themes theme jeux izle-videolar ruya tabirleri logohaberleri sinema ruya

Lapsed, sotsiaalmeedia ja vihakõne

25. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »
Krister Paris kurdab Eesti Päevalehes, et tema poliitiliste seisukohtade ründamise käigus kasutatakse ka tema laste pilte, mis on kopeeritud tema sotsiaalmeediakontodelt, ning kutsub üles sellist tegevust seadusandlikult ohjeldama.
Poliitilist poolt valimata tuletab Arvutikaitse Kristerile ja teistele meie lugejatele meelde, et teie vaated pole ainus põhjus, mille pärast internetis liikuvad tegelased teie laste vastu huvi võivad tunda. Samuti on internet globaalne nähtus ning suuremale osale internetikasutajatetele Eesti Vabariigi jurisdiktsioon ei laiene. Võimalus perekonnapilte vabalt eksponeerida võib ju olla üks demokraatliku ühiskonnakorraldusega kaasas käivaid väärtusi, kuid elementaarne küberhügieen annab pigem nõu neid väärtusi mitte väga tõsiselt proovile panna – tagantjärele määratav karistus (isegi kui süüdlased leitakse ja nende üle saab kohut mõista) ei tee ju väärkasutust olematuks.
Laste piltide jagamine sotsiaal- ja muus meedias on asi, millele õnnelikud lapsevanemad tavaliselt vastu ei suuda panna, kuid palun vaadake siiski piltide ja albumite privaatsusseaded üle, kui te seda juba teete.

Kuidas toimida, kui avastate, et sotsiaalmeedias avaldatakse ilma teie loata ja/või halvustavas kontekstis pilte ja tekste teist ja teie lähedastest?

Kõigepealt tuleks soovimatust sisust teavitada lehekülje haldajat. Facebookis saab seda teha paari hiireklikiga, väiksemates foorumites või lehekülgedel tuleks kirjutada moderaatorile või muule kontaktisikule. Kui sealt abi või vastust ei saa, tuleks muret kurta mõnele veebikonstaablitest, kel nii sarnaste juhtumite kui ka suurte sotsiaalmeediakeskkondadega asjaajamisel suuremad kogemused. Oma õiguste kaitseks võib pöörduda ka kohtusse, kuid, nagu öeldud, Eesti Vabariigi kohtu võim kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil.
Ja päris kindlasti saab igaüks meist laste kaitsmiseks ja vihakõne vältimiseks teha vähemalt seda, et me ise lapsi mistahes ebameeldivas kontekstis ära ei kasuta ning ise vihkamist väljendavaid seisukohti avalikult ei tiražeeri.

Ka Linux vajab kiiret paikamist

25. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Linuxi faili- ja printerijagamiskomponendis Samba on leitud turvaauk, mis võimaldab sarnaselt viimasel paaril nädalal levinud WCry’ga rünnata Linuxit (või Unixit) jooksutavaid servereid, laua- ja sülearvuteid ning võrgukettaid. Väidetavalt piisab Samba kontrollitavasse jagatud kausta või kettale tungimiseks üherealisest käsust.

Sambat kasutatakse paljudes äri- ja kodukasutajate võrkudes, eriti haavatavad on uurijate hinnangul kodused võrgukettad (NASnetwork-attached storage, tuntumad tootjad Synology, Qnap, Western Digital, Zyxel jt.), millele paigutatakse turvauuendusi harva – isegi juhul, kui tootja üldse uuendusi välja lasebki.

Rünnaku vältimiseks tuleks Sambale (ja võimalusel kogu operatsioonisüsteemile) paigaldada viimased uuendused. Paha ei tee ka port 445 sulgemine tulemüüris ning kui faili- ja printerijagamise vajadust pole, siis võiks Samba üldse välja lülitada.

Tõlkehäkk

24. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Iisraeli turvatarkvarafirma Check Point uurijad on avastanud uue viisi, kuidas pahaaimamatute kasutajate arvuteid nakatada. Kui tavaliselt saadetakse pahatahtlik kood meili teel või meelitatakse kasutajat veebilinki klikkima, siis uue võimalusena võidakse pahavara peita filmide subtiitritesse. Ilmneb, et enamik populaarseid meediapleiereid jooksevad arvutites sellistes õigustes, mis võimaldab nende poolt jooksutataval pahatahtlikul koodil haarata kontroll kogu arvuti üle.

Tegemist on kontseptsioonipõhise ründevektoriga, st teadaolevalt ei ole seda rünnakuviisi päriselus veel kasutatud. Lisaks võib arvata, et kurjategijate huvi just eestikeelseid nakatatud subtiitreid erinevatesse avalikesse keskkondadesse üles laadida on mõni suurusjärk väiksem kui hindi- või hiinakeelsete puhul. Ettevaatlik aga tasub olla sellegipoolest. Nakatumise vältimiseks tuleks oma filmimängimistarkvara hoida ajakohane ning paigaldada kõik pakutavad värskendused. Samuti tuleks vältida subtiitrite allatõmbamist vähegi kahtlastest keskkondadest ning kui võimalik, avada allalaaditud tiitrid tavalise tekstiredaktoriga ning vaadata kiirelt, ega seal peale tõlke midagi liigset ei ole.

WannaCry dekrüptor väljas

19. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Nüüd juba nädala paanikat külvanud WannaCry-nimelisele lunavarale on loodud dekrüpteerimistööriist, mille abil on võimalik lunavara poolt krüpteeritud failid lahti lukustada. Tööriista looja Adrien Guinet ütleb, et tööriist kasutab ära asjaolu, et WannaCry ei kustuta arvuti mälust algarve, mida kasutati krüpteerimisvõtmete loomiseks. Juhul, kui arvutit pole pärast nakatumist restarditud või seda mäluosa, millel võtmete lähteandmed asuvad, üle kirjutatud, on võimalik vajalikud komponendid arvuti mälust kätte saada ning krüpteerimisvõtmed lahti murda. Lahtimurdmise lihtsustamisks on loodud eraldi tööriist.

Tasub siiski rõhutada, et dekrüpteerimistööriist ei pruugi kõiki nakatunuid aidata, samuti ei päästa see kohustusest WannaCry levikut võimaldav turvaauk paigata ning järgida ka muid soovitusi ning juhendeid edasiste nakatumiste vältimiseks. Kardetavasti on peagi oodata uusi, ülalviidatud dekrüpteerimismeetodile immunsemaid lunavaraversioone.

MS paikas kriitilise turvavea Windowsi pahavarakaitses

10. mai 2017 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Esmaspäeval tuli välja Microsoft Malware Protection Engine’i turvapaik, mis parandas kriitilise haavatavuse Windowsi operatsioonisüsteemides, mis kasutavad sisseehitatud pahavaratõrjujat (ehk siis enamus uuemaid Windowsi versioone, sealhulgas Windows 8, 8.1 ning 10 ja Windows Server 2012-2016) või Microsofti tasulist pahavaratõrjetoodet.

Turvaaugu avastasid Google’i Project Zero uurijad Natalie Silvanovich ja Tavis Ormandy, kelle kinnitusel annab see juurdepääsu nii kõvakettale kui muudele arvuti ressurssidele. Juurdepääsu loovutamiseks ei pea kasutaja ise midagi tegema, piisab sellest, kui sisseehitatud pahavaratõrjuja kontrollib vastavat skripti sisaldavat e-kirja, kiirsuhtlussõnumit või veebilehte.

Hetkel ei ole andmeid, et turvaauku oleks aktiivselt kuritarvitatud. Selle avastanud teadlased informeerisid kõigepealt Microsofti, mis avaldas suurfirmale tavatu kiirusega ka turvaparanduse.

Microsofti kinnitusel rakendub turvapaik automaatselt juhul, kui kasutaja on täienduste allalaadimise ja paigaldamise lubanud. Igaks juhuks tasuks kontrollida, kas Microsoft Malware Protection Engine’i versiooninumber on ikka vähemalt 1.1.13704.0. Kuidas kontrollida, saab lugeda pikemast juhendist, samas on ka kirjas, kuidas sama toodet käsitsi uuendada.

Õunaseadmeid tuleks kiiresti uuendada

25. oktoober 2016 kirjutas Aare Kirna Kommentaare pole »

Apple lasi välja uuendused oma nutiseadmetele, mis paikavad mõned päris valusad haavatavused. Telefonile ja tahvlitele mõeldud uuendus iOS 10.1 lõpetab olukorra, millega pahatahtlik ründaja võis modifitseeritud pildifaili kasutajale ette söötes tema telefoni üle võtta, saada spetsiaalse võrgulüüsi abil ligipääsu kasutaja andmetele või panna telefon edastama audiosignaali ka siis, kui kõne on lõpetatud. Lisaks lapib uuendus veel mõned natuke väiksemad vead.

Lisaks iPhone’ide, iPad’ide ja iPod’ide kasutajatele peaksid uuendused paigaldama ka Apple’i süle- ja lauaarvutite, nutikellade ja AppleTV kasutajad. MacOS Sierra kasutajatele on välja lastud uuendus 10.12.1, mis samuti paneb kinni augud, mis võimaldasid kas pahatahtlikult loodud fondi või PDF-i abil saada kontroll seadme üle või spetsiaalse võrgulüüsi abil saada ligipääs kasutaja andmetele. Samalaadsed vead parandab ka watchOS 3.1 ning tvOS 10.0.1.

Näib, et loetletud haavatavusi pole enne uuenduste väljalaset seni veel kasutatud, seega peaksid kiired uuendajad olema väljaspool ohtu. Kuivõrd aga pahatahtlikel ründajatel on nüüd haavatavused teada, on ainult aja küsimus, mil uuendamata seadmeid üle võtma üritatakse hakata. Seepärast tuleks oma õunalogoga seadmetele kiiresti turvaseadmed peale panna.

Uuendamiseks tuleks võtta lahti menüü Settings → General → Software Update ning valida vastav uuendus.

 

TeslaCrypt avaldas lahtikrüptimisvõtme

20. mai 2016 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Peamiselt netimängureid, aga ka teisi kasutajaid sihtinud lunavara TeslaCrypt arendajad teatasid, et lõpetavad tegevuse ning ühtlasi avalikustasid ka krüpteeritud failide lahtikrüpteerimisvõtme.

Krüpteeritud failid kandsid tavaliselt laiendit .xxx, .ttt, .micro, .mp3 (või jäid algse laiendiga) ning nende lahtikrüptimisvõtme eest küsiti reeglina 500 dollari väärtuses bitcoine.

Pahavaratõrjefirma ESET teatel on nad loonud ka programmi pantvangistatud failide lahtikrüpteerimiseks, mille saab tasuta alla laadida nende kodulehelt.

Ehkki uudis on kahtlemata tore, ei tähenda see kahjuks faile ja mälukandjaid krüpteeriva pahavara kadumist – jätkuvalt on liikvel CryptoLockeri uuemad variatsioonid, peamiselt OS X-i ründav KeRanger, mõnda aega tagasi maha võetud Petya’st välja kasvanud Misha ja palju teisi.

Seega tasub jätkuvalt pöörata tähelepanu varukoopiate tegemisele ja elementaarse küberhügieenile nagu pahavaratõrjuja kasutamine, administraatoriõigustest loobumine igapäevastes toimingutes, turvaparanduste paigaldamisele ja elementaarsele ettevaatusele tundmatute manuste avamisel või programmide käivitamisel.

Kuidas krüptopahalane levib

5. veebruar 2015 kirjutas Aare Kirna 5 kommentaari »

Eks spämmi saab meist igaüks, ja mitte vähe. Pahatihti võetakse spämmikirjad ka lahti ja, veel hullem, klikitakse selles olevaid linke või võetakse lahti kirjaga kaasas olevad manused.

Näiteks võidakse teile saata selline kiri:

krüpto

Pärast kirja sees oleva lingi klõpsimist laetakse alla ja käivitatakse krüptoviirus, mis pärast käivitamist krüpteerib nii kasutaja kõvaketta kui ka arvuti külge ühendatud väliste kõvaketaste, sealhulgas mälupulkade ja võrguketaste sisu. Krüptoviirus võib olla ka kirjaga kohe kaasas, seda kas .cab või .zip faili kujul. Ise need küll käima ei lähe, jällegi on vaja usinat kasutajat, kes need käima tõmbab, uskudes manuse olevat kas pildi- või mõnede muude huvitavate failide kogu.

Miks viirustõrje krüptoviirust ära ei tunne ja kasutajat õigeaegselt ei kaitse?

Näib, et tegemist on nn polümorfse viirusega. Ehk iga “ohver” saab personaalselt tema jaoks tehtud viiruse koopia, mis küll töötab samamoodi, kuid mille bitijada ei lange kokku teiste sama pahavara koopiatega. Seega pole tema tundemärke ka viirustõrje poolt allalaetavates pahavara andmebaasides ning viirustõrje ei tunne pahalast lihtsalt ära. Need viirustõrjed, mis tuvastavad pahavara käitumispõhiselt, ei pruugi samuti krüptopahalast alati ära tunda, kuna selle käitumine sarnaneb paljude laiatarbetarkvarade omaga.

Mida krüptoviiruse tõrjumiseks ette võtta?

Kindlasti tuleks üle vaadata oma meilitarkvara seaded ning keelata sellel tundmatute manuste allalaadimine. Samuti ei teeks paha lasta sellel kuvada hoiatusi iga kord, kui kirjas olevaid linke klikite – eks me kõik ole hajameelsed ning ega alati ei mõtle ka, enne kui hiireklõpsu teeme.

Parim vahend krüptoviiruse ja ka muude hädade profülaktikaks on aga kindlasti omaenda terve mõistus, natuke elutervet umbusku ja töötav varukoopia.

Varukoopiad, varukoopiad, varukoopiad!

3. veebruar 2015 kirjutas Aare Kirna 4 kommentaari »

Alex kirjutab meile:

“Minu Sony sülearvutisse on sattunud viirus CTB-Locker. See viirus on kodeerinud kõik minu foto- ja dokumendifailid. Nii et mina ei saa neid avada. Äkki oskate midagi soovitada?”

Kahjuks head lahendust siin ei olegi.

Viirustõrjujad, näiteks Malwarebyte’s Antimalware, eemaldavad arvutist küll krüptoviiruse enda, kuid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid failide lahtikrüpteerimiseks kahjuks ei ole. Samuti pole vähimatki garantiid, et peale kurjategijaile maksmist ka oma failid tagasi saab. Kui veel mõned aastad tagasi võis krüpteeritud faile üsna hea tõenäosusega lahti murda, siis praeguseks on pahavara paremaks ning krüptoalgoritmid korralikumaks muutunud – eduka lahtimurdmise tõenäosus on väike, kui mitte olematu.

Aga neile, kes sellise viirusega veel pihta pole saanud, on Arvutikaitsel tõsine soovitus – tehke oma failidest varukoopiad! Kõige parem, kui regulaarselt ja automaatselt, aga pole paha, kui seda teha kasvõi kohe praegu. Kahjuks on nii, et varukoopia väärtusest saab aru alles siis, kui seda pole. Samuti pole pahavara ainus, mis teie tähtsaid dokumente või kordumatuid fotosid laastab – ka kõvaketta rikkiminek võib olla sama hukatuslike tagajärgedega.

Windowsi kasutajail on kõige lihtsam tarvitada Windowsi enda varukoopiatööriistu – nende abil saab hõlpsasti seadistada nii varukoopiate tegemise ajad kui ka kohad, kuhu neid kirjutatakse. Samuti saab nende abil taastada nii kogu arvutit kui ka üksikuid faile.

Lisaks Windowsi sisseehitatud vahenditele on alati võimalik kasutada nii vabavaralisi kui tasulisi varundamistööriistu. Kui ostate välise kõvaketta, on vastav tarkvara tihtilugu ka tasuta kaasas. Päris kindlasti on varundamistarkvara kaasas välistel võrguketastel (või saab selle võrgust samuti tasuta alla laadida).

Loomulikult ei pääse varundamisest ka Linuxi, iOS-i ega Androidi kasutajad. Millist tarkvara sina oma failide ja fotode varundamiseks kasutad?

 

E-valimiste turvalisusest

14. mai 2014 kirjutas Aare Kirna 1 kommentaar »

Anto Veldre kommenteerib väiteid kohe-kohe toimuvate Europarlamendi valimiste e-hääletuse turvalisuse osas ning avab veidi ka e-valimised ära jätta soovitanud ekspertide tausta.

Kokkuvõtvalt ütleb Anto järgmist:

1. Kriitika Eesti e-valimiste aadressil on pigem PR-projekt kui tõsine tuvaanalüüs.

2. Kriitikud on esitanud üldsõnalisi kirjeldusi ründe võimalikkusest, kuid pole suutnud anda Vabariigi Valimiskomisjonile selle tehnilist kirjeldust.

3. Kriitikute väide, et hääletaja arvuti võib olla nakatunud pahavaraga, on hääletuse korraldajate jaoks aktsepteeritav risk, mis Eesti küberhügieeni oludes on nagunii küllalt madal. Pealegi aitab riski vähendada PIN-padiga ID-kaardi lugeja ning iga arvutikasutaja mõistlik arvutikäitumine.

4. Kõigil neil, kes oma arvuti turvalisuses kindlad pole, on alati õigus ja võimalus minna valimisjaoskonda ja hääletada seal.

5. E-hääletus eestis ja USA-s on kaks täiesti erinevat nähtust. Esiteks hääletatakse Ameerikas valimisjaoskonnas ja eraldi hääletusmasinatega, mis tõepoolest pole kuigi turvalised. Teiseks puudub Ameerikas meie ID-kaardi sarnane süsteem kodanike elektrooniliseks identifitseerimiseks, nii et neil seal pole meie internetihääletuse sarnane süsteem võimalikki. Ameerika kogemuse Eestisse ülekandmine pole seega asjakohane.

6. Meie, eestlaste, ajalooline kogemus on, et hoopis pabervalimisi on hõlpsam võltsida.

7. Vaatamata OS ja riistvara riskidele on võimalik selle peale siiski ehitada tarkvara ja protseduurid, mille omanik on Eesti riik ning sidekanal Internet. Igast riiklikult olulisest liigutusest jäävad logid, e-hääletust tagavad kümned IT-inimesed.