themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Kuidas krüptopahalane levib

5. veebruar 2015 kirjutas Aare Kirna 3 kommentaari »

Eks spämmi saab meist igaüks, ja mitte vähe. Pahatihti võetakse spämmikirjad ka lahti ja, veel hullem, klikitakse selles olevaid linke või võetakse lahti kirjaga kaasas olevad manused.

Näiteks võidakse teile saata selline kiri:

krüpto

Pärast kirja sees oleva lingi klõpsimist laetakse alla ja käivitatakse krüptoviirus, mis pärast käivitamist krüpteerib nii kasutaja kõvaketta kui ka arvuti külge ühendatud väliste kõvaketaste, sealhulgas mälupulkade ja võrguketaste sisu. Krüptoviirus võib olla ka kirjaga kohe kaasas, seda kas .cab või .zip faili kujul. Ise need küll käima ei lähe, jällegi on vaja usinat kasutajat, kes need käima tõmbab, uskudes manuse olevat kas pildi- või mõnede muude huvitavate failide kogu.

Miks viirustõrje krüptoviirust ära ei tunne ja kasutajat õigeaegselt ei kaitse?

Näib, et tegemist on nn polümorfse viirusega. Ehk iga “ohver” saab personaalselt tema jaoks tehtud viiruse koopia, mis küll töötab samamoodi, kuid mille bitijada ei lange kokku teiste sama pahavara koopiatega. Seega pole tema tundemärke ka viirustõrje poolt allalaetavates pahavara andmebaasides ning viirustõrje ei tunne pahalast lihtsalt ära. Need viirustõrjed, mis tuvastavad pahavara käitumispõhiselt, ei pruugi samuti krüptopahalast alati ära tunda, kuna selle käitumine sarnaneb paljude laiatarbetarkvarade omaga.

Mida krüptoviiruse tõrjumiseks ette võtta?

Kindlasti tuleks üle vaadata oma meilitarkvara seaded ning keelata sellel tundmatute manuste allalaadimine. Samuti ei teeks paha lasta sellel kuvada hoiatusi iga kord, kui kirjas olevaid linke klikite – eks me kõik ole hajameelsed ning ega alati ei mõtle ka, enne kui hiireklõpsu teeme.

Parim vahend krüptoviiruse ja ka muude hädade profülaktikaks on aga kindlasti omaenda terve mõistus, natuke elutervet umbusku ja töötav varukoopia.

Varukoopiad, varukoopiad, varukoopiad!

3. veebruar 2015 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Alex kirjutab meile:

“Minu Sony sülearvutisse on sattunud viirus CTB-Locker. See viirus on kodeerinud kõik minu foto- ja dokumendifailid. Nii et mina ei saa neid avada. Äkki oskate midagi soovitada?”

Kahjuks head lahendust siin ei olegi.

Viirustõrjujad, näiteks Malwarebyte’s Antimalware, eemaldavad arvutist küll krüptoviiruse enda, kuid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid failide lahtikrüpteerimiseks kahjuks ei ole. Samuti pole vähimatki garantiid, et peale kurjategijaile maksmist ka oma failid tagasi saab. Kui veel mõned aastad tagasi võis krüpteeritud faile üsna hea tõenäosusega lahti murda, siis praeguseks on pahavara paremaks ning krüptoalgoritmid korralikumaks muutunud – eduka lahtimurdmise tõenäosus on väike, kui mitte olematu.

Aga neile, kes sellise viirusega veel pihta pole saanud, on Arvutikaitsel tõsine soovitus – tehke oma failidest varukoopiad! Kõige parem, kui regulaarselt ja automaatselt, aga pole paha, kui seda teha kasvõi kohe praegu. Kahjuks on nii, et varukoopia väärtusest saab aru alles siis, kui seda pole. Samuti pole pahavara ainus, mis teie tähtsaid dokumente või kordumatuid fotosid laastab – ka kõvaketta rikkiminek võib olla sama hukatuslike tagajärgedega.

Windowsi kasutajail on kõige lihtsam tarvitada Windowsi enda varukoopiatööriistu – nende abil saab hõlpsasti seadistada nii varukoopiate tegemise ajad kui ka kohad, kuhu neid kirjutatakse. Samuti saab nende abil taastada nii kogu arvutit kui ka üksikuid faile.

Lisaks Windowsi sisseehitatud vahenditele on alati võimalik kasutada nii vabavaralisi kui tasulisi varundamistööriistu. Kui ostate välise kõvaketta, on vastav tarkvara tihtilugu ka tasuta kaasas. Päris kindlasti on varundamistarkvara kaasas välistel võrguketastel (või saab selle võrgust samuti tasuta alla laadida).

Loomulikult ei pääse varundamisest ka Linuxi, iOS-i ega Androidi kasutajad. Millist tarkvara sina oma failide ja fotode varundamiseks kasutad?

 

Paljastav Snapchat

19. detsember 2014 kirjutas arden Kommentaare pole »

Sa ju ei näita võõrale inimesele tänava peal endast paljastavaid pilte või videoid? Miks sa siis peaksid seda tegema virtuaalselt?

Snapchat – pealtnäha süütu rakendus, mida noored kasutavad igapäevaselt. See võimaldab saata pilte, mida näevad sõbraks lisatud inimesed vaid maksimaalselt 10 sekundit. Kui keegi teeb saadetud pildist kuvatõmmise, tuleb sulle teade. Tundub lihtne ja loogiline. Paraku ei teata, et on olemas ka rakendus, mis salvestab kõik sisse tulevad nn snapid ilma, et keegi sellest teada saaks. Selle abil saab palju kurja korda saata.
Paljud noored neiud saadavad teistele endast väga paljastavaid pilte ning isegi ei oska aimata, et kellelgi need võiksid kusagil alles olla. Olen näinud veebikeskkonnas faili, kus on kaustade kaupa noorte neidude poolalasti pilte ning videoid ebasündsatest tegevustest. Failide omanike plaaniks on tavaliselt neid pilte tulevikuks säilitada. Juhuks kui keegi neidudest on elus edukas ning saavutab kuulsuse, on võimalus raha välja meelitada. Ja kõik vaid seetõttu, et tüdrukud on 14-15 aastasena olnud rumalad ning ei ole osanud mõelda, mida internetikeskkond endast tegelikult kujutab.
Kõik, mis internetti kord satub, sinna ka jääb. Sellega peaks iga inimene arvestama ning hoolikalt postitused läbi mõtlema enne, kui suudab enda mainele märgi külge jätta ning tuleviku ära rikkuda!

E-valimiste turvalisusest

14. mai 2014 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Anto Veldre kommenteerib väiteid kohe-kohe toimuvate Europarlamendi valimiste e-hääletuse turvalisuse osas ning avab veidi ka e-valimised ära jätta soovitanud ekspertide tausta.

Kokkuvõtvalt ütleb Anto järgmist:

1. Kriitika Eesti e-valimiste aadressil on pigem PR-projekt kui tõsine tuvaanalüüs.

2. Kriitikud on esitanud üldsõnalisi kirjeldusi ründe võimalikkusest, kuid pole suutnud anda Vabariigi Valimiskomisjonile selle tehnilist kirjeldust.

3. Kriitikute väide, et hääletaja arvuti võib olla nakatunud pahavaraga, on hääletuse korraldajate jaoks aktsepteeritav risk, mis Eesti küberhügieeni oludes on nagunii küllalt madal. Pealegi aitab riski vähendada PIN-padiga ID-kaardi lugeja ning iga arvutikasutaja mõistlik arvutikäitumine.

4. Kõigil neil, kes oma arvuti turvalisuses kindlad pole, on alati õigus ja võimalus minna valimisjaoskonda ja hääletada seal.

5. E-hääletus eestis ja USA-s on kaks täiesti erinevat nähtust. Esiteks hääletatakse Ameerikas valimisjaoskonnas ja eraldi hääletusmasinatega, mis tõepoolest pole kuigi turvalised. Teiseks puudub Ameerikas meie ID-kaardi sarnane süsteem kodanike elektrooniliseks identifitseerimiseks, nii et neil seal pole meie internetihääletuse sarnane süsteem võimalikki. Ameerika kogemuse Eestisse ülekandmine pole seega asjakohane.

6. Meie, eestlaste, ajalooline kogemus on, et hoopis pabervalimisi on hõlpsam võltsida.

7. Vaatamata OS ja riistvara riskidele on võimalik selle peale siiski ehitada tarkvara ja protseduurid, mille omanik on Eesti riik ning sidekanal Internet. Igast riiklikult olulisest liigutusest jäävad logid, e-hääletust tagavad kümned IT-inimesed. 

Windows XP-ga arvutid saavad talgupäeval uue elu

22. aprill 2014 kirjutas Aare Kirna 5 kommentaari »

Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit (ALVATAL) kutsub kõiki huvilisi Teeme Ära talgupäeval 3. mail osalema vabavaratalgutel. Talgupäeval antakse uus elu Windows XP-ga arvutitele, kuid mitte ainult – oodatud on kõik tasulise tarkvara kasutajad, kes soovivad tutvuda kaasaegse vabatarkvaraga.

8. aprillil 2014 lõpetas Microsoft toe Window XP operatsioonisüsteemile. “Mitte kõigile ei sobi uue arvuti ostmine koos uusima Microsofti tarkvaraga ja aegunud tarkvara kasutamine kujutab endast tavalisest suuremat turvariski. Kuna see teema puudutab paljusid arvutikasutajaid, siis sündiski mõte korraldada üle Eesti talgud, et aidata inimesi saada võimalikult soodne ja seejuures töökindel lahendus,” ütles talgupäeva koordinaator Edmund Laugasson.

Talgupäev ja vabavara kannavad Laugassoni sõnul samu väärtusi – annavad elurõõmu ja tugevdavad õlatunnet ning kutsuvad inimesi aktiivselt kaasa lööma ning panustama oma kogukonna ja ühiskonna heaks. Kui tasulise tarkvara litsents keelab selle edasi jagamist ja lubab kasutada vaid teatud arvu arvutitel vastavalt ostetud litsentsile, siis vabavara puhul põhiliselt kasutatav Üldine Avalik Litsents (GPL) vastupidi julgustab vabavara edasi jagama ja seeläbi aitama üksteist ning lubab kasutada seda nii paljudel arvutitel kui vaja. GPL tagab ka selle, et tarkvara on avatud lähtekoodiga ning kõigile vabalt kättesaadav.

Talgupäevaks, 3. maiks on valmimas ka järgmine eesti keele ja kultuuri keskkonda sobituv tarkvarakomplekt Estobuntu, mis on mugavaim valik eesti inimesele. Estobuntu ei ole tundlik ka pahavara suhtes. Komplektis on olemas kõik, mis igapäevaseks arvutikasutuseks vaja läheb – ID-kaardi tarkvara, multimeedia tugi, kontoritöö vahendid. Lisaks on Estobuntus tagatud ka vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  koostatud koosvõime raamistikule. Estobuntu on jäädavalt tasuta kättesaadav kõigile aadressil http://www.estobuntu.org/

Vabavaratalgud on hea võimalus ka kõigile haridus- ja teadusasutustele vabatarkvaraga tuttavaks saada. Põhikooli informaatika ainekavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa10.pdf) on rõhutatud, et võimaluse korral tuleb koolides eelistada vaba tarkvara, mis on sõltumatu tarkvaratootjast – õpe ei tohi olla üles ehitatud üksnes ühe tarkvaratootja või platvormi kasutusele. Vabavara kasutamine annab koolidele ka tugeva rahalise kokkuhoiu, mida kasutada paremaks e-õppeks.

Kõik vabavara hästi tundvad inimesed ja organisatsioonid üle Eesti on oodatud talguveebis aadressil www.teemeara.ee kavandatavaid vabavaratalguid kirja panema ning kutsuma teisi aktiivselt osalema. Hetkel on juba registreeritud talgud Tallinnas, Tartus, Raplas, Rakveres, Võrus, Viljandis, Kärdlas.

Talgute registreerumisel palume juhinduda seni registreeritud talgutest.

Lisainfo ja registreerumine http://alvatal.ee/vabavaratalgud.htm

Mida peaks Windows XP kasutaja tegema pärast 8. aprilli?

4. aprill 2014 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

8. aprillil lõpetab Microsoft peaaegu 13 aasta vanuse operatsioonisüsteemi Windows XP toe. Selle kasutajatele on juba mõnda aega näidatud ka vastavat hoiatust koos soovitusega võtta kasutusele uuem Windowsi versioon. Mida peaks sellest teadma ning kas on mõtet tormata poodi uut Windowsi ostma?

Kui teil on kodus või tööl Windows XP-ga arvuti, saate sellega edasi toimetada ka peale koleda kuupäeva kukkumist. Muutub niipalju, et pärast 8. aprilli lõpetab Microsoft Windows XP-le tugiteenuse pakkumise ning ei väljasta sellele enam täiendusi ja parandusi. Samuti ei ole pärast nimetatud kuupäeva võimalik XP-ga arvutisse paigaldada Microsofti tasuta viirusetõrjet Security Essentials (enne 8. aprilli installeeritud SE siiski töötamast ei lakka ning ka igapäevased uuendused tulevad sellele endiselt). Küll aga rõhutab Mcrosoft, et pärast toe lõppemist pole XP enam nii turvaline kui seni.

Olgu kohe öeldud, et aastast 2001, kui XP välja tuli, on nii maailm, arvutiasjandus kui ka internet muutunud palju keerulisemaks, koos sellega on kasvanud ka mitmesuguste ohtude ja riskide hulk ka keerukus. On kurb tõsiasi, et Windows XP pole tegelikult juba aastaid enam kuigi turvaline olnud, nii et toe lakkamine ei saa selle niigi madalat turvataset enam hüppeliselt allapoole nihutada. Samas, kui kasutate oma Windows XP-ga arvutit korraliku tulemüüri taga, selles on toimiv viirustõrje ning ka te ise järgite põhilisi internetihügieeni reegleid, on teie arvuti nakatumisrisk väiksem ning jääb selliseks ka pärast 8. aprilli.

Siiski ei tee paha mõelda oma turvalisuse suurendamisele. Võib-olla oleks ikka mõttekas oma vanale arvutile uus Windows peale panna?

Kardan, et see pole nii lihtne, nagu Microsofti müügimeestele meeldiks uskuda. Arvutites, mis on ehitatud Windows XP süsteeminõudeid silmas pidades, võib uuem Windows küll käima minna, kuid on siiski üsna tõenäoline, et selle riistvara jääb uuema ja ressursinõudlikuma opsüsteemi jaoks liiga nõrgaks. Lisaks on arvutid, milles jookseb veel XP, reeglina juba üsna eakad, nende komponendid väsinud, kulunud ja oma kasutusressursi viimasel piiril. Kui uuem Windows niisuguses arvutis tööle hakkab, on väga hästi, kuid ei maksa imestada ega pahaks panna, kui näiteks Windows 8.1 sellisesse arvutisse üldse ei installeeru või siis töötab selles piinava aegluse ja tõrgetega.

Arvutikaitse soovitab oma vanas arvutis Windowsi mitte välja vahetada, vaid osta uus Windows juba koos uue arvutiga.

Kui eelarve uut arvutit välja ei kannata, turvalisus aga ikka mureks, soovitan vaadata mõnd Linuxi eestikeelset varianti, näiteks vähese ressursitarbega Xubuntu, natuke nõudlikum, kuid see-eest ilusam Ubuntu või spetsiaalselt kohalikele oludele kohandatud Estobuntu.

Muidugi saab teha turvalisuse osas teatud mööndusi ning kasutada XP-d edasi. Sealjuures aga soovitan võtta tarvitusele mõned ettevaatusabinõud:

  1. Hoiduge XP-ga arvuti kasutamisest avalikus võrgus, näiteks traadita interneti levialas, hotellides või avalikes hoonetes.
  2. Tulemüür (soovitavalt mitte Windowsi enda oma) ja viirustõrje (kui selleks on Security Essentials, siis paigaldatud enne 8. aprilli) on kohustuslikud.
  3. Kasutage administraatoriõigusi ainult siis, kui see on hädavajalik. Igapäevased toimetused tehke tavakasutajana.
  4. Kui vähegi võimalik, kasutage enda autentimiseks ID-kaarti või Mobiil-ID-d. Kui te ID-kaarti parasjagu ei kasuta, võtke see kaardilugejast välja.
  5. Paigaldage oma internetibrauserile reklaami ja skriptide blokeerijad.

Ja katsuge viimased täiendused ja uuendused ikka aegsasti enne 8. aprilli ära teha!

AVL viirusetõrje android seadmetele

5. jaanuar 2014 kirjutas Priit Aasmäe 2 kommentaari »

1SelfiesKirjutage Google otsingusse sõna „selfies“, moraalselt vabameelsemad ja üle 18 aastased võivad juurde lisada „nude“ või „naked“. Arvan, et selline väike provokatiivne šokiteraapia on vajalik, näitamaks tõelist internetielu ning ega muidu asja ohtlikkusest aru ei saadagi. Otsimisel kasutage kindlasti tavaarvutit, millel on töötav viirusetõrje peal ja näiteks veebilehitseja turvaplugin WOT -Web of Trust.

Vaadake nüüd hoolega, kes te olete võibolla teinud iseendast erootilisi fotosid kas niisama või lähedasele kallimale saatmiseks, kas teie pilti pole neil lehtedel? Kas te tahaksite, et teie erootilise või pornograafilise alatooniga fotod oleks kõigile avalikult näha veebiavarustes? Ei taha ju!

Ehkki paljud neist piltidest on mõtlematult ise üles pandud, on kahjuks ka selliseid, mis pildiomaniku soovi vastaselt kuskilt lekkinud, kaasaarvatud nuhkvara abil nutitelefonidest. Kui arvate, et meil Eestis siin sellist probleemi ei ole, siis eksite – võidakse šantažeerida mitmel moel, kaasa arvatud raha küsimine selle eest, et varastatud fotosid internetti ei lekitataks. Minagi olen saanud kannatanutelt kirju, kus palutakse abi ja nõu, mida edasi teha:

2Ähvarduskirjad

Kellel veel ei ole nutitelefonis või tahvelarvutis viirusetõrjet, võiks kindlasti kaaluda selle paigaldamist, et erinevat tüüpi pahavara ei pääseks ligi teie nutiseadme andmetele. Küsige ka sõpradelt ja sõbrannadelt üle, kas neil on nutiseadmes viirusetõrje, sest neile fotosid edasi saates võivad need ka sealt edasi lekkida, kui neil puudub viirusetõrje ning nende nutiseade on juba nakatunud.

Lugege üle kaks ülevaadet android viirusetõrjetest, mille olen juba kirjutanud – Avast viirusetõrje android seadmetele ja ESET viirusetõrje android seadmetele. Neis on samuti infot, mida peaksite teadma. Siis on ka valikuvabadust endale sobilik tõrje valida, kuigi ma kirjutan parimatest viirusetõrjetest veel.

Antiy AVL Pro App Security & Antivirus Android

Möödunud aasta lõpu seisuga on AVL viirusetõrje AV-Test.org testitulemustes paigutatud Androidi viirusetõrjetest esimesele kohale. Tõsi küll, testitud on AVL vanemat versiooni, kuid mina teen ülevaate nende uuemast versioonist, milles on uusi rakendusi juurde lisatud ja kasutajaliidest paremaks muudetud.

AVL on pühendunud ainult viiruste, troojate, nuhkvara, reklaamvara ning muu pahavara avastamisele ja kahjustamisele. Puuduvad näiteks vargusevastane seade, SMS ja kõnede filter, varundamisrakendus jne. Kuid see polegi oluline, sest neid rakendusi pakuvad ka teised tootjad.

3Antiviirus androidile4Tasuta viirusetõrje androidile

Android viirusetõrje AVL toimib nagu mikroskoobiga radar, mis skanneerib väga põhjalikult kõiki android süsteemirakendusi, kasutaja installitud rakendusi kui ka SD kaardil olevaid andmeid. AVL SDK Mobile suudab tuvastada ja analüüsida erinevaid failivorminguid nagu APK, SIS, SISX, XAP ja CAB. Samuti avastab ta täitmisfaile nagu DEX, ELF, EPOC ja PE, mis sisaldavad pahatahtlikke koode. Uus AVL versioon toetab viirusetõrje reaalajakaitset.

Viirusetõrje pakub kasutajale palju seadistusvõimalusi (Engine Settings), mis aitab leida pahatahtlikke koode nutiseadme erinevatel tasandil. Ehkki kasutaja saab seadete alt Scan Options neist ise kasvõi kõik välja lülitada, siis pigem just las olla need kõik sees, sellest pahavara skanneerimiskiirus küll palju ei aeglustu.

Viirusetõrje ei avasta mitte ainult pahatahtlikke rakendusi, vaid nimetab ära ka potentsiaalselt ohtlikud rakendused (Risky), millele on telefonis liiga palju õigusi antud, näiteks salvestada teie kontakte, SMS sõnumeid, teie GPS asukohta jne. Ise teate, millised maha installeerite (Uninstall) või milliesed välistate uuest leidmisest (Ignore) ja alles jätate. Kuid kui mõni fototöötlusrakendus või tavaline mäng soovib saada luba nutiseadates teie telefonikõnede või kontaktide salvestamiseks ja SMS-ide saatmiseks, siis tundub see küll kahtlane tegevus, ehkki need rakendused otseselt pahavara ei pruugi sisaldada.

5Viiruste otsimine androidis7Android nutitelefonide turvalisus

Ise on võimalik juurde installeerida protsessihalduri Task Manager või rakenduste analüüsija App Analyzer, mis teevad teid n-ö eksperdiks oma android seadme üle. Tuleb arvestada, et nende installeerimisel peab nutiseadmes olema lubatud installimine tundmatutest allikatest (videos näidatud), kuid kui vajadusel on need rakendused teil nutitelefoni installitud, siis kindlasti kohe sulgege seadetes see luba. Valige Seaded – Turve – Tundmatud allikad ja võtke selle eest linnuke ära.

App Analyzer analüüsib põhjalikult, ka heuristilisel meetodil, ükskõik millist rakendust te soovite, et saaksite teada kõik info selle rakenduse kohta, kaasaarvatud load (Permissions), mida nad võivad teie seadmes teha.

Task manager näitab, kui palju ressursse või mälu teatud rakendused kasutavad, nii süsteemi- kui kasutaja enda installitud rakendused. Samas võib vahemälu puhastada. Kui arvate, et te neid pluginaid viirusetõrjele juurde ei vaja, siis saab need eemaldada, kui valite Settings – Plug-in Managment ja Uninstall.

 

 

8.Android s10Android

Sobib Android 1.6 või uuemale. Kuna uus AVL PRO versioon on veel arendamisel, siis lubatakse juurde veelgi turvalisust pakkuvaid lisasid.

AVL sobib ka android tahvelarvutitele, ent sellega on selline kummaline lugu (vähemalt hetkel), et ta paigaldub nagu mobiiltelefoni püstises asendis ja kui tahvlit keerata, siis ta ei pööra kuva automaatselt.

Ülevaade AVL Pro nutiseadmesse installeerimisest ja android viirusetõrje funktsioonidest on näidatud videos:

Android tasuta viirusetõrje – AVL Pro App… by arvutiturve

ESET viirusetõrje android seadmetele

1. jaanuar 2014 kirjutas Priit Aasmäe 1 kommentaar »

1Android viirusetõrje nutitelefoniJõulude aeg oli kinkide andmise ja saamise aeg. Enam kui kindel, et möödunud pühadel tõi Jõuluvana headele lastele kottide viisi nutitelefone ning tahvelarvuteid, sest need on ju nii popid ja aina popimaks muutuvad. Aga kas mitte Jõuluvana ei teinud kingitust üle andes mitte karuteenet, kui unustas ütlemata, et android nutiseadmed vajavad koheselt ka turvaliseks seadmist!

Mobiilsest pahavarast umbes 97% on kräkkerite poolt kirjutatud just android süsteemidele, et viiruste abil just teie, nutiseadmete omanike abil rikastuda, varastades teie isiklikku ja privaatset infot (fotosid, videoid), erinevatesse portaalidesse (Facebook, e-posti teenused) sisselogimise kasutajanimesid ja salasõnu, kindlasti ka teie mobiilpanga paroole, või paigaldavad pahavara, mis hakkab ise saatma sõnumeid tasulistele numbritele, ja teie, nutitelefonide omanikud, maksate selle kõik ise kinni.

Eelmises android viirusetõrjeid tutvustavas loos kirjutasin tasuta Avast tasuta mobiilsest viirusetõrjest, kus seletan ka lahti, mille alusel teen ülevaateid hetkel parimatest viirusetõrjetest android seadmetele, lugege see läbi!

ESET Mobile Security Android tahvelarvutisse või nutitelefoni

ESET on digitaalse kaitse valdkonnas liidripositsioonil olev ettevõte, mida Eestis väga rohkesti kasutatakse firmades ja asutustes arvutite viirusetõrjena. Nüüd on ESET on toonud turule ka android seadmetele täiesti uue rakenduse, mis pakub täiustatud skanneerimist pahavara tuvastamisel, kuid mis paraku sisaldab tasuta funktsioonide seas ka tasulisi funktsioone. Google Play lehelt valige ikka just uuem versioon, sest ka vanem versioon eksisteerib seal jätkuvalt.

2.Viirusetõrje3Androidile

ESET Mobile Security Androidile pakub täiustatud viirusetõrje mootorit, mis suudab tuvastada nii tuntud kui tundmatuid ohtusid, kaasa arvatud hiljuti avastatud Androidi põhivõtmega seotud nõrkused. See uus reaalajakaitsega versioon parandab viiruste, troojate ja muu pahavara avastamist ning võimaldab kasutajal valida kolme skänneerimismeetodi vahel (kiire (Quick) /nutikas (Smart) /sügav (Deep) skannimine).

4Android5Viirusete

Viirusetõrje tuvastab potentsiaalselt ohtlikke rakendusi, mis võivad sisaldada pahavara, kui neid nutitelefoni või tahvelaarvutisse installeerite. Samuti tuvastab viirusetõrje ka potentsiaalselt ebavajalikke rakendusi, analüüsides neid, kas need võiksid teha kahju teie nutiseadmele teatud andmeid ja funktsioone ära kasutades, proovides saada ligipääsu sellistele telefoni või tahvelaarvuti seadetele, milleks neil volitusi pole. Varane tuvastamine kaitseb teid näiteks püüete eest saata soovimatuid SMSe või helistada tasulistele numbritele.

6rakendus androidile7Android

Tuvastatud ohud teisaldatakse karantiini, nii et need ei saa teha mingit kahju. Te saate ise otsustada, kas hoida neid seal, kustutada need või vabastada karantiinist.

Viirusetõrjesse on sisse ehitatud vargusevastane seade Anti-Theft, mida saab seadistada hõlpsasti viisardi abil. Saab määrata parooliga viirusetõrje rakenduse lukustused ja mahainstalleerimise lukustuse, et keegi teine peale teie ei saaks ligipääsu viirusetõrje funktsioonidele.

Paraku tasuta versioonis saab sisse lülitada vaid SMS-iga saatmise käsud, et telefoni kaotuse korral või võimaliku varguse korral saada teada telefoni asukoht, lasta sel heliseda või lukustada nutiseade. Proovisin tavatelefonilt sõnumit saataes oma nutitelefoni lukustada ja lasta sel heliseda valides „eset siren „minu valitud parool““. Parooliks on see, mis te ise määrate. Mul toimis, sireen üürgas. Võõra SIM-kaardi sisestamisel saate aga eelnevalt kindlaksmääratud numbrile vastava SIMi telefoninumbri, IMSI ja IMEI koodid, mis aitavad võõrast kindlaks teha.

8Viirusetõrje androidile9Android

Kahjuks tasuta versioonist puuduvad automaatsed ajatatud skanneerimised, pahavara andmebaasidega automaatsed uuendamised, pahatahtlike veebilehtede tuvastamine internetis olles, SMS ja kõnede filter ja veel mõned funktsioonid, mille käivitamiseks tuleb osta tasuline versioon.

Viirusetõrje paigaldamine ja tasuta rakendused on näidatud allolevas videos:


Viirusetõrje android tahvelarvutile või… by arvutiturve

Tahvelarvutitesse viirusetõrje installeerimine toimub samal viisil nagu videos näidatud. Kasutajaliidese erinevused on väiksed, kuid tuleb arvsetada, et tahvelaarvutitel, mis ei toeta helistamist ja sõnumivahetust, jääb peidetuks vargusevastane rakendus Anti-Theft.

 11Eset viirusetõrje

Ülevaateid android viirusetõrjetest tuleb veel, et oleks valikuvabadust.

Head uut turvalist aastat!

1. jaanuar 2014 kirjutas Priit Aasmäe Kommentaare pole »

Soovime oma headele toetajatele, koostööpartneritele ja lugejatele head uut ning turvalist 2014 aastat!

 

Arvutikaitse uue aasta kaart

 

Avast viirusetõrje android seadmetele

30. detsember 2013 kirjutas Priit Aasmäe 5 kommentaari »

AndroidViirusetõrjete vajalikkusest android seadmetele olen rääkinud artiklis Android nutitelefoni pahavara ja kaitse. Kuid paljud veel ei teadvusta endale riske, mis võib tuua viirusetõrje puudumine android nutiseadmetes.

Küsides oma erinevas vanuses tuttavatelt, kas nende nutitelefoni on viirusetõrje paigaldatud, olen täheldanud, et just vanematel inimestel ja vastupidi, väga noortel, puudub telefonis või tahvelarvutis viirusetõrje. Peamiselt väidetakse, et milleks neile tõrjet vaja on, kui seda kasutatakse nagu tavatelefoni – helistatakse, võetakse sõnumeid vastu, käiakse internetis uudiseid lugemas või e-posti vaatamas. Noorematest mõned küll on sõpradelt kuulnud, et viirusetõrje justkui peaks nutitseadmes olema, aga neil ei olevat aega sellega tegeleda, sest palju põnevam on muu lõbu, mis nutiseade pakub – käia Facebookis, laadida alla huvitavaid rakendusi või videoid, pilte ning põnevaid mänge mängimiseks jne. Samas on tunnistatud, et ega nad oskakski viirusetõrjet paigaldada, seda enam, et otseselt ei olegi nad internetist lugenud artikleid nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisusest, sest neile kui tavakasutajatele sellised spetsiifilise alatooniga lood pole huvitavad. Kuid nutitelefon pole tavatelefon, nutiseadmed on siiski n-ö miniatuursed arvutid.

Android seadmed

Järgnevate artiklitega tutvustan paremate sekka kuuluvaid android viirusetõrjeid, võttes aluseks AV-Test.org viimase kuu testitulemused android viirusetõrjete suutlikkusest pahavara tõrjuda, kusjuures arvestatakse ka kasutusmugavust. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et kuigi iga kuu võib paremusjärjestus muutuda, siis see ei tähenda, et teatud android viirusetõrje palju kehvemaks oleks muutunud. Näiteks, kui hetkel android viirusetõrjetest paremusjärjestuses teisel kohal olev Avast: Mobile Security langeks järgmisel kuul viiendale kohale, siis te ei peaks seda kohe teise vastu vahetama, seda enam, kui olete sellega harjunud. Kui viiruste-, troojate-, usside-, nuhkvara- ja muu pahavara avastamisprotsent on ikkagi 100%, siis erilist vahet ei ole, mitmendal kohal viirusetõrje platseerub. Hetkel on 100%-lise avastamisprotsendiga viirusetõrjeid tabelis lausa 12 tükki. Viirusetõrjete testimisel kasutatakse pahavara näidiseid, mis on juba teada-tuntud.

Avast android viirusetõrje nutitelefonile ja tahvelarvutile

Avast viirusetõrje tavaarvutitele on üks tuntumaid, populaarsemaid ning paremaid tasuta tõrjeid maailmas. Ka avast! Free Mobile Security android seadmetele, nii nutitelefonidele kui tahvelarvutitele, on jõudnud kiiresti tippu, pakkudes mitmekülgset turvalisust. Tõsi, tasuta rakenduses pakutakse ka tasulisi teenuseid juurde, kuid neid ei pea loomulikult ostma. Ka sellisel kujul täidab Avast viirusetõrje kõik turvalisuse ootused oma parimas headuses.

Viirusetõrje nutiseadmesse installerimine on näidatud allolevas videos, sellel ma pikemalt ei peatu. Loomulikult peab installeerimiseks olema avatud teenusepakkuja andmeside või Wifi. Tõrje sobib Android versioonidele 2.1 või hilisemad.

Viirusetõrje androidile: tasuta Avast viirusetõrje nutitelefonile või tahvelarvutile from arvutiturve on Vimeo.

 

Reaalaja kaitsega viirusetõrje skanneerib automaatselt ja koheselt üle kõik rakendused, saabuvad SMSid või failid –  pildid, mängud, videod jne, mis te nutiseadmesse installeerite. Lisaks seadmes olevatele rakendustele on võimalik üle skannerida ka SD mäukaardi sisu. Võimalike kahtluste korral saab igal ajal käivitada käsitsi viirusteotsija (Scan now) ja mugavuse mõttes ajatada automaatne pahavara otsimisrežiim (Automatic Scan) teile sobivaks päevaks ja ajaks.

Avast viirusetõrjel on ka veebikilp ehk siis tuvastab internetis surfates pahatahtlikud või nakatunud lehed ja blokeerib need. Viirusetõrje tuvastab ka potenstiaalselt kahjulikud rakendused, mis võivad sisaldada pahavara (PUP detection, seadete all)

2Parim viirusetõrje androidile3Android viirusetõrjed4Viiruste otsimine androidist5Android turvalisus

Võimalik juurde installida vargusevastane rakendus (Anti-Theft) ja varundus (Backup), millest kirjutan hiljem eraldi artiklid. Eelinfona niipalju, et kadunud või varastatud telefoni saab kontrollida läbi arvuti veebipõhiselt või SMS teel  – leida telefon kaardilt, aktiveerida sireen leidmiseks, kustutada sisu jne.

Tasuta versioon võimaldab lukustada kaks rakendust teie valitud PIN koodiga (Application Locking). Näiteks, kui teil nutitelefonile või tahvelarvutile endale pole määratud avamisel salasõna küsimist, siis kui unustate selle avalikku kohta, kus paljudel on sellele juurdepääs, siis oleks vähemat hea, kui lukustate koodiga Gmaili või Facebooki või telefoni kontaktid, vastavalt muidugi oma äranägemisele vajalikuim, et võõras või ka sõber neile ligi ei pääseks. Lisaturvalisusena saab seadete alt lukustada ka Avast rakenduse enda ja teha võimatuks selle mahainstalleerimine.

Valides Privacy Advisor  – Permissions saab teada millised õigused on nutiseadmes teatud rakendustele antud – millele on lubatud teie kontaktidele juurdepääsu, millele teie konto andmetele või sõnumitele ning milline neist äppidest jälgib pidevalt teie asukoha infot.

Applikation Managment annab täieliku info kõikide nutiseadmes olevate rakenduste kohta ja millised neist ka hetkel töötavad.

SMS and Call Filter võimaldab luua filtri, mis keelab SMS-id või kõned teie valitud grupist – kas kontaktis olevatest inimestelt, teile saadetud SMS/MMSidest, tundmatutest numbritest, ise valitud numbrist või varjatud numbritest.

6Nutitelefoni turvalisus7Nutitelefoni SMS filter8Android seadmete kaitse9Telefoni numbrite blokeerimine

Firewall ehk tulemüüri paigaldamine nõuab, et android seadmele oleks antud administraatori õigused ehk seade oleks rooditud. Rootimisest võibolla kirjutan kunagi, ent rootimist peab iga android seadme omanik tegema omal vastutusel, sest see võib põhjustada vigasid ja võib ka kaotada garantii seadmele.

Network Meter annab aimu sissetulevatest ja väljaminevatest ühendustest.

Avast viirusetõrje tahvelarvutisse installeerimine toimub samuti kui nutitelefoni, nagu eelolevas videos näidatud. Tahvelaarvutisse paigaldatud viirusetõrjel on väga väikesed erinevused kasutajaliideses ja sel puudub vaid SMS ja kõnede filter.

13Viirusetõrje android tahvelarvutile