoolide teadlaste uuring on tarkvarapiraatlusest põhjustatud nakatumiste ja nende tagajärgede hindamisel märksa tagasihoidlikum. Nende hinnangul suutsid tarkvarapiraadid 2010. aastal üle maailma tekitada vaid 22 miljoni dollari eest kahju.

Ka 22 miljonit on muidugi suur raha ning Arvutikaitse on oma lugejaid alati piraattarkvara kasutamise ja sellega seotud ohtude eest hoiatanud. Kuid piraatlusevastane võitluse nimel ei tohiks siiski kasutada kallutatud uuringuid ega väänatud statistikat.

2 kommentaari »

RubriikPettused, Piraatlus

« Vanemad sissekanded

Üles tagasi

Vigadeta XHTML 1.0 Transitional | Korralik CSS 3